Friday, May 24, 2013

Heihei!! Teen hästi kiire kokkuvõttepostituse möödunud nädalast. Tunnid toimusid vaid esmaspäevast kolmapäevani, neil päevadel kah absoluutselt mitte midagi ei teinud. Iga päev käisime Niklasega õpetajate või pigem nagu nõustajate toas "chillimas". Nad on kolm noort naist, kõik sellised hullud tšikid ja mega lõbusad ja lahedad inimesed. Kõigepealt läksime siiski põhjusega- tahtsime teada saada, kas pärast Cancuni reisi peame kooli tagasi minema ja muidugi peame...Pluss mul on üks 5 ehk läbikukkumise hinne ökoloogia tunnis, lihtsalt seepärast, et kui me YFUga Michoacanis olime, tegi mu klass suurt grupitööd, mis täiega palju kaalus. Eksam oli mul 89 protsenti muidu... Aga noh ühesõnaga aine on mul läbi kukutud nüüd ja pean tegema eksami + veel mõned lehed täitma + tegema mingi toreda albumi ühe ökosüsteemi ja sealse 10 taimeliigi ja 10 loomaliigi kohta, koos piltide ja omaduste ja ma ei tea, mis kirjeldustega. Nagu lihtsalt siin koolis reaalselt antakse mingi kolmanda klassi kodutöid. Aga noh, mis ikka siis, kui mu ökoloogia hinne neile nii palju tähendab, eks ma teen selle asja järgi. Lohutan end sellega, et Niklasel on sellest kursusest neli viite vaja järgi parandada, muhhaha :D

Esmaspäeva õhtul käisin Laurakese sünnipäeval, aga olin vähe aega, kuna sel päeval olin lihtsalt nii väsinud ja ei jaksanud kaua pluss ei tahtnud järgmisel päeval kooli taaskord vaid magama minna. Rahvast oli seal sünnipäeval päris vähe, sest teine kool sai juba selleks aastaks läbi. Kuna tegemist on sellise mõjuka privaatkooliga, on enamik õpilasi väljastpoolt ja kõik läksid oma kodudesse tagasi. Kogu Lagunas tundub tühi olevat ja kohe on seda aru saada ka telefoni aku arvelt, mis nüüd märgatavalt kauem vastu peab...

Eile zumbasse kõndides nägin Marguenit, kes üheksast parki jalgpalli kutsus vaatama. Nimelt oli Cruz Azul vs America väga väga suur ja tähtis esimene finaalmäng. Me võitsime 1-0, otsustav mäng on pühapäeval. Megatore oli pargis, nalja sai ja lõbus oli. Vahepeal olime koos teise kooli kuttidega, Sosa, Pepe, Ioxeli, Torro jne inimestega. Isegi Sauli nägin, kellega nüüd viimasel ajal suhtlemine täitsa ära vaibunud on aga taas sai eludega kurssi viidud ja plaanid paika pandud. :)

Pärast mängu viisime autoga kõigepealt Margueni nõbu koju ja siis läksime Syenni juurde, kus tema ja Lauraga veitsa jutustasime. Kui sealt lahkusime, saime Itzeli ja ta sõbraga kokku ning pärast natukest aega niisama olemist läksime Margueni juurde. Plaanisime üht üllatuspidu kolme nädala pärast ja jutustasime niisama. Oli küll algne plaan tehtud rohke rahvaga välja minna, aga jäi ära. 

Gueni ja ta perekond kutsusid mind Veracruzi aga noh ei hakka midagi uskuma ja mõtlemagi, sest elu juba näidanud, kui suured lubajad need mehhiklased on :D Aga nii vägev oleks!! Ühtegi korda veel korralikku ja suurde ranchosse pole sattund, nii et oleks kindlasti, mida oodata.

Muidu jah..nädalake väga rahulikult kulgenud. Iga päev ikka zumba ja olen sealt omale sõbrannadki saand. Pluss näiteks eile sain ühe naisega täiega hästi jutu peale ja järsku selgus, et on Hectori ema. :D Kolme Hectoriga suhtlen tihedamalt siin. Praegu käib jutt kõige nooremast, 18-aastasest Hectorist, kellega just viimasel ajal väga hästi läbi saama olen hakanud.

Täna alustan kohvri pakkimist, sest homme juba Juchitani Niklase ja Katinkaga ja sealt CANCUNI!!!! Kerge 22 tundi bussisõitu, aga noh, ehk peab siiski vastu. Playliste olen kah viimaste päevade jooksul kõvasti uuendanud, et natukene meeldivamalt see sõit kulgeks. Ma olen reaalselt ikka nii ootusärevil, kui veel olla saakski :)) Läpakat sinna kaasa ei hakka vedama ja ilmselt saab järgmist postitust lugeda alles kusagil kolmandal-neljandal juulil, kui tagasi olen.

Seniks aga kuulmiseni :) ask.fm on http://ask.fm/kerturuu

Pilt Guty instagramist. Nii kallliks need inimesed saand. Alt vasakult Raul, Angel, Andy, Aletheia, Genesis, Guty, Laura V, Syenni, Alexis, Pepe, Jake, Jasmin, mina, Christian, Carlos, Prisci.  Seda taga olevat kutti ei tea.

Sunday, May 19, 2013

Pühapäev

Eile õhtul läksin väga vara magama, kusagil kümne ajal. Umbes kolmandat korda oma vahetusaasta jooksul vist. Eile oli megapalav õues, 46 kraadi näitas väljas varjus, ei olnud absoluutselt õhku ja nii lämbe oli....Dušši all kah käisin kuus korda, ikka reaalne tunne oli, et saan kuumarabanduse või midagi. Täna suht sama aga natukene on tuult vähemalt. Magasime kõik all korrusel elutoas lahtiste akendega, õue uks oli kah lahti. Sellel saab sellise trellidest ukse moodi asja või värava ette panna ja ära lukustada. Lisaks veel laeventilaator pluss veel üks ventilaator. Nii palav, nii palav.

Täna kusagil üheteist ajal tuli Jasmin minu juurde, natukene istusime perega ja jutustasime nendega, siis vahetasime pilte, sain temalt isegi sellest ajast, mil Jakobi perega Hidalgos käisime...Tundub, nagu üleeile oleks olnud, aga novembris!!! Kujutage ette... Seejärel vaatamata kuumusele võtsime camioneta ja läksime Matiasesse talle kõrvaklappe ostma. Muidugi ühed maitseveed kilekottides kah :D

Tagasi tulles käisime niisama ringi, jutustasime ja proovisime üksteise probleeme lahendada, üks kõik, millistesse kategooriatesse need ka ulatunud poleks eks...Aga lihtsalt teise vahetusõpilasega on nii hea rääkida. Muidu Jake on ainuke Lagunases olev VÕP, kellega reaalselt elulistel teemadel vestlen. Ühel hetkel läksime camposse, istusime korvpalliväljaku tribüünile maha, panime bandat ja muid lugusid, Chasing Carsi ja James Blunti ja muude tegevuste saateks laulsime ilusti ja selgehäälselt kaasa.

Kaks korda käisime talle Pueblasse tagasisõidupiletit ostma. Ta lootis, et ehk hiljem minnes on piletid otsa saanud ning saab ühe päeva kauem siin olla aga eip. Aga mis seal ikka, kell kaheksa lähen ütlen head aega ja juba vähem, kui nädala pärast Cancunis kohtume :)

Nüüd kohe tunni aja pärast hakkab Cruz Azul vs Santose teine poolfinaali mäng ja noh suht kindel, et kallis Cruz Azul pääseb finaali, sest ainuke võimalus, et ei pääseks oleks siis, kui Santos lööks täna 4 väravat ja Cruz Azul mitte ühtegi aga seda küll ei juhtu ;) Juba võtsime lipud välja ja õlled ostetud, tuleb üks hea õhtu pere ja sugulaste seltsis.


Riided siiski seljas mul :)



Guty üllatussünnipäeval oma kallitega! Nii palju armastuuustt

Eurovisioon

Eurovisiooni vaatamine möödus mul natukene tavapäratult sel aastal. Ühegi lauluga peale Eesti oma varasemalt kursis ei olnud ja sellist tavapärast väikestki elevust peal polnud. Kell kaks päeval siinse aja järgi algas ja kergelt harjumatu oli niimoodi. Ostsin ühe suure oreo jäätise ja niimoodi ma siin läpaka taga olin mõned tunnid. Üksinda. :D 

Seda võin küll öelda, et olenevalt tulemusest tegi Birgit super ilusa töö minu meelest ja noh, Eurovisioon pole juba ammu võistlus, kus parim välja selgitatakse. Aga kammoon...Rumeenia mis asi sa veel olid??

Ilmselgelt ei olnud ta asjadega väga hästi kursis... :D

Saturday, May 18, 2013

Reede- Matias ja Chico Azul

Hommiku poole olin kodune, tegime Jasminiga plaanid, et pärastlõunal läheme välja niisama. Hiljem selgus, et siiski Raul tuleb kah meiega ning juba kusagil 15 minutit hiljem helistasid mulle, et olid juba Christopheriga fracis (naabruskond, kus Raul ja enamik sõpradest mul elavad vist) kokku saanud ja, et ta oli michisid jooma kutsunud. Kuigi ma oleksin eelistanud Jasminiga kahekesti minna, kuna eelmise õhtu jooksul tõusis lihtsalt nii palju teemasid esile, millest rääkida oleks tahtnud, siis sobis seegi plaan mulle. Poole nelja ajal olid nad mul autoga maja ees ning võtsimegi kohe Matiase poole suuna sisse.

Kohale jõudsime väga kiiresti, Christopher tegi kõigile michid välja ning läksime autosse tagasi, kuna kuuma oli 44 kraadi. Ehk meeletult palav ja lämbe. Niisama sõitsime ringi ja rääkisime juttu, seejärel läksime Jasminiga kaasa mezcali ostma. Tahtis oma Puebla ja Saksamaa perele kingituseks osta. Mezcal on tüüpiline Oaxaca alkohoolne jook, kolm korda kangem, kui tekiila. Kuna enam ta meie osariiki ei naase ja Pueblas see ilmselt väga kallis oleks, oli mõtekas kohe ära osta.

Pärast seda sõitsime Lagunasesse tagasi, lihtsalt tegime autoga tiire ja tiire, varsti lõppesid michid otsa ja Raul pidi juba koju minema. Viisime ta ära ja mis selgus, ta peaaegu naaber mul. Pärast seda sõitsime veel kolmekesi ringi, käisime veel El Barrios (kusagil 10 km Lagunasest) niisama ja noh ega midagi pikalt rääkida pole. Kui Jasmini ära viisime, siis jäime veel Chrisiga jutustama, kuna täna läks Pueblasse ära mõneks ajaks ning kes teab, millal Lagunasesse tagasi tuleb.

Koju jõudes läksin tädi juurde tlayudat sööma, jutustasin seal veidi nendega ning tulin tuppa, et kiire dušš võtta. Õhtul oli ees ootamas teise kooli suursündmus "Chico y Chica Azul". Muidugi meenus, et kõigile jah räägin suure suuga, et loomulikult olen minemas, kuidas siis muidu ning hostemalt pole luba küsinudki. Teda parajasti kodus ka polnud, seega läksin teda otsima. Hakkas juba rääkima, kuidas kuu aega oli aega, et luba küsida ja ma ikka seda viimasel õhtul teen...Tõesti jooksis kuidagi mööda see must :D Nii loogiline niigi, et lähen sinna ju. Igaljuhul oli luba olemas ja pikemaks ajaks, kui oodata oskasin.

Ega midagi, tulin kiiresti koju, valisin riided valmis ja tegin meigi ning varsti helistaski Syenni, et on autoga maja ees mul. Monica, Genesis ja kaks Syenni primot olid kah autos. Sõitsime Jasmini maja juurde, et ta peale võtta, kuid kuna selle pere rahvas, kelle juures ta praegu ööbib, olid kodust ära läinud ning tal võtmeid ega midagi polnud, siis ei saanud ta majast lahkuda. Praegu siin Lagunases tehakse sissetunge majadesse ja ega tõepoolest, kuidas ta jätab suure ja uhke maja lukustamata ja ise peole läheb. Jäin Jasminiga pererahvast ootama ja lasime Syennil ja teistel ees ära minna.

Varsti jõudis pererahvas koju ja isa oli kohe nõus meid peosalongini ära viima autoga. Oh milline kergendus, sest keegi autoga sõpradest kõnedele ei vastanud ja jälle ei tahtnud Christopherile kah helistama hakata. Niigi kogu aeg sõidutab. Kohale jõudes ei jaksand enam inimesi tervitada, lihtsalt kõik rahvas, keda vähegi teadsin, oli kohale tulnud. Noh..enda koolist nägin nii nelja inimest...Aa kuute, Blancat ja Carmenit kah teiste hulgas, aga siiski.

Kõigepealt läksime Niklase ja teise sakslase Alexi juurde, ajasime veidi nendega juttu, kuid enamuse ajast olime koos Syenni, Margueni, Minelly ja nendega. Varsti hakkas pihta esimene round, kus osalejad niisama catwalki tegid või end tutvustava kava läbi viisid. Jakob kõndis niisama ja hästi kiiresti, samamoodi teine osaleja Kike. Temaga ei suhtle. Kuttidest veel Niklase vend Luis näiteks tantsis ja Justin kõndis mingi surfilauaga ringi. Justinit ergutati ikka täiega hahaha, mul paar postitust allpool temast pilt kah, kus Syenniga ühe lühikese kutiga oleme, see tema. Tüdrukutest Margueni kõndis niisama ja Grecia laulis, aga veits mööda läks viisist :D

Järgmised voorud olid nii, et pidid riietuma lähtuvalt ametist, mis neile meeldib. Margueni stjuardessiks, Grecia arstiks, Kike ja Jakob samuti doktoriteks. Jake võttis selle kuue seljast ära ja oli palja kõhuga, kõigile läks vist peale hahah, Luis oli rokkstaar ja Justin militaar :D Sellele järgnes küsimuste voor, siis pidulik voor ja jälle küsimused. Kuttidest tuli võitjaks muidugi Justin. See oli nii naljakas, sest, kui Jakobi toetajad pidid häält tegema, tundus, et me Jasminiga olime ainukesed, kes läbi naeru täiest kõrist karjusid, aga ei piisanud sellest vist :D Tüdrukutest võitis Margueni, hea meel tema üle :) Väga hea sõbranna temast saanud.

Ega siis midagi, natukene istusime veel, seejärel läksime Jasminiga kööki, kus korraldajad olid, pileteid ja jooke-värke müüsid ja seal oli kohati isegi lõbusam, kui väljas peol, sest kõik paremad sõbrad olid ametisse pandud ju. Guty, Cristian, Sosa, Antelmo jne...

Varsti hakkas mu nõbu Edgar mulle sõnumeid saatma. Nimelt Vero ütles, et kell kolm pean kodus olema, aga ta hakkas kirjutama, et praegu on mu viimane kuu Mehhikos, et pean nautima ja lõbutsema ja kogemusest kõik võtma. Ütles, et magab täna all suures toas ja võin hiljem koju tulla, et ta avab mulle tasakesti ukse ja ei ütle kellegile, et hilja saabusin. Mu jaoks tundus see kõik mega kahtlane, sest oi jumal, kui palju on neid kordi varem olnud, kus näiteks Elenaga väljas käisime ja ainult üks tagarääkimine ja juttude välja mõtlemine tema poolt. Ütlesin, et okei, tulen pool tundi hiljem võib-olla, kuid mitte rohkem. Pool neli olingi juba maja ees. Tahtsin varem tulla, aga noh, kohapeal oli mõningaid probleeme, ütleks nii :D Lõpuks tõi Chris mu ära ja kui juba siin olime, tuli nõbult sõnum, et pean all ootama, kuna vanaema oli vannituppa läinud. Okei, väike paanika tekkis ja juba mõtlesin, et jälle pannakse keeld peale ja välja ei saa. Kuskil 20 minutit pidin autos ootama, enne, kui tuppa saaks tulla. Lõpuks läks kõik ilusti ja keegi vist aru ei saanud, et hiljem jõudsin.

Täna laupäev ja kell 2 siinse aja järgi hakkab Eurovisoon ju. Issand, mäletan, kuidas vahetusõpilastega juba oktoobris plaane tegime, et kõik koos vaatame. Sel hetkel ei taibanud ära, et siin seda päevasel ajal kajastatakse...Jakob praegu Veracruzis pulmas ja ei tea, võib-olla vaatame  Niklase ja Jasminiga pluss Memoga, kes Soomes VÕP oli ja saksa Alexiga aga kes teab, eks näha ole. Kui ei, siis ei, sest mu kodus on internet liiga aeglane mingite otseülekannete vaatamiseks :D

Hetkeks kõik, Tsauki!
 

 
JASMIIIIIN

väike sõbrakas :D



Margueni ja Jasminiga

Jasmini ja Armandoga (üks parimaid sõpru enda koolist)

Shine bright like a dimond :D

Pererahvast oodates oli aega üle...


eluarmastus



Friday, May 17, 2013

Sisutihe nädal

Hei hei! Reede kätte jõudnud ja täna saab taaskord üht vaba päeva nautida kuna tähistatakse õpilaste päeva. Sel nädalal oli üldse vaid kolm koolipäeva. Ega seal midagi, mulle meeldib nii :)

Laupäeval sain hostemalt viimaks loa Matiasesse klubisse minna. Algul küsisin tagasihoidlikult ja juba ette teades ja ühtki lootust omamata, et mul reaalselt minna lubaks. Esialgu ei lubanudki. Kui aga küsimuse peale, et kellega läheksin, ütlesin, et teiste sõprade hulgas ka Guty tuleb, siis oli luba kohe olemas :) Toimus Matias Romero ilusaima tüdruku valimine, hoidsime pöialt Marielile, kes lõpuks kolmandaks jäi.

Igatahes. Guty ja Alexis olid juba pool kümme mu maja ees, jalutasime veitsa maad edasi videoplazani ja saime Cristianiga kokku ja varsti võtsime neljakesi takso ja sõitsime Matiase poole. Seal jäime väljas ootama teisi sõpru. Syenni, Minelly, Laura, Jakob, Grecia jne jne, sees sattus veel rohkemate sõprade ja tuttavatega kokku. Andrea ja Lara, Eduardod, Jhonnyd, Indid ja kõik kõik olid seal. Ühel hetkel muidugi nägin selja taga seisvat oma hostema hahaha. Asi selles, et kuna mu nõbu Liz osaleb ühel suuremal iludusvõistlusel ja kuna Vero ta nn promootor on ning ta sõbranna seda Matiase eventi korraldas, siis kutsuti neid sinna kah. Sel ajal, kui ma kodust minema olin läinud, ta ei teadnud veel, et tuleb. Mu hostema on hästi-hästi nooruslik, kui kokku jooksime, siis tantsisime ja tegime nalja ja olime rohkem nagu sõbrannad, nii lahe haha. Kodus koos lastega ikka natukene teist moodi.

Tantsida sai tõesti metsikult, aga ikkagi klubis peab olema klubimuusika, sest kõigiga reggaetoni tantsida ei ole just kõige mugavam ja meeldivam :D Siiski siiski, super super hea õhtu oli. Vero ja Liz läksid peolt ära kolme ajal, kell neli olin ma kodus, Cristopher tõi ära. Siiamaani kõik räägivad sellest laupäevasest klubiskäigust :D

Esmaspäeval ei toimunud midagi, teisipäeval samuti. Koolis oli igav, Chris tuli mõlemal päeval vastu. Veits awkward oli, sest tal sellised hästi uued ja ilusad autod ja lihtsalt terve kool jõllitas mind, kui ma sinna sisse istusin... mida iganes, nii vähe aega jäänud siin ja ei jaksa enam mõelda selle peale, et mis teised must arvavad, eriti need, kellega ei suhtle.

Kuna kolmapäeval oli õpetajatepäev, jäid sel puhul tunnid ära. Teisipäeva õhtul kõigepealt käisin Christopheriga väljas söömas ja juba tuli Gutylt kõne, et El Barriosse Cristiani koju läheksin, sest neil toimub lennupidu. Okei. Läksin kiiresti koju, küsisin hostemalt loa, või tähendab tema rääkis telefonis Gutyga, et ikka kindel olla, et ma sinna lähen :D Sai kinnituse ja lasi mul hea meelega minna. Gutyga ükskõik kuhu koos minnes on alati, alati alati luba olemas. Juba 15 minuti pärast oli Carlos mul maja ees vastas. Alexis, Syenni ja Laura olid kah :) Sõitsime siis El Barriosse ja üllatavalt palju rahvast oli kohale tulnud. Kui ma teema üles tõstatasin, et ma olen ainuke, kes nendega koos ei õpi, siis öeldi, et üldse ei muretseks, sest loomulikult on mul õigus nendega sel päeval koos olla, kuna olen juba nii omaks saanud ja üks nendest :)

Mingi erakordne istumine polnud, aga tore siiski. Sai tantsitud alates bandast ja limbost salsani, lihtsalt jutustatud ja jutustatud. Nagu välk selgest taevast oli see, kui Jakobiga niisama juttu ajades taipasime, et 8.ndal või 9.ndal juunil on viimane päev, kui me üksteist näeme. Lihtsalt vaatasime üksteisele otsa, hea, et päris nutma veel ei hakanud :D Aga reaalselt ta on üks kõige kõige olulisimaid inimesi siin Mehhikos minu jaoks üldse. Asi selles, et tal tuleb Rootsi vend külla ja siis nad lähevad ringi reisima kusagil kuuks ajaks ja selleks ajaks, kui nad Lagunasesse tagasi jõuavad, olen ma Eestis juba :(

Kolmapäeval päevasel ajal käisin Jakobi ja Jasminiga väljas. Jasmin oli ennem vahetusõpilane Lagunases, aga vahetas perekonda ja nüüd elab Pueblas, tuli paariks päevaks külla. Sõnadessepanematu, kui hea teda näha oli. Ausalt tema kohta võin täie kindlusega öelda, et üks parimaid sõbrannasid üldse, nii hea inimene lihtsalt. Jalutasime ringi, käisime jäätist söömas ja varsti jätsime natukeseks hüvasti, pidin koju tulema ja riided vahetama, kuna käisin Vero ja õdedega crepasid veel söömas ning üheksast läksin Guty juurde, sest ta vanemad korraldasid talle üllatussünnipäeva peo. Ta sünnipäev oli 29.märts :D :D. Sinna jõudes olin esimene kohalejõudja muidugi ja meid saadeti Jakobiga pizzat ja torti ostma, ok, läksime. Terve tee mingid hullud nutukõned peatse vahetusaasta lõpu saabumise teemadel. Kohale jõudes olid saabunud juba Prisciliano, Jasmin ja Guty, kes ei paistnudki eriti üllatunud olevat :D Järjest rohkem inimesi hakkas jõudma ja lõpuks olime umbes 25 nägu ehk. Guty ema pidas kõne kah ja siis kõik lihtsalt nutsime... :D

Istusime seal ehk poolteist tundi umbes, seejärel läksime Prisci ja Jesuse koju või noh lihtsalt samas naabruskonnas asuvasse majja, kus nad kooliperioodil kahekesti elavad, muidu Veracruzis suurtes ranchodes...Meil oli Jasminiga tund aega, kuna mõlemad pidime 12 juba kodus olema. Peaaegu, et terve aja rääkisimegi temaga juttu ja pidevalt olime reaalsetes naerukrampides, kuna rääkisime üksteistele oma vahetusaasta parimatest seikadest ja viisime eludega kurssi ühesõnaga. :D Nüüd järjest selgub, et kes Cancuni reisile mis põhjustel tulemata jätab, aga vähemalt Jas on tulemas nii, et ma olen väga õnnelik :D

12 ajal tõi Chris meid koju. Ma jutustasin veel vanaemaga juttu ja magama sain poole kahe ajal. Koolis oli järgmine päev ikka väike väsimus peal, võib öelda. Õnneks saime varem lahti ning taksot oodates sõitis Cristian mööda, kes mind autoga koju viis, nii hea haha :D

Õhtul läksime Jasmini ja Syenniga Jesuse koju Cruz Azul vs Santos jalkamängu vaatama, meie kallis Cruz Azul võitis ja läheb finaali, kus America vastu mängib! Kõik olid nii joovastuses õnnest. Muidugi selle eilse õhtu jooksul kerkis esile nii palju nääklemisi ja draamat, et ikka päris kolli viskas ette see kõik mõneks hetkeks, aga noh, mis iganes. Peale mängu pidin juba kodus olema, niiet jõudsingi kuskil poole 12 ajal juba.

Täna magasin vaba päeva puhul üle pika aja kaua, seejärel sõin hommikust ja koristasin oma toa täiega ilusti ära. Nüüd ootan Jasmini ja Rauli, sest jutud vajavad rääkimist ju hahah :D Õhtul toimub Chico y Chica Azul, mis on teise kooli viimase lennu korraldatav pidu, kus valitakse niiöelda iluduskuninganna ja -kuningas. Sellest üritusest olen juba jutte kuulnud sellest ajast peale, kui Lagunasesse jõudsin, seega olen päris põnevil juba :) Päris täpselt ei teagi, kellega lähen, kutseid olen siit ja sealt ikka saanud, kuid praegu tundub endale kõige parem variant koos Syenni, ta primade ja Lauraga minek. Aga eks näis. Ootused on üleval igatahes :)

Täna võtan kaamera kindlasti kaasa, et järgmises postituses pilte oleks jagada, praegu üldse pole :( Aga järgmise postituseni siis!! ask.fm- ask.fm/kerturuu

Siiski jagaksin ühte megamõnusat ja uut lugu andekatelt inimestelt. Solisti rollis endine YFU vahetusõpilane ja minu hea sõber Jüri :)

Saturday, May 11, 2013

Möödunud nädalast

Jälle on piisavalt aega möödas sellest, et päris täpselt toimuvat meenutada suudaksin. Ausalt kohe ära öeldes palju midagi erakorralist toimunud polegi. Meeletult motiveeriv edasilugemiseks, eks :)

Laupäeval olin kodus. Koos oma tädide, nõbude ja vanaemaga. Päevasel ajal kas olin tubli tütar ja aitasin majapidamistöödega või kui enam abi vaja polnud, lebotasin lihtsalt- vaatasime koos filme, vahepeal vaatasin üksinda, kui enam kohe mitte midagi teha polnud :D Nädalavahetustel siin enamasti selline lugu, et kui päevad väga palavad on, siis rahvast väljas ei liigu. Kõik põgenevad päikese käest tuppa :D Imelik, imelik. Õhtuti pidin sel nädalavahetusel toas püsima, ühest küljest seetõttu, et hostema oli õdedega Tuxtlas ja "kui minuga peaks midagi juhtuma, siis pole teda siin, et mulle järele joosta." Ja eks natukene midagi teist oli ka mängus. Õhtuti istusin siis tlayudades, tegin perega nalja, jutustasin ja sõin mango järel mangosid. Nii heaaa!!

Pühapäeval oli äratus väga varajane, kuna juba kaheksast läksime taaskord mu nõbu Lizbethiga Juchitani ta iludusvõistluse asjus. Toimus casual rõivaste pildistamine ja räägiti veel finaalvõistlusest ja kleitidest jne. Megalahedad inimesed need korraldajad. Oli ka uut rahvast juures, sain Eesti kohta palju küsimusi ja muidugi Miss Universumi teemal sai jälle päris pikalt jutustatud :D

Kui kusagil kolme ajal Lagunasesse tagasi jõudsime, läksime ühe Lizi sõbra Hectori juurde, kuna tahetakse ka selline iludusvõistluse moodi asi kuttidele korraldada ning paluti, et sõnumit edastaksime ning kandidaate otsiksime. Noh, Hectorile rääkis Liz ja ta oli nõus ka kohe. Mu meelest veitsa naljakas, kui kutid sellistes asjades osalevad, kuidagi väga edeva mulje jätavad :D

Esmaspäeval oli vaba päev aga kuna teises koolis toimusid tunnid ja meie kooli rahvas siin Lagunases nagu eriti ei liigu, nagu juba ilmselt varasemast aru on saanud, jälle midagi ei toimunud :D Nii põnev elu eks eks hahha.. Hommikupoole käisin ujumas ja kuuest läksin zumbasse. Surm oli silme ees, päriselt noh :D Vererõhk oli nii lagedesse tõusnud, pea surises peas, süda oli paha ja tahtsin oksendada, see uus õpetaja paneb ikka haige koormuse peale. Aga noh, kui koju jõudsin, dušši all käisin ja pool tundi veel jahtusin, siis tundsin end väga hästi juba. Üheksa-poole kümne vahel tuli Guty siia, tegime väikse tiiru väljas ja siis tuppa tagasi.

Teisipäeval algas uuesti kool. Üheksaks läksin kohale alles ja täiega pinda on hakanud käima, kui need tunnid üksteise järel ära jäävad. Mingi aeg tahtsid klassiõed mu iPodist Eesti muusikat kuulata ja ei jõudnud ära naerda. Ma ei tea, why in the world peaks mul Mari-Leen Kaselaanu "Kiirteel" playlistis olema aga igatahes see neile meeldis. Tulin varem koolist ära, kuna ühel hetkel ma lihtsalt ei suutnud seal enam istuda nähes, kuidas kõik teised klassid lihtsalt jalutavad ja jalutavad väravate vahelt läbi ja lähvad koju ja siis meie klassivanem ikka veel korrutab, et ei tea, pole kindel, äkki ikka toimub viimane tund kah...Muidugi seda ei toimunud.

Koju jõudes koristasin ruttu toa ära, kuna hostema pidi sel päeval koju jõudma, tahtsin taaskord tubli tütar olla :D Seejärel sõin kiiresti ning läksin Niklase ja selle sakslase Alexiga ujuma. Muidugi ma olin neist pool tundi varem kohal. Lõpuks oli seis selline, et ujuda saingi vaid selle aja, mis ma ennem kohal olin pluss kuttidega ka kuskil 15 minutit, lõpuks lihtsalt lamasime Alexiga toolides ja jutt hakkas niimoodi jooksma, et ise ka ei usu :D Ühel hetkel avastasin, et räägime vene keeles. See piirdus eriti lühikese vestlusega, sest 9 kuud Mehhikos on oma töö teinud ja kõik on ikka täitsa meelest läinud. Mitte, et ma Eestis  vene keelt hästi oskasin eks... Aga ühesõnaga jah, kuti mõlemad vanemad on Venemaalt pärit aga ta vana-vanavanemad elasid Saksamaal ja siis nad kolisid sinna, kui ta väga väike oli. Või midagi sellist. Aga ah kuidas see ikka sakib, kui mega awesomide inimestega just siis tutvuda, kui aeg siin otsa hakkab saama.

Pärast basseini juures käimist jooksin koju, ostsin õdedele tagasi tuleku puhuks kommi ka ja tervitasin neid ja rääkisin paar sõna juttu. Seejärel läksime taaskord Liziga kiiresti zumbasse ja midagi rohkemat päeva jooksul vist ei  teinudki.

Järgnevad lõigud kirjutan täna, 4 päeva hiljem laupäeval... Kolmapäeval toimusid koolis kõik tunnid ning päev möödus väga rutiinses rütmis. Kool-lõunasöök perega, ujuma, natukene perega koos aega veeta, zumba, perega koos aeg, õhtusöök, poole kümnest teise kooli sõpradega tunnikeseks välja. Istusime hamburgeri kohas, enamik sõid, mul tõesti polnud ei isu ega ruumigi kõhus ja jutustasime niisama. Kõik tahtsid muidugi Jesuse majas taaskord filmika teha aga kell oli palju ja ma pean hommikul vara koolis olema, seega nädala sees pole luba kaua väljas olla. Aa käisin Matiases kah emadepäeva kingi osas. Ja Cancuni reisi maksin ära!!! 14 päeva mu elu parima reisini!!!

Neljapäevane päev möödus samamoodi, seitsmest läksin jälle zumbasse aga kuna meid ainult 5 oli, siis õpetaja ütles, et nii vähese rahvaga ei hakka tegema ja, et homme kõik kell kuus läheksime, okei. Kella kuuene zumba on selline, et on MEGA MEGA palju rahvast alati, üldse pole ruumi, et normaalselt kaasa teha ja kolm korda koormavam ka, kui juba niigi koormav kella seitsmene. Ühesõnaga siis zumbat sel päeval polnud, läksin Alinega, oma ühe esimese sõbrannaga siin Mehhikos, kes ka zumbas käib, trepijooksu tegema. Pärast seda kella üheksast läksin Christopheriga välja. Sõitsime niisama ta jeepiga ringi, rääkisime juttu ja käisime söömas. Pidi olema ikka suur tahtmine tal minuga välja minna, sest täpselt kell 9 hakkas Cruz Azuli mega suur jalgpallimäng, mida kõik sel õhtul lihtsalt vaatasid ja lisaks sellele pool kümme seebika eelviimane osa :D Siin see teema, et kõik vaatavad seebikaid, nagu reaalselt. Ja sain päris korralikult naerda, kui ütles, kuidas Televisa tahab temaga viieks aastaks lepingut sõlmida, et ta seebikanäitlejaks hakkaks :D Aga ta veel mõtleb, sest tahab piloodiks minna õppima ja ikka ülikoolis käia. Ikkagi hahahhaha.

Reedel kooli ei läinud, sest Mehhikos tähistatakse 10. mail emadepäeva. Naisõpetajad sel päeval töötama ei pidanud ja pere ütles ka, et pole mõtet selleks kolmeks tunniks mõtet kooli minna. Ja hiljem kuulsin ka, kuidas mitte ühtegi meesõpetajat polnud ka kohale tulnud. Ma reaalselt ei tea, mis hariduse need õpilased niimoodi saavad seal...väga hull teema ikka. Hommikul kaheksast ärkasin ülesse, andsin Verole kingi ja edastasin soovid vanaemale, kõigile tädidele seega mängisin õdedega ja veetsin niimoodi perega aega. Kuuest käisin zumbas kah ja wow, kui hea oli. Väga intensiivne, aga ainult 6 inimest!! Seejärel läksin perega mu tädi tlayuda kohta, lihtsalt jutustasime nagu ikka, ma sõin tlayuda asemel mangot, seal kõrval täpselt puu ja kogu aeg kukub eriti küpseid ja magusaid mangosid alla :) Läksin vara magama.

Tänase kohta ei tea, mõned plaanid õhtuks on. Tahan minna üht iludusvõistlust vaatama Matiasesse, sest telefon on neist kutsetest väga punane ikka aga eks näha ole, sest üritus toimub klubis ja hostema ei anna eriti luba ju sinna minemiseks :( Aga ehk kui Lara ka läheb, siis mul õnnestub ära rääkida.

Aga selleks korraks kõik. Sai päris pikk postitus mitte millestki ja väga ei usu, et keegi lõpuni välja jõudiski, aga noh, jah :D

ask.fm: ask.fm/kerturuu


Saturday, May 4, 2013

Kodune reede

Eile koolis ei käinud, kuna vanaema oli eelmisel päeval öelnud, et pole lihtsalt mõtet ja, et nagunii midagi ei toimu :D Hommikul üheksast olin üleval plaaniga midagi eriti produktiivset päeva jooksul korda saata, kuid ärgates esimene asi, mida kuulsin oli tugev vihmalagin. Magamistoa põrand oli märg ja aknast välja vaadates oli näha üleujutusi. Kui meeldiv! Või noh...tegelikult oligi meeldiv see vihm ja jahedam kliima vahelduseks, muidu oli nii kuiv ja lämmi kogu aeg.

Sõin perega hommikust, tegin platanos fritosid ehk põhimõtteliselt praebanaane queso ja cremaga. Nii maitsev, nii maitsev! Väga meeldiv oli hommikul rahulikult oma kohvikest juua ja perega juttu ajada. Kuna päevaks mitte, kui ühtegi kohustust polnud ja keegi abi ka ei vajanud millegiga, siis läksin oma tuppa, võtsin teki ümber ja panin dokumentaalfilmi nimega "The Secret" mängima. Pärast olin supermotiveeritud oma elu muutmaks :D Põhimõtteliselt see käsitleb siis ligiõmbamise seadust või kuidas iganes seda eesti keeles öeldaks. Law of attraction. Põhimõte on see, et kõik, mida suudad unistada, seda suudad teha ja saavutada. Ehk kõik, kõik ja veelkord KÕIK on kinni mõttejõus. Kui täpsemalt seletada, läheks see postitus väga pikaks, aga 2 päeva olen mina küll nüüd ainult positiivseid mõtteid proovinud mõelda ja negatiivsed positiivseks ümber sõnastanud. Vaadake filmi või lugege samanimelist raamatut, kui te seda veel teinud pole, on väärt!

Päeval läks kodus tüliks. Tädid kaklesid omavahel ja üks muutus nagu emakaruks, loopis asju ja närvitses, tagus kätega vastu lauda, nuttis ja röökis. Ma ei osanud midagi teha, istusin lihtsalt ja vaaatasin silmad punnis peas, pole varem üldse midagi sellist näinud. Igatahes nüüd ta ütles, et enam meie majja oma jalga ei tõsta ja kellegiga siit enam ei räägi. Kes pidi kelle tütrest taga rääkima ja kes pidi lits olema, bla bla :D Täielik seebiooper, ausõna. Ja kuna mu nõbu kutt oli oma teistele jalgpallurist sõpradele minu telefoni numbri andud ning nemad olid hiljem hakanud mulle whatsappis sõnumeid saatma või välja kutsuma, ilma, et ma neile midagi vastanudki oleks, räägib tädi nüüd, et keegi siin majas seda nõbu peiksi ei salli ja nüüd mina olen ka nende sõnumite pärast asjasse segatud, MIDA IGANES :D Ütlesin talle eile juba ära, et pole minu probleem, mina pole asjaga mitte kuidagi seotud ja ei hakka end sinna segama ka, nagu tõesti...mida iganes :D

Reaalselt eile terve päeva veetsingi perega. Mu tädi Lily (kes tegelt on mu vanaema eksabikaasa õe tütar ja naaber meil), kutsus mind zumbasse. Seitsmest läksin ja üle ilusa nelja kuu, võiks öelda :D Alguses maestro ei teadnud, kas tundi anda, kuna ainult mina tahtsin ja ühele inimesele päris mõttetu teha. Lõpuks Lily ja veel kuskil kolm naist, kes kuuest seitsmeni olid juba trenni teinud, otsustasid, et teevad tunnikese veel. Kohe saabus ka veel üks teine tüdruk ja trenn võis alata. Uus õpetaja on, sest teine abiellus ja kohe hakkab sünnitama. Uus maestro on gei ja nii laheee on ta trenn! Eile tantsisime, salsa, cumbia, rumba jne stiilide sammud, ühendatud aeroobikaga. Nii meeletult tõhus ja lõbus!! Ja see õpetaja annab trenni kuidagi palju personaalsemalt, käib saalis ringi, annab nõuandeid, kuidas paremini saab, kiidab eraldi jne. Mulle meeldis ikka väga palju, kuid lõpuks olin päris surm :D Praegu Cancuni minekuni pean iga päev käima, et pekki kulutada :D

Pärast seda tulin koju, võtsin külma dušši ja läksin muidugi tlayudat sööma. Istusin kuskil kaks tundi seal, jutustasin pere ja teiste inimestega, lõpuks saabus Lara kah jälle Lagunasesse. Kõik said jälle palju naerda selle üle, miks mul sel nädalavahetusel pole luba peole minna. Vanaema, tädid ja kõik ütlesid, et ikka läheks natukeseks ajaks, aga ei hakand mässama, pärast kuni Eestisse tulekuni välja ei saa. Kuigi suht kurb seis oli küll, telefon oli ikka jumala punane, kõik helistavad, saadavad sõnumeid ja küsivad, et mis teen ja kas välja lähen ja mis kõik. Aga ei. Eile oli muidu Hectori ärasaatmise pidu, läheb Tuxtlasse tööle haha :D Ma tulin koju ja panin filmi jälle mängima, ei jõudnud vaadatagi, kui juba magasin.

Kõigil neil, kes kunagi tlayudat söönud, hakkab suu vist vett jooksma selle peale :D Tegin tädi söögikohas pilti. Ülevalt alla, vasakult paremale : valmis tlayuda, laim, tortillad, millest tlayuadt valmistatakse, megaterav ja vürtsikas salsa, choriso (see mingi vorst, mida keedetakse), kapsas, purustatud oad, liha ja quesillo (midagi juustu sarnast). MA VANNUN, et Eestis teen tlayudasid, kui tagasi jõuan!

Friday, May 3, 2013

Liziga iludusvõistluse asjus Juchitanis

...Ei oska enam isegi pealkirju sõnastada, oh jah.

Juba enne poolt üheksat hommikul võtsime cucaracha ja pärast seda bussi ning sõitsime Juchitani. Ma olin ikka veel nii väsinud, panin päikeseprillid ette, iPodist banda mängima ja magasin rahulikult kohalejõudmiseni.  Juchitani jõudes käisime Lizbethi toast läbi, võtsime kontsakingad ja läksime ettenähtud hotelli, kus see väike meeting toimuma pidi, olime esimesed kohalejõudnud.

Varsti saabus ka Matias Romero esindaja ja noh selline tore tüdruk muidu, räägib palju aga vahel nii palju ja nii üleolevalt, teisi maha tehes ja kogu aeg oma arvamust muutvalt, et vaid "kõrgemate" heakskiitu saada. Ma ei tea, selline mulje jäi teda sel päeval kõrvalt vaadates minule vähemalt. 

Pärast seda ootasime kuskil tund aega, ennem, kui rohkem rahvast hakkas saabuma. Neli osalejat oli ja veel üks "kohatäitja". Harjutati eile toimunud vaheshow jaoks kõndimist, juuksurid-meikarid rääkisid oma asjadest ja nii edasi. Iga jumala korraldaja arvas, et minagi olen üks osavõtjatest ja üldse sain nii palju tähelepanu, kõik kogu aeg küsisid, et kas olen vahetusõpilane ja kust tulen ja nii edasi, kõik tundsid väga suurt huvi.

Kui kõigepealt ühe sellist suuremat kasvu meikariga rääkisin ja mainisin, et tulen Eestist, siis ta mingi " OMG, Ma armastan Eestit!!! Miss Universum!!! Ma alati ootan eraldi seda, et Eesti tüdrukuid seal näitaks, nad on alati nii pikad ja ilusad, nende nahk särab palju ilusamini kui teistel..." Hahhaha. Sellele mehele peale vaadates poleks üldse aru saanudki muidu, et ta gei on, ainult et tal olid pikad prantsuse maniküüri stiilis kividega kunstküüned ja sõrmes teemantsõrmus. Ütles, et esimene koht, kuhu ta tulevikus reisib, on Eesti. Hiljem kõnniõpetajale (pluss kõigile teistele korraldajatele eks) seostus ka Eesti just missindusega. Ta gei ja tahab soovahetusoperatsiooni teha, hästi kõhn ja meigitud ning millised püssid jalad!! Siin kandis on sellist vaatepilti väga palju näha ikka. Kes teab, mispärast.

Ma istusin ühes lauas kõigi osalejate ja siis selle meikariga. Kõik olid sellised hästi vaoshoitud ja vaiksekesed, me selle kutiga ja rääkisime ja rääkisime. Jutt voolas ja lõpuks ta oli mulle nii tänulik selle eest, et ta instagramis hashtage õpetasin kasutama ning, et teda Spotifyle tutvustasin. Just oli uue iPhonei ostnud :D Selgus, et meil on nii mõningaidki ühiseid tuttavaid ja sõpru...See oli päris üllatav ja lahe :) Juulis pidi tal suur show tulema, kuhu ta mind modelliks soovis, aga ma sel ajal kahjuks Eestis juba.

Varsti alustasid osalejad kõnnitunniga, ma läksin võtsin basseiniäärsel hammacal (selline võrkkiige moodi asi) koha sisse, lihtsalt lebotasin ja võtsin päikest veits, pärast olin tublisti põlenud. Oih. Siis varsti hakkas hotell mulle värskendavaid jooke saatma, nii et millegi üle kurta tõesti polnud. 

Tutvusin ühe nelja aastase USA tüdrukuga. Nii armas olii! Oli oma Mehhiko 11- aastase lapsehoidjaga, sest vanemad olid linna peale läinud. Istusime koos hammacas ja rääksime päris pikalt juttu. Mu kõrvad olid juba igatsenud seda Ameerika aktsenti.

Varsti rääkisid korraldajad-osavõtjad veel kiired jutud ära ja oligi aeg head aega öelda. Läksime taksoga Lizi koju, võtsime kodinad ja liikusime tagasi Lagunase suunas. Palavus oli suur ja bussid ikka next level ebamugavad, aga mis seal ikka, väga lahe päevake oli!

Kui teil küsimusi on, siis jätke julgelt kommentaar või kirjutage ask.fmis- ask.fm/kerturuu

Mõnuus
See USA pliks oma lapsehoidjaga esiplaanil.



Thursday, May 2, 2013

Paarist möödunud päevast

Väike ja lühike kokkuvõtte postitus vahepealsest. Siiski siiski, pühapäevast kirjutan eraldi. Kunagi.
Esmaspäevast ei suudagi midagi erilist meenutada. Koolis möödus tavaliselt ja õhtul käisin ilmselt ujumas Niklasega. Teisipäevane koolipäev oli taaskord nii lebo. Matemaatikas oli eksam, aga õpetaja ütles, et ma ei pea tegema, kuna tean neid asju nagunii juba. Ok. Aga muidu jälle- õpetajad ei tule, kui tulevad, siis tiksuvad niisama... 

Kuna kolmapäeval oli tegemist vaba päevaga 1.mai puhul, siis teisipäeval pidas üks sõber Piñon oma sünnipäeva. Poole üheteist ajal oli Hector mul järgi, seekord tuli autoga haha :D Läksime Siulma kodu ette, et tema, ta õde ja kutt ka peale võtta, seal ootasime reaalselt mingi tund aega. Lõpuks saime aga liikuma ja jõudsime ranchosse, kus see toimus. Algul polnud üldse mingit tahtmistki peole minna, aga kujunes väga lõbusaks see õhtu. Õnneks polnud kõik inimesed sellised hilistes kahekümnendates, üllatavalt palju teise kooli rahvast oli. Syenniga olime kah ennem whatsappis kirjutanud, et peol oleme koos ja juba varsti jõudsidki Lauraga kohale. Guty ja Jakobi ajasin kah kodust välja ja ausalt ma ei taha halama hakata, aga lisaks kõigile teistele neid kahte viimast jään ma siit ikka NII MEGA PALJU igatsema. 

Kolmapäevasel vabal päeval lihtsalt passisin kodus, veetsin perega aega. Saldo oli kah jälle otsa saanud ja raha polnud, et juurde panna. Koristasin oma toa nii ilusti ära, kappidest peegliteni ja just täpselt kui alla korrusele läksin, et must pesu alla viia, tuli Syennilt kõne, et El Barriosse paljude teiste kooli sõpradega ujuma minna, muidugi ei kuulnud ma kõnet õigel ajal... Eks olin siis kodus, õhtul käisin Niklasega ujumas ja hiljem sain Gutyga kokku, kutsusid mind Jesuse majja filme vaatama seltskonnaga aga ma ausalt ei julgend hostemalt hakata luba küsima, sest varsti on suuremad sündmused ees. 

Õhtul kuskil viis minutit pärast seda, kui pikali heitsin, hakkas ninast niimoodi verd jooksma. Täiega vedel ja seda oli nii palju, veitsa rõve hahah :D Ma sattusin täiega paanikasse, et mis toimub. Muidugi meenus mu kunagine lemmiksari "Prison Break", kus Michaelil ninast seepärast verd jooksis, et tal ajukasvaja oli. Oh mind ja mu ettekujutlusvõimet :D Aga ma ei tea, nii võõras teema minu jaoks ja kunagi varem pole midagi sellist enda puhul kohanud. Vero ütles, et palavuse pärast on. Ja tõepoolest, need temperatuurid on ikka täiesti ulme teema siin praegu, nii kuum ja lämbe...päris hull. Hommikul vara kordus verjeooks...

Tänane koolipäev läks enamvähem kiiresti, koju tulles sõin lõunat ning pärast seda sain Niklase ja ta venna Memoga kokku, et Cancuni jaoks bussipileteid ostma minna. Jah, justnimelt. Läheme bussiga ja kerge ööpäev tuleb kokku seal bussis olles, aga need lennupiletite hinnad on nii kõrgustesse tõusnud ja nädala alguses olin ikka täiesti stressis nende hindade pärast...

Õhtul hiljem käisin Memoga ujumas ning pärast seda läksime hamburgereid sööma. Ma ei söönud, sest mõtteis unistan juba sellest, et homme tlayudat saaksin...mmm. Niklas tuli kah ja lisaks veel üks Saksa kutt. Ta 23 ja töötab siin tsemendivabrikus. Või noh, vahepeal tuleb, kui mingisse masinasse on vaja koode trükkida, kui süsteemitõrge esineb või midagi sarnast. Oh, kui hea oli inglise keelt rääkida!! Ja väga muhe tüüp on ikka.

Seejärel käisin oma tädi Isabeliga uuesti rahaautomaadi juures, aga see ei anna täna millegi pärast enam raha välja ja seetõttu mul kodus öeldi, et kui ei taha, siis homme kooli minema ei pea. Pole raha taksosõidukski ja noh, ei ole mõtet sinna lihstalt passima minna ju. Nagunii saaksime juba kell 11 lahti ja mis seal ikka. Kuna esmaspäeval ka tunde pole, siis neli vaba päeva ootab ees!! 

Aga ega rohkem midagi hetkel, KALLID!!! 57 päeva pärast olen juba Eestis....

Syenni ja Laura!! 

Jakobi nägu hahhaha. Aga õnnelikud inimesed noh :))
Mu parimad Mehhiko sõbrad!!
Mehhiko kutid ja nende pikkus :D:D