Sünnipäev

Eile täitus mul siin Mehhikos kah siis 18 aastat. Juba eelmise päeva pärastlõunal hakkasid õnnitlused Eestist tulema, nii facebookis kui ka skypes. Hommikul oli olemine selline suht tuim ja mingit tunnet polnud, hommikul kooli minnes olid ka kõik sellised tuimad, mõned soovisid kohe õnne, teised veidi hiljem. See oli ikka Eestiga täiega erinev ja veitsa võõras, Eestis ikka kohe kooliuksest sisse astudes ja enne riiete vahetamist juba mõned jooksevad õnne soovima ja kallistama ja mis. Esimene tund jäi ära, enamus kõik olid kuskil ka klassist väljas, uni oli peal ja üldseee ei viitsind seal olla. Teise tunni alguses tuldi tuli klassivend suure kaisukaruga, juba hiljem pandi väike palkat tahvlile "felicidades Kertu!" ning toodi tort, suuuur nagu kodupizza, agua de horchata ja krõpsud. Siis mõned klassikaaslased pidasid kõnet, et tahtsid mulle selle esimese sünnipäeva siin Mehhikos meeldejäävaks teha ja mis kõik, vägaaa armas neist :)) Seejärel kõik laulsid sünnipäevalaulu, tegime palju palju pilte kõigiga ja kui tordisöömiseks läks, siis siinsete kommete kohaselt pidin nagu kõigepealt tordist hammustama ja seejärel lükati mu nägu sinna sisse. Ma teadsin, et niimoodi siin Mehhikos tehakse, aga oli meelest ära läind, et pead võiks veits tagasi tõmmata:D Pizza oli ka megahea ja kõik oli väga väga tore:) Koolipeal ka eile isegi võõrad poisid ja tüdrukud tulid juurde õnne soovima, Fer ja Alex laulsid ja mägnisid kitarridel mulle lugusid kõigi ees ja mis kõik. Pärast tunde läksime ka pinatat puruks taguma, veits nässu läks asi sellega aga noh, mis seal ikka:D Igatahes jah see oli väga väga suur üllatus nende poolt ja nii lahe, et viitsisid niimoodi mässata ja minu peale oma raha kulutada.

Koju tulles andis pere mulle kingid, sõime ja jutustasime ning veidikese aja pärast käisin õhtuks asju ostma. Kaheksa paiku tulid YFUkad ja nende õed-vennad siia. Oli selline väga väga rahulik istumine, rääkisime juttu, muljetasime, tegime nalja, sõime torti ja lihtsalt olime. Siiski oli kõik väga tore ja hea, ilusaid kinke ja paljuuuuu häid soove sain. Lisaks hahaaa Euroopa kallistusi olin ikka täiega igatsend:D

Sai nüüd väga kokkuvõtvalt kõik kirja pandud, kuid vääääga väga hea päev oli mul! Nüüd varsti nõbu sünnipäevale ja õhtul ehk ka sõbra omale, vaatab seda asja veel. Panen siia nüüd päris palju pilte ja kui õhtused pildid teiste digikatest kätte saan, postitan ilmselt veel Praegu aga tsauki ja suured tänud kõigile, kes mind meeles pidasid!!!!

Uni oli peal ja suht tülpind näoga siin. Mu väike õde tahtis pilti teha minust ja kõigis kingitustest "Eiiii ei Kertu, ikka õhupall ja plakat ka!!!" :D Aga lihtsalt niii suured tänud kõigile!!!!

Pool seltskonda. vasakult: Eduardo (seda kutti ma ennem ei teadnud, Elliott võttis kaasa ta), Ale, Jakob, Ariana, Luis, Guty. All Elliott, mina ja Caro. 

Orlando

Vasakult: Ray Alexander, Guadalupe, Freddy

Isidraga

Jasmin, Mia, Ariana, Guty, Jakob, Andrea, Katinka, mina

Vasakult: Brenda, Diana Laura, Maria Inez, Ana

Fernando ja Alex

Elliottiga. Käesoelv jututeema oli veits liiga keeruline, et rõõmsat nägu säilitada:D

Brenda ja Ana

Alex

Maria Inez ja Diana Laura

Klass ja Elliott

Neljapäev-Teisipäev

Reedel kirjutatud: Eile oli esimest korda siinoleku ajal selline paha ja halb tuju päev läbi. Natuke oli kodu- ja sõprade igatsus peal. Pärast täispikka koolipäeva tulin koju ning pärast söömist istusin tuimalt netis kuna reaalselt polnud väga tuju midagi teha. Seitsme ajal kutsus mu hostema ta catchyballi turniiri vaatama. Ma ei tea, mingi Mehhikos leiutatud spordiala, ma pakun. Nagu võrkpall, aiult, et mitte servimiste, vaid kinnipüüdmistega:D Seal väljakul nägin Elliotti ka, siis sai temaga jutustatud ja muresid kurdetud. Mitte, et neid oleks nüüd, kuid lihtsalt veidike sai tujust ja mõtetest räägitud ja hakkaski juba parem. Hiljem nägin veel sõpru koolist, koduteel võtsime veel ühed bollised ning käisime mu tädi poes kleite proovimas ning koju jõudes oli juba olemine täitsa hea. Ja muidugi see läks veelgi paremaks, kui õhtul Veroga automaadi juurde minnes nägin, et ta arvele on mu raha laekunud! Nüüd loodetavasti varsti-varsti jõuavad postiga mu uus Eesti pangakaart ja šokolaadid-kommid ka kohale!!! :)

Täna oli koolis hea päev. Kuigi koolisõit oli suht creepy:D Taksojuht sai nii mega kurjaks, kui üks tüdruk peale tuli ja "buenos dias" ei öelnud...

Matemaatikas jälle õpetaja ei suutnud mu "võimeid" ära ülistada ja päev läks üldse kiiresti. Vahepeal oli taaskord kolm vaba tundi ka, aga seekord läksid need nii kiiresti, kuna rääkisin klassikaaslasete ja veel kahe inimesega juttu, küsisid igast küsimusi ja hahaha juba planeerivad siin osad Eestisse tulekut ning arutavad, et kas kohapealt oleks ka mõttekas auto rentida:D. Eesti keelt õpetasin neile ka ja jumala hästi jäi meelde, kõik fraasid ja sõnad kirjutati ülesse tublisti ja pärast ütlesid, et nüüd oskavad eesti keelt inglise keelestki rohkem:D Ei, see oli täitsa toredasti veedetud aeg koolis. Aaaa. Issand jumal. Üks klassivend küsis, et kas Eestis on ka autodel neli ratast. Naguuu päriselt või??? Ütlesin, et ei olegi rattaid ja autod hõljuvad ringi. Noo püüdke ette kujutada kõigi nende 6 inimese nägusid, kes mu ümber istusid. Ma ei liialda siinkohal ega valeta, nad reaalselt ka uskusidki....

Koju tulles vaatasin ruttu asjad üle, siis saime Elliottiga kokku ning käisime supermarketis taskurahade saamise puhul head-paremat ostmas. Ta polnud mitte kunagi rafaellot saanud ja siin poes nägin seda esimest korda. Muidugi pidime ju ühe väikese karbi sellepuhul ostma. Pärast läksime bollise kohta ka ja sõime mõlemad kolm tükki, ta maksis, sest ma maksin varem rafade eest. Bollis on nagu midagi jäätisesarnast. Need on väikestes kotikestes ja siis sealt seest tuleb seda täidist nagu imeda või hammastega tirida:D Ahh nii maitsev ikka. Tegime plaani, et millalgil ostame 55 peeso eest kõik 11 erinevat sorti ja siis sööme järjest ära.

Pärast seda saime Fernandoga kokku, seejärel tuli Cel, siis nägime veel mu klassivenda, kellega veidi jutustasime. Seejärel tutvusime veel kahe tüdrukuga, siis nägime veel Alexit ja mu klassiõde ning tema sugulast ja sõpra, nii et lõpuks oli meid päris palju kokku. Aa, Niklas tuli ka pärast oma jalkatrenni meiega. Ja hiljem, kui Celi ja Elliottiga jalutama läksime, tutvusin veel 1 poisi ja 2 tüdrukuga. Hästi läheb, jah. Ainuke nimed, mis meeles on, on Roberto ja veel üks Jenny. Päris tore oli sellegipoolest:) Aaa ok see polnud eriti tore, kui mingi ülipilves mees tuli meie juurde tervitama ja nukke andma ja üritas juttu teha. Fernando käskis Ellil öelda, et ma ta pruut olen, et see vana must eemale hoiaks ja siis tahtis kaklema hakata. Ok tegelt selles olukorras oli ikka täiega naljakas aga lihtsalt nii ajuvaba oli see kõik:D

Täna midagi rohkem teind pole ja ei tee ka. Varsti lähen tlayuda kohta aga rohkem midagi.

Esmaspäeval kirjutatud: Laupäevast ei hakka kirjutama, kuna polnud midagi nii uut ja väga põnevat. Pühapäeva hommikul pidin vara ärkama, kuna läksin Veroga peretuttavate poja ristimisele kirikusse. Mõnes mõttes on see hea, et neil nii palju vahetusõpilasi varem olnud on, sest ütles mulle kohe, et kui ei taha minna, siis võin vabalt koju jääda, kuid huvi pärast vedasin end kohale. Eriti süveneda küll seal ei jõudnud ja uni tuli ka peale. Kirikuõpetaja luges jutlusi või asju, siis inimesed vahepeal kordasid mingeid fraase ja ma väga suurt aru ei saanud, mida tegema pidin. Või ei teinudki. Ainult tõusin püsti, kui teised tõusid. Aga no muidu olin midagi sarnast vaid seebikas näinud...Aa ja peaaegu juba läksin ka seda pühavett omale näole saama, kuid viimasel hetkel otsustasin ümber, kuna ma ei tea, veidi silmakirjalik oleks ehk see värgendus kõik, kui ma usklik pole ja mis eks.

See ristimine ja missa kokku kestsid päris kaua, koju jõudes võtsin ruttu midagi hamba alla ja oli kiire kleidivahetus, kolme ajal läksime Vero ja õdedega siis sinna ristimisepeole. Alguses oli nii igav, siis nägin, et Elliott oli ka oma emaga kohale tulnud, thank god. Siis istusime, jutustasime, midagi ei kuulnud valju bändi tõttu- läksime jalutama ja istusime hoopis kuskil mujal. Jututeemad olid jälle head ja varieeruvad. Varsti läksime peokohta tagasi, siis tutvusime inimestega, sõime-jõime jne. Nad läksid Alega juba seitsme ajal umbes ära, siis me pidime ka justkui nagu Vero ja lastega minema hakkama aga noh läks natuke pikemaks ja lõbusamaks ning koju jõudsime üheteist ajal. Õnneks polnud hommikul kell pool 6 väga raske ärgata, kuid koolis küll valoresis täiega jälle vajus silm kinni. 

Koolist veel niipalju, et täna oli klassivennal jänesepoeg kaasas, hahahaha nagu mv:D Tüdrukud rääkisid, et ükskord oli ta väikse kana kooli kaasa võtnud:D Nagu veidi naljakas:D Toitis teda täna lutipudelist piimaga ja siis kõik keerles põhimõtteliselt selle jänese ümber, siin polnud kellegil sellega seoses mingit probleemi, ei õpetajatel, ei direktoril, kellegil. 

Matemaatikas läksin õpetajaga veidike vaidlema, kuna märkasin tal tahvlil viga ja ta ei tahtnud ikka aru saada, et on midagi valesti teind ja tunni lõpus pidi oma viga siiski tunnistama. Siis sain jälle kiita, et ma ikka tähelepanelik olen. 

Täna ma arvan, et ma väga midagi ei tee. 6-poole seitsme ajal pidin võrgumängule minema sõpradega ja hiljem ujuma aga praegu väljas hakkas sadama ja on nii tuuline ja kõhe, et äkki ei lähe ka. Homme lähme kooli asemel Salina Cruzi siis lõpuks viisapaberitega seoses.

Tuli küll see tänane kirjutis veidi liiga kokkuvõttev ja kiire, sest juba on ikka täiega see aeg kätte jõdnud, kus mõtlen, et ei jaksa enam siia blogisse midagi postitada, aga üritan midagigi... vahel.

Teisipäeval kirjutatud: Täna kooli ei läinud, üheksa paiku sõitsime hostema, ta õe ja tolle mehega Salina Cruzi, et mu migratsioonipaberid korda ajada. Olen vist Lagunase YFUkatest esimene, kes selle kaardi kätte sai, mis näitaks, et ma siin riigis ebaseaduslikult pole...noo ei tea, kuidas seda nüüd lühemalt eesti keeles sõnastada. Seal kontoris läks väga kiiresti, pärast seda võtsime Veroga jäätised ja veepudelid, veitsa kõndisime ringi ning siis saime varsti mu tädi ja ta mehega kokku. Käisime supermarketis jälle suuri söögisisseoste tegemas ja hiljem veel paari asjaga seoses Juchitanis ka. Issand jumal, Juchitanis ja Salina Cruzis oli nii palju veel palavam, kui siin Lagunases...Koju jõudsime viie paiku ja ega siis suurt midagi ei teinudki. Kõik muidugi facebookis kohe jälle uurisid ja muretsesid, et miks mind ikka täna koolis polnud...Siin puudutakse üldjoontes ikka nii harva. Meid on klassis 28 ja iga päev on lihtsalt kõik kohal. Kui vaja kusagile minna, on tarvis mingi hull paberitejama korraldada, allkirju koguda ja mis kõik.
Räägin ruttu väikestest plaanidest ka. Kuu lõpus on koolist paar päeva vaba Dia de los Muertose tõttu. Siis sellised pidustused siin ja mis kõik ning Elena tuleb ka siia:) Millalgil on perega plaanis randa minna. Ei tea millal, aga varsti loodetavasti. Detsembris algab vaheaeg, mis kestab kaks kuud ning selleks ajaks on kaks kindlat asja paika pandud. Paariks päevaks, ehk äkki isegi nädalaks, lähen ma Lizbethiga ta sõbranna ranchosse. See pidi olema hästi suur ja ilus ja enam-vähem peaegu täpselt selline, nagu seebikates. Siis, kui mitte varem õpin ratsutama ja teeme igast põnevaid asju seal:) Teine plaan on see, et ühe nädala oma vaheajast veedan Tuxtla Gutierezes oma tädi juures. Saab ka veidi seda suurlinna elu tundma õppida ehk ja arvan, et seal võib ka täiega lahe olla. Aga noh, ei mõtle ette palju ja keskendun parem praegu toimuvale, sest täiesti uskumatu mõelda, et ma olen siin JUBA kaks kuud olnud....wow. Ma armastan seda riiki!!!

Ja ega rohkem juttu polegi :) Ja panin siia nüüd need desfilari pildid kah. 

Kallid-musid mu armsatele teele siit kaugelt ja kirjutan varsti-varsti:)

Täna Juchitanis...palavus oli ikka nii megasuur aga ME GUSTAAAA!!!!

Autoaknast tehtud

Päris hästi pildistatud:D

Õdedega enne ristimispidu

Väga kole näen välja siin aga coneja Domingoga:D

Klassivend Gilberto, klassiõde Yalitza

65 tähelepanekut ja fakti siinse kohta

1. Lagunas on üks populaarsemaid paiku Mehhikos, kuhu vahetusõpilased tulevad.

2. Kiivreid siin ei tunnistata. Rollereid ja mootorrataid on siin meeletult, neil istutakse ka neljakesi, kuid ükskord nägin ka viite inimest ühel rolleril. Juhtis isa, ta jalge vahel oli kahe-kolme aastane poiss, tagumisel istmel oli ema, kel oli mõlemal pool kaenlas veel kaks väikest last. Kellegil kiivreid polnud, midagi polnud, nii ohtlik juuu...

3. Taksosid kasutatakse kogu aeg ja väga tihti. Taksod on NIIIIII odavad!!!

4. Jalgpall on mehhiklaste jaoks meeletult oluline. 

5. Linnas on väga head sportimisvõimalused- erinevad tantsutrennid, pallimängutrennid, tennis ja nii edasi. Palju erinevaid väljakuid, kus spordiga tegelda ning kõik on tasuta.

6. Enamik linna elanikke töötavad Cruz Azuli tsemendivabrikus, mis on linna elu alus. Põhimõtteliselt kõik keerleb selle ümber. Spordikompleks, supermarket, kool ja mis kõik veel kuuluvad sellele ettevõttele.

7. Nädalavahetuste hommikutel ärkan üles selle peale, et väljas sõidavad ringi autod, mille katusel on ruupor ning sealt karjub keegi mees päeva uudiseid. Või müüb gaasiballoone.

8. Söögikohtasid ja internetipunkte on iga nurga peal.

9. Inimesed kannavad kogu aeg pikkasid pükse.

10. Kui väljas kõrvetav päike on, käivad inimesed ringi vihmavarjudega, et päikest veidikenegi vältida.

11. Üldse inimestele siin üldiselt päike ei meeldi.

12. Inimesed on väga väga sõbralikud, suhtlemisaldid, abivalmis ja heas mõttes pöörased.

13. Kool on palju lihtsam, kui Eestis. Matemaatikas on iga kord mingi kahe järgmise tunni materjal mul vihikusse ära lahendatud, siis lihtsalt passin ja mängin numbrimängu seal tunnis näiteks. Ja kõik muud ained ka.

14. Õpetajad on ikka ka väga chillid ja sellised mitte üldse pinges ja kurjad. Vastupidi, teevad nalja ja jutustavad ja teemat seletades ütlevad, et "para que ustedes entendia mas o menos" (et te enam-vähem aru saaksite...)

15. Õpetajatega on suhted ikka NII teistmoodi

16.Koolis kannavad tüdrukud igasuguseid SUURI klambreid ja juuksekaunistusi, lipsukesi ja peavõrusid, peapaelu. Lõngajuppi peapaela asemel või ketsipaelu patsikummi asemel...

17. Kõik "lahedad" käivad koolis väikeste-pisikeste seljakottidega, mille rihmad on kõige lühemaks tehtud ja mida kaunistavad Barbiede, printsesside või mingite muude nukkude pildid.  Ja seda teevad ka poisid:D

18. Kõik-kõik-kõik on chillipipraga. Pulgakommid, puuviljad, krõpsud, mais, popcorn, kõik.

19. Õpilased võtavad chillipipra ja soola segu väikese kilekotikesega kooli kaasa ja siis söövad seda sealt näppudega. Ümberringi kõik kaklevad, et kes rohkem saab.

20. Eile rääkisin perele siin Eesti jõulutoitudest. Mis selgus...siin on neil nii verivorsti kui ka pohlamoosi, pasteeti ja midagi süldisarnastki...Eks jõulude ajal siis näeb, kui erinev või sarnane see Eesti toitudega on.

21. Supid on siin sellised, et kõik tükid on sees väga suured. Kartulid poolikud, maisitõlvikud terved, porgandid enamvähem tervelt sisse visatud, kaalika ja kõrvitsa ja mis kõik tükid veel hästi suured. Ja alati keedetakse veel eraldi riis, et see hiljem supiga samasse taldrikusse tõsta.

22. Muidu on üks põhitoite "friholes" ehk siis oad. Püreestatult. Ja mu meelest nii ebameeldiv söök ikka.

23. Lisaks ei puudu toidulaualt mitte kunagi tortillad. Neid söön ma nii palju lihtsalt ja ma ei tea, mida Eestis peale hakkan ilma nendeta ükskord.

24. Toitudest edasi rääkides, kooki ja torti süüakse vist enam-vähem ainult sünnipäeva puhul. Samamoodi süüakse magusat väga vähe.

25. Peaaegu igal öösel on väljas tugev äike

26. Päevasel ajal on temperatuurid niiii kõrged. 35-39 igapäevaselt, mõni päev palju palju kõrgem ja vahel veidi madalam. Ööd on ka nii soojad, et midagi muud peale särgi ja lühikeste pükste vaja ei lähe.

27. Facebook on elu. Twitter samamoodi. Kogu aeg jagatakse mingeid mõtteterakesi ja pilte kingadest ja riietest, facebooki kirjutatakse oma staatuseuuenduseks kõige mõttetumaid asju ever, nagu näiteks "mul on kõht tühi." Lisaks profiilipildid vahetuvad päevas mitu korda, pildil, kus on üks-kaks inimest, on ära märgistatud terve tutvusringkond ja mis kõik veel. Facebookis ollakse ikka 10 korda veel rohkem, kui Eestis :D

28. Peaaegu kõik mehhiklased on pöördes banda muusikast. Selline bändimuusika igasuguste põnevate instrumentidega, mehed on sombreerodes ja sellistes huvitavates riietes seal laval. Mu meelest on see pidudel alati nii vali lihtsalt, kuid tantsida on selle järgi väga laheeee, kuigi samuti hästi naljakas mu jaoks.

29. Lisaks kuulavad noored palju näiteks Demi Lovatot, Mileyt ja One Directionit

30. Kuigi samas tundub, et kooli peal on vägagi populaarne Coldplay, koguaeg ikka kui sööma või kusagile jalutan, tuleb keegi vastu, jälle "Yellow" või "Scientist" telefonist mängimas.

31. Inimesed käivad tänava peal, koolis, poes, igal pool ringi telefonist muusikat lastes. Ei mingeid kõrvaklappe. Aga ega keegi imelikult ka ei vaata. Klassis on vaba tunni ajal samamoodi, peaaegu iga laua tagant tuleb telefonidest erinev muusika..päris meeldiv:D

32. Minu koolis ei oska inglise keelt ikka MITTE keegi.

33. Inimesed kannavad oma telefone paksu soki sees, et mitte selle ekraani kriipida...naljakas veidi:D

34. Linnas on ainult üks supermarket. Toiduosakond on umbes nagu Rapla Konsum.

35. Bikiinidega ujutakse vaid basseini ja mere ääres, nagu mulle selgeks tehti. Jões ikka särk ja lühikesed püksid.

36. Noortel on väga varakult teada, mida nad oma eluga teha tahavad.

37. Autodega sõites oluliselt nagu mingeid piiranguid polegi. Inimesed ostavad lube või sõidavad ilma nendeta, turvavööd olen kasutanud ainult Alexise autos ühe korra, kui ta naljaga ütles, et kõik peale paneks. Lisaks võib olla kaassõitjaid nii palju, kui vähegi salongi suudetakse pressida.

38. Väga paljudel noortel on oma auto. Ja ilus auto. Kel pole, on uhke mootorratas või bike.

39. "Lamavaid politseinikuid" või kuidas neid ka kutsutigi, on hästi palju ja väga tihedalt.

40. Toas käiakse jalanõudega

41. Telekast lastakse uusi filme

42. Seebikaid tuleb samuti päev läbi ning ka poisid jälgivad neid ning ka osad poisid arutavad koolis, mis eelmisel õhtul mõnes seebikas põnevat juhtus.

43. "Cuando tienes mucho dinero, todo es posible en México" ehk siis siin öeldakse, et kui omada palju raha, on Mehhikos kõik võimalik, sest kahjuks on tegemist väga korrupeerunud riigiga. 

44. Riided on palju odavamad, kui Eestis

45. Samamoodi on igasugune nänn poes nii odav- küpsised ja sellised igasugused choco rollsid ja magusad asjad...kuigi valik pole eriti varieeruv.

46. Noored pidutsevad nii palju, siis kaklevad ja teevad lolle asju, sõidavad täispeaga autodega. Kõrvalküla peod pidid ohtlikud olema- püssid pidid paukuma ja inimesi olevat eelnevalt ka neil surma saand...

47. Sisalikud on kogu aeg toa lagedel ja seintel. Nii tavaline.

48. Pühapäev on perega koos olemiseks.

49. Kui on vaja poodi suuri söögisisseoste tegema minna, minnakse alati terve perega.

50. Lisaks käiakse niisama palju koos peredega kaubanduskeskustes aega veetmas. Istutakse restorani maha, süüakse, juuakse, jutustatakse, vahepeal käiakse ringi.

51. Autoga sõites kedagi tuttavat tänaval nähes laseb juht alati signaali

52. Inimesed ütlevad üksteisele vastu kõndides "Adios" mitte "Hola"

53. Päeval jätavad inimesed oma krõpsupakikesi, jäätisepabereid ja joogipurke tänavale, öösel koristatakse kõik ära.

54. Koolipuhvetites karjuvad inimesed läbisegi, mida nad süüa tahavad. Suht ärritav, koguaeg keegi ikka jändab oma "tres tacos-ega"...naguuuu kallikene, sa pole siin ainukene juu...

55. Poole kümne-poole üheteist paiku on päevakorras igapäevane kohvijoomine.

56. Koolipäev algab kell 7. Neljapäeval kell 8.

57. Koolis õpikuid pole, kõik näidatakse projektori pealt. Palju on igasugust analüüsivat ja arutlevat tööd, grupitöid ja projekte, mis tarvis läbi viia.

58. Juuksegeel, juuksegeel, juuksegeel...Mehed ja poisid kasutavad seda ikka nii palju, et arvan, et igal nädalal peavad nad endale uue kõige suurema potsiku seda juurde ostma. Tüdrukud kasutavad seda samamoodi. Eestis ikka tahavad tüdrukud juustesse kohevust ja volüümi, siin silutakse viimnegi volüüm keeliga maha.

59. Klatšitakse nii palju!!! Näiteks sõbrannadega istutakse koolis hommikusöögi laua taga, üks läheb minema ja kohe hakatakse taga rääkima.

60. Poiss- ja tüdruksõbra omamine pole meeldimise küsimus, see nagu moeasi rohkem.

61. Autokütus on niiiiiiiii odav. Tihti tiirutatakse lihtsalt sõpradega ringi, kuulatakse muusikat ja jutustatakse.

62. Inimesed annavad väga kergekäeliselt lubadusi, järgmisel päeval on kõik meelest läinud.

63. Inimesed hilinevad igale poole ja nii palju....Kui pidu algab kell 9, pead sa minema kohale vähemalt tund aega hiljem ja siis oled ka esimene, kes jõuab. 

64. Poekestel pole selliseid tahvleid väljas, nagu Eestis ja mujal. Kõik oluline informatsioon on kirjutatud poe majakese tänavapoolsele seinale.

65. Inimesed on väga väga patriootlikud, kuid samas on kõigi unistus reisida ja maailma näha.

Sa tead, et oled mehhiklane, kui...

1. Sa hääldad s-iga algavaid sõnu, pannes ette „e“ (näiteks „estop“ „stopi“ asemel)

2. Sa võtad jalgpalli liiga tõsiselt

3. Sa hilined IGALE POOLE. Et sa peole kell 9 jõuda saaksid, tuleb sulle öelda, et see algab kell 4.

4. Tooli ehk inglise keeles „chair“ kohta ütled „sher“

5. Sinu nimi vanas Inglise galligraafias on igal pool- su auto või veoki peal, tätoveeritud sinu seljale, kirjutatud magamistoa seinale...

6. Sul on mõned tädid, kes panevad selga enda koolilõpukleidid, et minna „el parquei“ sünnipäevapeole.

7. Kui enamik majasid sinu naabruskonnas on värvitud erkroosaks, mündiroheliseks või helelillaks.

8. Sa oskad ka ilma muusikata tantsida rancherat, cumbiat ja salsat

9. Sa kasutad „mantecat“ oliiviõli asemel ning ei suuda selgusele jõuda, miks su tagumik suuremaks läheb.

10. Sul on vähemalt 30 nõbu.

11. Sa ei suuda aru saada, kuidas mõnele vürtsikad toidud ei meeldi

12. Sa oled 5-kohalises autos seitsmekesi ning keegi ikka veel karjub „subanse, todavia caben“ (põhimõtteliselt, et „veel on ruumi!“)

13. Väikese Juanito sünnipäeval on rohkem Coronat ja tekiilat, kui punšši

14. Sinu perekonnas on vähemalt üks liige nimega Maria, Guadalupe, Juan, Jose või Jesus.

15. Su suures toas on portselanist kass, koer, Buddha või elevant.

16. Sa vannud, et „Choco Mil“ on sama, kui Slim Fast ja püüad seda juues kaalu alandada. (Choco Mil on põhimõtteliselt täpselt sama, mis šokolaadipiim). SEE ON NII MAITSEV, AINULT SEDA JOOKSKI VIST :D

17. Sa kannad oma parimaid riideid, kui lähed pesumajja või supermarketisse toitu ostma.

18. Sa pead alati mainima, kui palju miski maksis.

19. Sul on kodus hetkel vähemalt üks pudel Bacardit või tekiilat.

20. Väljas on torm, ja tuled ei kustu

21. Väljas ei ole tormi, ja tuled ikka ei kustu

22. Pulmapidu on kell 8 õhtul. Sa lähed kohale kell 10 ja kedagi teist pole veel saabunud.

23. Sa usud, et tekiila ravib kõike.

24. Sa armastad juua õlut laimi, soola, jää ja tobascokastmega ja ikkagi arvad, et see on apelsinimahl, mis sul hommikul südame peksma paneb.

25. „Licenciado“ on sinu meelest täiesti sobilik nimi lapse jaoks.

26. Telefonile vastates ütled „Bueno“

27. Kui keegi sind hüüab, vastad „Mande"

28. Sa sööd tacosid, enchiladasid, empanadasid, morongat ja medulat, kuid arvad, et hamburgerid on tervisele kahjulikud.

29. Kui keegi ütleb, „Ma helistan sulle“, sa arvad kohselt, et nad ei tee seda.

30. „Manana“ tähendab „mitte praegu“, „mitte kunagi“ või „käi p*rse“

Need punktid on internetist võetud, kuid on mu meelest väga tõesed. Täna-homme-ülehomme millaligil teen postituse ka sellistest endale silma jäänud väikestest tähelepanekutest Mehhikos, mu linnas ja koolis.

Hei! Pole peaaegu nädal aega kusagile midagi oma tegemistest kirjutanud ja täitsa ära on kõik kaugem juba ununenud. Reedene koolipäev oli selline, et seda põhimõtteliselt polnudki. Esimene tund jäi ära, teise ja kolmanda ajal vaatasime filmi maiade ennustustest. Järgmise tund aega veetsime klassiõdede-vendadega staadioni peal koolikaaslaste bändi kuulates ja melu jälgides. Tehnoloogianädala lõppemise puhuks toimus see asi. Koju saime juba pool 1, niiet olin väga rahul. Aa ja paljud-paljud tüdrukud ja poisid teistest klassidest tulid juurde, et minuga pilti teha ja mis kõik veel. Ühe tüdrukuga kutsutakse meid koolis "hermanitadeks" ehk siis õekesteks:D Seda siis seetõttu, et mõned arvavad, et oleme väga sarnased, sest oleme ainukesed tüdrukud koolis, kellel teistest veidi heledam nahk ja heledamad juuksed on. 

Viie paiku sain Elliottiga kokku, käisime saldot ostmas ja siis lihtsalt olime poole kümneni kahekesti väljas. Rääkisime-rääkisime-rääkisime, imelikul kombel oleme päris headeks sõpradeks saanud. Käisime ka pagariäris tasuta torti söömas, kuna ta sõbranna töötab seal. Seejärel jalutasime mingi eriti pika tiiru, siis käisime mingil tänavapeal toimunud kunstioksjonilt läbi, kus ka tasuta mingeid täiega häid tuunikala-millegi täidisega saiakesi ja juua saime, siis käisime veel ühes kohas veidi yolomas ja pärast lihtsalt istusime ja jutustasime mingi poolteist tundi mu maja ees. Vägagi meeldiv õhtu oli.

Laupäeval tuli poole 12 paiku Yalitza siia. Käisime talle kingi ostmas ja pärast läksime tema juurde Almoloyasse. Olime ta kodus, hiljem käisime jões ujumas. Mulle meeldis. Aga oh jumal....Kui kodust kleidis hakkasin välja minema, siis sattusin suurde segadusse mu tädi küsimuse peale, et kas mul ikka lühikesed püksid ja särk ka kaasas on. Raske oleks kirjeldada neid nägusid, mis Yalitzale ja mu tädile ette tulid, kui teatasin, et ma tahan ikka bikiinides ujuma minna, mitte riietega. Jah. Siin on bikiinid VAID randade ja basseinide jaoks, mis sest, et jõgi sama selge veega on, kui mõni laguun...

Aga noh, kui need lühikesed riided välja arvata, siis mulle täitsa meeldis. Vesi oli natuke ikka soojem, kui Eesti jõgedes aga ikka täiegaaa ilusam. Pärast tutvusin ta nõbudega, sõin lõunat ka ja tulin kiiresti koju. Siin polnud mul aega rohkemaks, kui end kiiresti korda panna, sest juba poole tunni pärast saime Elliotti, Alejandro, Mia ja Arianaga kokku ning läksime Lagunase lähedal asuvasse Matias Romerosse, mis mu üllatuseks palju suurem oli, kui algul arvasin. Seal saime Jasmini ja Larysaga kokku ning läksime ühte frappucino kohta, võtsime kõik oma lemmikud frapped, istusime maha ja ajasime meeldivalt juttu. Hiljem käisime veel linna peal, pargis jne. Taaskord üks hea ja rahulik õhtu, kuid samas oli seltskond väga tore ja naerda sai ikka vahepeal kõht kõveras:D:D Aa jah, Lagunasesse tagasi jõudes käisin veel oma tädi tlayuda söögikohas, jutustasin sõpradega, tutvusin uute inimestega...meeldiv oli:)

Pühapäev möödus enamasti pere seltsis, päeval käisime supermarketis sisseoste tegemas, vaatasime kodus filmi ja olime lihtsalt koos, õhtul käisin taaskord tlayuda kohas, jutustasin seal oma sõbra Axeliga, kes Oaxacast siia oma perele külla tuli, lisaks nägin veel mõnda tuttavat, kellega veidi juttu aetud sai.

Esmaspäevane koolipäev oli nii tuim, paljud tunnid jäid ära ja igav oli. Tänane samamoodi. Esimesse tundi ei läinud, sest magasin sisse, aga see oli inglise keel ka, niiet ei juhtu midagi. Kaks järgmist tundi olid ainukesed, mis poolenesti toimusid. Seejärel oli kaks vaba tundi. Üks meesõpetaja kutsus mind enda kabinetti, et mulle malet õpetada, hahahhaa. Võtsin klassiõe Mayra kaasa ja läksime ja noooo seal kabinetis toimunu on mu üks elu veidramaid 45 minuteid ever vist:D See õpetaja mingi täiega itsitas seal ja oli nagu väike poiss. Kutsus mind täna õhtul Ixtepeci peole...väga kahtlane. Seejärel hakkas meile kitarri mängima ja laulma, sest ütlesin, et lähen täna Laguanse muusikakooli kitarriõpetajaga rääkima, et seda pilli õppima hakata. Aga jah, et siis võtan selle asja ette. Väga pikki aastaid olen mõelnud, et tahaks õppida aga tean, et Eestis ei hakkaksin ka edaspidi ettekäändeid tooma või asja veel kaugemasse tuleviku lükkama. Seega nüüd ongi võimalus ja kui see veel midagi ei maksa ka, siis mis viga õppida ju:) 

Ühesõnaga siis pärastpoole selgus, et kaks kõige viimast tundi jäid meil ka ära, niiet pärast viimase ehk siis tegelikult kolmanda tunni lõppemist passisime kaks tundi koolis. Niisama. 

Ega rohkem midagi kirjutada polegi. Eesti keel vaikselt ununeb, veidi keeruline on ka juba kirjutada. Sõnadejärjekord lausetes tahab pigem järgida hispaania keele reeglistikku, mitte eesti keele oma, mõned sõnad tahavad ununema hakata ja mis kõik aga noh see ongi vahetusaasta teises riigis, koos teise kultuuri ja keelega niiet küll ma Eestisse naastes kõik unustatu meelde jälle tuletan.

Blogimisega on ka niimoodi, et väga pikki tekste enam kirjutada ei jaksa aga üritan natukene teid ikka toimuvaga kursis hoida. Ja alati kes tahab midagi täpsemat teada, jätke kommentaar, kirjutage facebooki või kolmanda variandina on mu blogi paremal pool ääres formspringi kastike, kuhu te ka oma küsimused jätta võite:)

Aga siis kõike kõige paremat teile, kaasmaalased!