KOOL ja muud juttu kah

Üleeile kirjutasin selle: Koolipäev läbi ja täna olen nii väsinud. Mõtlesin, et koolist võiks ka mõndasid asju veel siia kirjutada, mille kohta inimesed küsinud on. Tunnikorra koha pealt on mõned ained sellised, kus õpilased kuulavad ja on tähelepanelikud enamasti. Keegi kellegiga vahepeal sosistab või paar sõna räägib aga üldiselt on pilgud ekraanil ikka. AGA SAMAS, kui asi käest ära läheb, siis on ikka niii lärmakas kõik...poisid tõmblevad mööda klassi ringi, tüdrukud kiljuvad, kõik karjuvad, räägivad valjult ja naeravad kõvasti...oh jumal. Selles RÜGI 11. Humanitaarklassis oma 12 klassikaaslasega olin rahulike tundidega juba ikka täitsa ära harjunud:D

Kaks tundi toimub meil arvutites, need ongi mu lemmiktunnid vist. Kõige rohkem meeltmööda on graafikadisain, sest esiteks õpetaja on nii lahe ja teeb täiega nalja ja lihtsalt pullib õpilastega...Lisaks on need tunnid põnevad, mitte nii, et ma lihtsalt istun seal planificado la vidas jumala tuimalt ja väsinult ja lihtsalt kuulan, kuidas õpetaja jälle jutustab mingit eriti kuiva teksti eluetappide kohta.

Tundide kestus on nii, kuidas juhtub. Õpetajad vahel lihtsalt ei ilmu kohale, siis kas istume õues laudade taga, mängime võrku, kossu või jalkat või lihtsalt passime klassis. Tunniplaanis on tundide ajad nii, et näiteks 07.00-08.00; 08.00-09.00 jne. Kuid samas tavaliselt jõuavad õpetajad klassi alles mingi kümme minutit peale täistundi või isegi 25 minutit või veel rohkem, teinekord jälle jõuame 20 minutit enne tunni lõppu asjadega valmis ja siis lihtsalt passime.

Kell 9 on koolis hommikusöök. Tacod, tostadad, empasadad...kuidas iganes neid nimesid ka ei kirjutataks. Joogiks peaaegu, et kogu aeg kõigil pepsi. Ja seda pean mainima, et kui ma esimest korda siin Mehhikos vürtsikat salsat proovisin toidu peale panna, ei suutnud ma lihtsalt, sest isegi, kui arvasin end suutvat vürtsiseid toite süüa, siis Mehhiko on ikka Mehhiko selle koha pealt. Aga nüüd juba pisut harjun ja harjutan.

Kool ise on väiksem, kui RÜG aga õpilased on alates 15 aastastest vist. Koridore pole, õuest saab kõikidesse klassiruumidesse. Klass on päris kole ja kogu aeg on paberipraht maas. Pingid on üksikud ja tool ning laud on koos ja kirjutuspind on väga väike. Alguses oli ikka nii paha ja harjumatu, siiamaani kogu aeg pastakad ja asjad lendavad maha aga juba enam-vähem harjun. Lisaks on kooli WCd päris jubedad ja pigem hoidun nendest. Pottidel prilllaudu pole ja vett ei saa peale tõmmata. Peame käima tünnist ämbriga toomas:D

Koolivorm on mu meelest kole. Inetuuuu tumeroheline  seelik ja paks lühikeste varrukatega valge pluus, valged põlvikud ja mustad kingad. Ma saan oma koolivormi kas homme või esmaspäeval ja kuigi juba täiega tahaks, sest Eestis ju pole ning oleks põnev kogemus, siis ega välimus ei ahvatle küll.

Kodutöid on vist päris palju, kuid ma olen siiamaani vähe teinud. Kogu aeg grupitööd kodus, kus jälle vaja mõni plakat koostada ja selle koha pealt nad ikka täiega näevad vaeva nende kallal- kleebivad ja liimivad, panevad mingit sädelevat puru ja litreid ja värke...Meil Eestis oli klassis enamvähem nii, et must ja sinine marker, üks pilt, veits käekiri kah kõver aga eks kuidagi ju läheb kaa...

Lisaks on vaja alatihti mingeid võrdlevaid tabeleid ja diagramme koostada, jooniseid teha ja internetist millegi kohta otsida ja siis kirjutada. Näiteks bioloogias olid eilseks mõisted a-la osmoos ja mitoos jne ja selle asemel, et konkreetne mõiste välja kirjutada, oli kõigil iga sõna taga pool lehte teksti, et mis see ikka kõik eriti täpselt ja peenelt tähendab:D

Aga jah, ma arvan, et siin on kool kergem, sest oh my god, kui mul eestis oli näiteks bioloogias või ajaloos kontrolltöö tulemas, siis lõdvalt poole kolmeni öösel läks õppimise peale ära. Vähemalt ajaloos...ega noh, kell 8-9 enamasti alustasin ka, aga see pole praegu teema eks. Siin aga reaalselt, ma olen nüüd 5 kontrolltööd vist teinud, milleks midagi õppinud polnud aga siin ma saaks vabalt edaspidi materjale omades hakkama nii, et viskan pilgu korra vihikust üle ja siis teen töö heale hindele ära. Lisaks on mul Eestiga samad tunnid ainult matemaatika, bioloogia ja inglise keel ning nohhhh need on ikka väga lihtsad, teised on kas siis informaatikaga seotud või lihtsalt veidi elulisemad ained.

Ja see on meeldib mulle ka siin, et ei ole nii, et ühel päeval on kaks kontrolltööd, teisel päeval kaks kontrolltööd ja kaks tunnikontrolli, siin on vist ühes semestris 2 nädalat kontrolltööde jaoks ja siis on igapäev kas 2 või 1 töö. JA kerged on need. Siiamaani.

Eile ja ka täna oli koolis mingi hull segadus kõigil, sest laupäeval on tulemas iludusvõistlus Mehhiko iseseisvuspäeva raames nimega „la chica independencia“ Ja algul, kui mul kõik sõbrad ja klassikaaslased rääkisid, et peaksin ikka osa võtma ja tegid mulle korjanduskastid-asjad ka valmis, kuhu neid ühe peesoseid kogunes juba tops täis, olin valmiski osalema ja mõtlesin, et no savi see hispaaniakeelne tekst, kirjutan valmis sugulase abiga ja õpin selgeks. Ühesõnaga jäi meil kokkulepe veel, et mõtlen reedest esmaspäevani ja siis teatan oma otsusest. Mu vastus oli aga paljudel mööda kõrvu maha jooksnud ja praegu ongi igal pool mingi segadus, et miks ma ikka ei osale. Põhjus on see, et mu sugulane ütles, et kui üleeelmisel aastal üks vahetusõpilane osa võttis, siis terve publik oli umbes, et „sa oled kole, sa pole mehhiklane, mida sa siit otsid ja kobi lavalt minema“ Ja kuna mul hetkel suhted kõigiga nii head on, ei taha ma ka seda seisu rikkuda ja lähen pidutsen niisama parem.

Ma ei tea, ehk on mu kirjutised siin juba kuidagi natuke lonkama hakanud, sest kui teksti läbi loen, leian ikka nii palju lausestusvigu aga noh, vähemalt kirjutan ja annan oma perele

ja sõpradele teada, kuidas läheb mul siin imelises Mehhikos, seitsme maa ja mere taga.

Täna: Oh jumal, elu siin kisub ikka selliseks seebiooperiks kätte kohati, kuid ma arvan, et peaksin väga rumal olema, kui kõigest sellest siin kirjutama hakkaksin. Aga siiski, ma armastan Mehhikot!!!!!!!!! Lisaks sain eile YFU Paulolt kirja, et veebruaris toimub esimene reis kusagile vulkaani juurde, lisaks külastame mingit ajaoolist linna ja mis kõik. Olen eelnevatel aastatel Mehhikos käinud vahetusõpilast blogidest lugenud selle kohta ja päris põnev tundub. Ja noo järgmine reis on maikuus- Mu kõige kõige kõige suurem unistuste sihtkoht ever- Yucatani poolsaar- CANCUN, Mehhiko Kariibimereranniku rannad ja MAYAN RIVIERIA!!!!! Nagu lihtsalt kui juba piltide pealt see kõik nii võrratult ilus on, siis mis see veel päriselt olla võib....oh jah, raha pean hakkama säästma ja kokku hoidma selleks reisiks.

Eksaminädal sai koolis läbi. Graafikadisainis maksimumpuntid, samuti inglise keeles. Ja no see inka eksam oli nii lihtne lihtsalt. Oli harjutus, kus oli 10 lünka, sõnad olid ette antud a-la „travel, married, have, win, eningeering, degree“ jne. Teine ülesanne oli selline, kus tuli valida sobiv vorm  lünka. Näiteks I...to work next week (am going, will, going, is going) Neid oli 8 tükki. Järgmise ülesande näide on selline: listen/is/to the news/my sister/going to. Pane sõnad õigesse järjekorda. 2 sellist ülesannet oli. Ja viimane ülesanne oli tekstiga ning tuli välja kirjutada kuus lauset, mis käivad tuleviku kohta....ja mõni sai ikka selles kontrolltöös 2,5 hindeks võimalikust 10st. Täna oli meil inka tunnis selline ülesanne, et pidime kõik oma pingid seinaäärde lükkama näod kõigil klassikeskele suunatud. Kirjutasime siis paberilehe peale tunni ja õpetja kohta seda, mis meile meeldib ja mis mitte, pidime kritiseerima ja ütlema, et mis võiks parem olla. Hispaaniakeeles muidugi. Siis kui valmis saime, kortsutasime paberid palliks ja viskasime põrandale hunnikusse maha. Siis õpetaja hakkas neid ükshaaval ette lugema. Mis ma oskasin öelda, et mul on igav seal tunnis, sest olen eestis neid asju 5 aastat tagasi õppind ja soovitasin igat teemat põhjalikumalt ning aeglasemalt läbi võtta, lisaks ka sõnavara kodus õppimiseks anda, sest ma oskan vene keelt ka 8 korda rohkem, kui nemad inglise keelt ja nad tahavad õppida, kuid kui õpetaja ei oska ise ka, siis ju ei tule väga

välja või mis...Igatahes, keegi jälle kirjutas, et „nuestra extranjera es muy muy guapa y yo piensa que el profe gusta ella tambien“ :D siis oli ikka mingi ülim "üüüüüüüüüüüüüüü" seal klassiruumis:D aga jah, inglise keele õpetaja on veider mu meelest...

Veebidisainis sain eksamiks 6 10st. See suht halb hinne, aga mõni sai 2,5, teine 4 ja 4,5 niiet isegi hästi läks ja see veel päris läbikukkumise hinne veel pole:D Bioloogia eksam oli raske, mingi bioloogia harude ülesande sain ilusti tehtud aga rohkemat ei mõistnud:D

Täna magasin jälle sisse rohkem, kui tund aega ja läksin kaheksaks kooli. Värava peal oli direktor ka, aga ta oli sama sõbralik mu vastu nagu alati. Matemaatika õpetaja, kellega esimene tund oleks pidanud olema, küsis ka, et kas magasin sisse või. Vastasin jaatavalt ja siis ütles, et „aa pole midagi, ära muretse, ma magan ka koguaeg sisse ja hea, kui kahte esimesse tundigi nädalas jõuan“ :D OK. Teist tundi meil ei toimunud, kolmandat ehk veebidisaini ka mitte põhimõtteliselt. Õpetaja oli küll kohal aga Manuelile vist ikka ei meeldi ta töö:D Selle asemel, et meile uusi asju õpetada, laenas ta Krishnalt kitarri ja istus oma laual ja mägnis seda. Vahepeal tuli ta suust ka „this song is for Kertu“ :D ja hiljem ka küsis, et kas „Hotel Californiat“ tean ja mängis sedagi. Ei, päris hästi tuli jah:D Inka toimus nagu juba rääkisin, järgmisel tunnil oli bio eksam, seejärel jäi jälle tund ära, sest animatsiooni õpetaja oli oma väikse pojaga koolis niisama chillimas, mitte tunde andmas:D Graafikadisaini oli ka täna ainult tund aega ja seal jäin koguaeg magama hetkedeks, sest pidime jälle neid presentatsioone kuulama, dios mio, que aburrido!!!!! Seejärel läksime kooli staadionile pühapäevaseks marssimiseks harjutama, ja JESS- seetõttu, et ma kõige pikem olen pean ma 

oma klassit kõige ees marssima....saaks ma siis sammudest ja korraldustest aru eks:D Ja koolivormi sain ka kätte!!!! Seelik on sääremarjadeni peaaegu, issand, kui jube:D Koju jõudes hakkasid ka tia ja abuela naerma ning viimane lubas mul selle teisipäevaks lühikeseks teha, jess!!!:) Pühapäevasele marsile pean pika seelikuga minema, aga vaatan, võibolla saan vööga kõrgelt kinni panna ja siis särgi peale niimoodi, et seelik ka veidike lühem tunduks, sest ma päriselt ei taha vinguda, aga see pikkus on ikka väga koomiline:D

Nüüd ma arvan, et olen ilusti ja tublisti kodus ning puhkan veidi. Kella 11 paiku lähen Lizbethiga La Noche Mexicanale!! Seal saame ta sõpradega kokku ja ma enda omadega kah. Pidu on Mehhiko iseseisvuspäeva auks ja ainult noored on lubatud. Ootan väga suure põnevusega juba:)

Laupäeval on samuti Lagunases pidu ja esmaspäeval kooli pole!

Aga ma nüüd lähen, suuuuuuuuuurimad kallistused teile!

OLEN JUBA NATUKE UUSI PILTE TEINUD JA T2NA-HOMME TEEN KINDLALT KA, NIIET J2RGMISESSE POSTITUSSE LUBAN MA KA PILTE!!

Natuke juttu

Uudised, uudised...ilmselt saan hakata blogi veidike tihedamalt edaspidi täiendama, sest ostame hostemaga kahepeale netipulga ja mõtlesin siiski, et tasub ära, kuna internetipunktis käies läheb asi kokkuvõttes täiega-täiega kallimaks ja seal nagunii skypeida ei saa, täpitähti pole ja alati tuleb keegi vahele segama või küsimusi küsima, lisaks on koguaeg vaja kodutööde jaoks materjali netist otsida. Jaaaaa no muidugi, varsti hakkavad „Vampiiripäevikud“ ka ju uuesti ning ühe episoodi nädalas saan ma ikka oma õhtutesse või hommikutesse ära mahutada. Las need sada teist sarja ootavad, kuni ma Eestisse tagasi jõuan aga vampiirikaid tahaks näha.

Reedel midagi suurt ei teinud. Päeval käisin sõpradega campuses chillimas, hiljem olin kodus ja käisin ka clayuda kohas, kus oma hostsugulastega pikad hispaaniakeelsed jutud maha pidasin. Mul on kolm ja pool hispaaniakeelset trabalinguat nüüd selged, uhke kohe. Ilmselt pole mina aga küllalt hea õpetaja, sest seda „anna Ülo õlu üle Ülo õe õla“ ei suuda ikka mitte keegi järgi öelda...

Laupäeva öösel magada ei saanud, nii palju mõtteid oli peas, sest siin pole kaugeltki see elu nädala sees vaid kodu-kool-trenn-kodu-kool, siin ikka elu käib:D

Laupäeval ärkasin väga vara ülesse ja kuna õhtul olin juba Elliottilt kuulnud, et Ixtepecis Oaxaca vahetusõpilaste kokkusaamine on, oli ka mu esimene küsimus hommikul selle kohta. Vastuseks kõlas aga „ei, me ei lähe“ ja olin täiga pettunud. Päev läks edasi, koristasin tuba ja käisin korra väljas ka ning tagasi tulles oli Jakobi ema meil ning selgus, et me ikkagi läheme ja nende autoga. Tuju muutus kohe täiega heaks.

Ixtepeci on siit Lagunasest vähem, kui poolteist tundi sõitu. Linna ei näinud rohkem, kui autoakendest, kuna see väike peokohake asus veidi eemal, kuid issand jumal, kõiki oli ikka nii hea näha ja eriti Merilini, kellele kohe kõik jutud said ära räägitud. Hahhahaha:D Ja ma PÄRISELT kah ei liialda, kui ma ütlen, et juba pärast esimest kuud siin Mehhikos oli Eesti keelt nii veider rääkida lihtsalt. Keel tahab kuidagi teistpidi käia või ma ei tea...ja see, et keegi mulle eesti keeles vastu kah veel räägib. Siin, Mehhikos...see oli väga veider ja harjumatu, sest siin ainult hispaania keel, hispaania keel, hispaania keel. Vahetusõpilastega enamjaolt inglise siiski ka, kuid hispaania keele koha pealt pean nii palju ütlema, et saan enamasti juba täitsa hästi aru, millest jutt käib, juba oskan reeglipäraseid ja tihedamalt kasutatavaid ebareeglipäraseid tegusõnu õigesti pöörata ja vahel räägin isegi päris pikad jutud juba maha. Aastaga peaks ära õppima küll. Klassikaaslased ütlevad, et olen kiire õppija, koolis õpetajad kiidavad, teised vahetusõpilased imestavad ja nende vanemad samuti ütlevad, et hästi räägin juba.

Igatahes seal kokkusaamisel sai palju-palju süüa, käisime basseinis veel tüdrukutega ujumas ja jutustasime niisama. Nii hea oli kuulda, kuidas kõigil läinud on.

Kui sealt ära tulime, käisime mu pere, Mia pere, Jakobi pere ja Niklase ning Luisiga Juchitanis veel. Kõigepealt otsisime Miale reedeseks peoks kleiti ja hiljem istusime pargis, ajasime juttu ja jõime mingit jääjooki...nii maitsev oli! Siis veel nägime Merkat ja Neomit, Magdalenat, Linet, mõnede Mehhiko õdesid ja ühte Saksa kutti, kes teise organisatsiooni kaudu Mehhikos on. Jutustasime taaskord suht pikalt nendega ja tegime nalja, siis varsti hakkasime Lagunase poole tagasi ka liikuma.

Pühapäeval ei teind midagi põnevat, sest olen kuulnud, et siin see nagu päev pere jaoks ja ei julgenud kuhugile minemiseks luba küsida. Magasin suht lõunani, pool 3 läksime peretuttavate juurde lõunasöögile. Oh jumal, ma sain nii häid asju seal jälle. Eestis olin krevette söönud vaid külmalt ja koos sidruniga, aga siin kodus sõin ükspäev soojastpeast ja pühapäeval sõin kõigepealt mingi sooja punase kastmemarinaadiga. See oli nagu veidi vürtsikas, aga samas siiski magus ja mahe ning lihtsalt nii võrratult hea! Hiljem sõin „cockteil de kamarones“...põhimõtteliselt mingi külm krevetisupp. Punane vürtsikas/hapukas/magus vedelik ja puhastatud krevetid sees. Peale puistasime nii rohelist- kui ka mugulsibulat, mõned panid teravat kastet ka. Lihtsalt nagu mul ei jätku sõnu, nii maitsvad kaks uut asja.

Lisaks on siin üks huvitav kokteil. Topsiservad tehakse kokku laimi ja chillipipraga, topsi põhja läheb laimimahl, seejärel veerand topsi mingit punast ja hästi teravat chillijooki, seejärel õlu ja jää. Pisut hostema klaasist maitsesin ja päris hea oli, kuigi välimuse järgi ei ütleks.

Igatahes. Sõime ära, siis jalutasin oma primodega kaasa, et ühele neist uut telefoni ostma minna. Noo veits olen kade jah, tahaks ka omale mingit uhkemat telefoni, mitte seda kolakat, mis mul praegu siin kasutuses on:D Aga noh, saan hakkama, eriti arvestades fakti, et jaanuaris on juttude kohaselt YFU tripp Cancuni ja Mayan Riveriasse, kuhu ma tahan minna ikka nii-nii-nii väga. Eile mu abuela ka ikka rääkis, kui võrratult ilus see on...mmmm.

Aa ja mis mulle praegu meenub...koolis mulle räägiti, et detsembri alguses algab vaheaeg ja kestab veebruari alguseni. Talvel 2 kuud...ok:D Meie koolis teine süsteem, meil on semestrid ja praegu õpin teise aasta 3.ndas semestris, veebruaris alustan neljandaga siis.

Praegu on koolis ka eksaminädal. Midagi õppind polnud, sest mõtlesin, et nagunii ei suuda seda materjali omale selgeks teha ja kui pean kaasa kirjutama, siis pean. Eskaspäeval koolis enne graafikadisaini tundi vaatasin ühe CorelDrawi joonise üle, kus selle programmi osadele pidi hispaania keelsed nimetused andma, tegin testi ära ja sain kõige varem valmis, täna saime tulemused....põpõmpõmmmm, maksimumpuntkid:D Ei kasutand sõnaraamatut ja midagi, teised lihtsalt õppisid ja õppisid ja ikkagi oli peale minu ainult 1 teine tüdruk, kel sama palju punkte oli. Täna ka kõik käisid mu juures tööd vaatamas ja ei suutnud ära imestada ega kiita, noh endal ka tuju päris hea kohe:D Aaa...kui selle eksamiga eile lõpetasin, siis õpetaja hakkas mu juukseid näperdama ja järgmisel hetkel olid mul peas mõlemal pool külge kaks punupatsi:D Ega Eestis sellist vaatepilti vist ei näeks. Järjekordne näide sellest, kui erinevad ikka siin õpilase ja õpetaja vahelised suhted on. Eile oli veel veebidisaini eksam aga seda tulemust ei tea ning täna inglise keele oma ja see oli noooooooo ma isegi ei tea, maailmalihtne. Nagu kuulamisülesande tegin puhta loogika alusel õiegsti ära ennem, kui õpetaja jõudis meile tekstide lehed laiali jagada ja no need ülesanded, ma oskasin paremini, kui eestikeelset tähestikku koos võõrtähtedega lugeda.

Igatahes see nädal on mulle koolis senimaani päris meeldind, tunnid on kiiresti läinud ja kõik  on kuidagi nii mõnus olnud. Aa, eile panin enda lõpuks koolis tantsutrenni ka kirja. Eestisse tagasi jõuan, siis mul cha-cha-chad, salsad, rumbad ja mis kõik põnevad tantsud selged :P Paarilise pean ka otsima omale, koguaeg ununeb. Hahhaaa kooliväliselt on ikka päris paljud kutid juba öelnud, kuidas nad mulle õpetada tahavad erinevaid tantse:D

Ja kuna facebookis päris paljud Eesti sõbrad küsivad mult, et kas saan ikka endiselt palju tähelepanu, siis vastus on jaa, jaa, jaa. Mu kodu asub Lagunase peatänaval ja nii suuretoa- kui ka köögi aknad on tänava suunas. Õhtuti, kui majas tuled põlevad ja ma siin toimetan, siis isegi kodust mitte lahkudes näen ja kuulen, kuidas inimesed tänaval mulle vilistavad ja lehvitavad:D Lisaks sellele IGA jumala hommik, kui takso peale lähen, siis KÕIK noored juhid hakkavad sebima, teised tunnevad lihtsalt huvi, et mis mu nimi on ja ikka kust tulen ja miks ma Mehhikos olen...

Ja ilmade kohta saan ka palju küsimusi, nagu ikka. MEGAPALAAAAV!!! Mulle meeldib. Isegi öösel ei jahtu temperatuurid oluliselt maha. Või noh, tegelt ikka, aga julgeks väita, et 20-24 kraadi on ööselgi siin Lagunases. Oaxaca oli öösel seevastu nii külm....fuhh. Päeval on taevas pilvitu enamasti ja päike on ikka eriti kõrvetav, üks päev oli 48 kraadi. Igal öösel on tugev äike ja paduvihm aga I like it:) Siin inimesed tunnevad mulle mu pikkade juuste pärast kaasa, sest jaa, nendega tõepoolest on ikka eriti palav ja ei, mulle ei meeldi, kui mu juuksed on mööda pealage geeliga ära silutud ja siis hobusesabasse või krunni pandud. Aga noh, muidu olen kõigega ikka endiselt väga rahul! Nüüd ehk järgmine nädal läheme siis Salina Cruzi ka lõpuks!

Aga tsauki teile!!!

Lagunase peat2na

Igap2evane teema...

brothers

Juchitanis random t2navapilt



Elliott, Niklas ja mina koos kooli direktori ja teiste t2htsate inimestega

Oaxaca vahetus6pilased

All Line Taanist, seej2rel Ying Taist, Merka Mehhiko 6de, Merilin ja mina

eesti tudrukud

Saksa hostn6bu Elenaga enne Karina 15-aasta pidu

Luisiga

"Projecto de Vida"



Koolisook. v2ga maitsev



Graafikadisaini eksam.

 

Oh jumal, elu siin on kohati ikka täielik seebikas, inimesed levitavad kuulujutte väga palju ja mingid suhtedraamad on ka koguaeg igal pool, isegi minu ümber millegi pärast:D

Reede õhtul käisin Laura, mõndade sõpradega koolist ja jälle uute tuttavatega  väljas. Käisime Laguna Azulis, et seal loomi vaadata või midagi, kuna tegemist on mingisuguse loomaaia moodi asjaga, ainult, et kõik on vabas õhus. Kui ma õigesti aru sain. Igatahes loomi vaatama me ei jõudnudki, sest muidugi nagu mehhiklastele kohane, osteti kaasa tekiilad ja kõik muud jutud. Ma ei joond midagi, mul oli niigi põnev olla aga need inimesed jäid küll juba pudeli nägemisest joogiseks... Igatahes tuttav koolist jälle rääkis, kuidas üks teine kutt minusse armunud on. You don’t say... aga noh kahjuks ei ole kuidagi pidi minu maitse isegi, kui mu sugulane siin soovib, et me temaga koos oleksime ja tekitab juba perekonnale paanikat, et mulle ei meeldi Mehhiko mehed ja, et olen pirtsakas, et seda kutti ei taha...Oh, well, ei lase end sellest häirida, sest noh, eks mõni inimene lihtsalt on selline, kes ei oska keelt hammaste taga hoida ja mind ei huvitagi eriti see teema, kuid sellegipoolest hea meel, et mu teine nõbu sellest mulle rääkis, sest siis edaspidi tean, kellega võin rohkematel teemadel, kui kool, ilm ja palavus rääkida ja kellega mitte. Temaga saan ma aga seeläbi väga hästi läbi. Saan talle igasuguseid asju rääkida ja tunnen, et võin teda juba praegu päris palju usaldada.

Igatahes. Neljapäeva õhtul tuli mu Saksamaa nõbu Elena koos mu tädi perega siia. Käisime siis nendega ka veel väljas ja ööbisime nõbu juures, kus üle mitme päeva internetti sain. Muidugi oli mul läpakal 7 protsenti akut ning laadija kodus. Tüüpiline.

Hommikul käisime kodust läbi ning läksime seejärel varsti Jakobi juurde, kus kõik Lagunase vahetusõpilased peale Niklase ja Jasmini kohal olid. Memo aitas meil migratsioonipaberid ära täita. Sain oma päikeseprillid ka kätte, juhuu!

Koju jõudes jutustasime Elenaga pikalt vahepeal toimunust ja muudel põnevatel teemadel:D, hiljem jätkus teema minu ja mu sugulase vahel. Varsti hakkasime õhtuks riideid otsima. Õhtul poole 10 paiku tulid Luiisi vanemad meile järgi ja läksime Karina 15-aasta sünnipäevale ja no see oli ikka nii uhke. Tegin eraldi postituse ka selle kohta aga lihtsalt olgu öeldud, et sünnipäevadest kindlasti kõige lahedam ja silmale põnevam, kus kunagi käinud olen. Ainult head sõnad selle kohta! Ja mu kaaslane tantsis nii mega hästi lihtsalt...

Pühapäeva hommikul oli mul nii paha olla, ilmselt toidust. Ema juba muretses ka, et ehk olen kana söönud ja seagripp kallal... Terve päeva magasin maha. Õhtul 8 paiku käisin väljas, rääkisin veits Elliotti, Feri ja teistega juttu, seejärel nägin Luiisi ja Niklast ning olin nendega umbes tunnikese koos.

Kooli suhtes on mul nii mixed emotions. Vahepeal mulle täiega meeldib, aga samas vahepeal ma lihtsalt suren seal, sest no nii igav pole mul isegi Raplas vene keele tunnis olnud, kui mul siin näiteks Valoresi tunnis ja inkas on. Ja kõige väsitavam on see, kui lihtsalt mõnel päeval ülipaljud tunnid ära jäävad. Klass lärmab, kõik tõmblevad ringi, väga palav on, kõht on tühi...kuigi enamasti jutustame ja saab palju nalja ka. Täna mängisime vabade tundide ajal põhimõtteliselt peaaegu terve klassiga kossu ja skaipisin Märdiga. Pool klassi lihtsalt vaatas mind:D Mitte halvas mõttes.

Eile õhtul sain ka Luiisi ja ta sõbraga kokku, istusime mu maja ees ja jutustasime igast teemadel, hiljem käisime Luiisiga jalutamas ja pärast jutustasime veel ta isa ja vanaisaga. Hommikul magasin rohkem, kui tund aega sisse. Cheers for me! Luiisi isa just eile ütles, et käis koolis direktoriga rääkimas YFU asjus ja too olevat kiitnud, kui eeskujulikud õpilased me Elliotti ja Niklasega oleme. Hostema õnneks kuri polnud, hommikul tuli mu tuppa, ja küsis, et kas lähen 7 või 8 kooli. Sain teada, et kell on 6.44 ja unesegaduses ka, ei tulnud mu suust midagi muud, kui „oi, oi, oi oioiii“. Aga ta, „no te preocupes, vaya mas tarde“. Väravapeal jalutas õpetaja ka vastu, kes esimest tundi andis, aga ta samuti kuri polnud õnneks. Ah siin see õpetaja-õpilase suhe nii chill lihtsalt. Direktor ka möödaminnes viskab nukke või patsutab seljale ja ütleb „buenos dias guapa“:D

Aaa täna viimases kirjanduse tunnis tutvustasin eestit. Näitasin oma mõndasi euromünte ja olin Eestit tutvustava teksti kirjutanud, mida lugema pidin. Seejärel näitasin veel lippu, raamatuid ja pilte, kõik olid väga pöördes ja muuuuchas preguntas. Ah ja lisaks sellele, emme...unustan sulle kogu aeg teada andmast, aga mu pere tahab kama juurde saada, sest kõigile täiega maitseb. Jaaaa ma tahaks Kalevi šokolaadi ka.

Ja ega siis midagi, kallid teile, mu pere ja sõbrad ning olge tublid!

Karina 15 años

Laup2eval olin oma v2ga hea Lagunase s6bra Luiisi poolt kutsutud uhe tudruku 15 aasta sunnip2eva t2histamisele. Kohale l2ksime enamv2hem 10ks, mu saksa n6bu Elena tuli ka ning lisaks olid seal k6ik teised Lagunase vahetus6pilased peale Mia. Alguses oli avanumber ja seej2rel tantsis sunnip2evalaps oma isaga aeglast tantsu, oma parimate s6brannadega ja l6puks ehk mingi 7-8 numbrit koos tantsupoistega. Mu kaaslane oli seal sunnip2evalapse k6rval p6hitantsija ja noo ei oska ta veits h2sti v6i...7 aastat 6ppinud ka, ei imesta. Ja I only got 1 year for learning it in here:( Ega terve 6htu mooduski temaga tantsides, salsa sammud j2id l6puks v2ga h2sti meelde ja l6pus tuli juba p2ris h2sti v2lja. Nuud on vaja vaid palju tantsimist ja harjutamist, et see t2itsa selgeks saada.Tantsisime ka muid tantse muidugi aga nimesid ei m2leta. Ja see rodeo tants, mida ka juba Cuautlas 6ppisime, meeldib mulle t2iega.

Vahepeal k2isime m6nede vahetus6pilastega jalutamas ka ning samamoodi Luiisiga. Nooo jalad veits ei valutanud ju, kui terve oo l2bi 13cm kontsakingadega ikka t2iega tantsitud ja palju k6nnitud...

Soogid olid teistmoodi. Polnud mehhikop2rased. K6igepealt oli shampinjoni pureesupp ja muidu mulle pureed absoluutselt ei maitse, kuid see oli hea. Siis veel liha koos spagettide ja mingi maitsva koogivilja asjaga ja l6puks saime cupcakeisid ka.

Uritus ise oli nii nii uhke ja glamuurne, selline tunne oli, nagu oleks mingile eriti VIP peole sattunud, sest k6ik olid nii vapustavalt kaunid seal. Rahvast oli megalt, vahepeal esines mingi b2nd, kes esitas nii populaarseid Mehhiko laule, kui ka n2iteks „Come dance with me“ ja muid vanu h2id lugusid. Tantsuks olid 2-3 erinevat stiili b2ndi. Mulle v2ga meeldis. Lisaks olid v2ikesed vahenumbrid, kus n2iteks n2idati Lagunases filmitud muusikavideot uhele loole "Put your hearts up". Lugu mulle ei meeldi, aga v2ga h2sti oli filmitud ikka, n2idati veel suurelt ekraanilt pilte selle tudruku elust jne...

Uhes lauas istusin Elenaga ja Luiisi perega, ehk siis ka YFU vabatahtliku Memo ja saksa vahetus6pilase Niklasega. K6ik oli v2ga chill ja polnud mingit pinget peal, inimesed olid v2ga l6busad ja humoorikad ja mul oli 6htu jooksul lihtsalt kogu aeg nii l6bus, et ei teinud uritusest piltegi, sest lithsalt aega polnud. Kuigi minust mõned pildid peaksid kuskil olema ka. Hiljem kunagi postitan. Aga hands up, lihtsalt v2ga k6va uritus. Ennem olin Mehhiko 15-aasta sunnip2evadest pilte n2inud, aga see tundus ikka eriti fancy olevat ja ma ei kujuta ette, kui n2rvid pusti v6isid sellel tudrukul enne pidu olla. Lisaks n6uab see kindlasti ikka niiii palju planeerimist. Ja raha. Nagu „My super sweet 16“ aga Mexican style...lihtsalt wow. Mis mu 15-aasta sunnip2ev oligi...ma vist isegi ei t2histanud mitte:D Koju j6udsin kell 4, hommikul oli toidumurgitus v6i midagi aga 6htuks oli juba olemine t2itsa hea.

Hiljem Luiis r22kis ka, kuidas koolis olid tal paljud s6brad ja suvalised kutid, kes ka peol olid, kusinud mu numbrit ja nime, kooli ja elukohta...naljakas:D

 

Sorry t2pit2htede puudumise p2rast, aga olen hetkel koolis animatsioonitunnis ja ma sain oma 8 logoga uhelepoole juba esmasp2eval ja kuna pole  midagi muud teha, m6tlesin praegu postituse kirjutada, kuna kodus on sada muud tegemist ja k2imist. 6petaja kiitis mu tood v2ga palju...Cheers!

Kooli tulin ma t2na kell 7, sest unustasin, et need neljap2eval kell 8 algavad...juhuu. Suht v2sind olen ka, sest eile sai  hiljani v2ljas oldud. Filmi6htut ei toimunudki, kuid k2isime lihtsalt rootsi vahetus6pilase Jakobi, ta venna Guty ja s6bra Alexisega viimase autoga chillimas ja „tiksumas“:D Mulle v2ga meeldis, jututeemad olid p6nevad, nalja sai ja no lihtsalt m6nus 6htupoolik toredate inimeste seltsis oli.

Aga ega siis midagi, tsau!!

 

28.08.2012

 

Vahepeal midagi eriti suurt ja peadpööritavalt põnevat pole juhtunud. Olen Lagunases end sisse elanud ja juba on teatud mõttes rutiin tekkimas. Hommikul pool 6 enam-vähem ülesse, riided selga, söön midagi kiiresti ja kohe takso peale ning kooli. Tagasitulles õpin ära, lähen basseini äärde sõpradega, pärast veedan aega perega. Nädalavahetus oli mul päris mõnus. Reedel sain paar tundi pärast kooli klassikaaslaste ja teiste sõpradega kokku. Käisime ujumas, hiljem pizzat söömas ja chillisime lihtsalt linna peal õhtuni. Pärast oli kusagil fiesta ka olnud, aga ma ei hakanud minema, sest ei taha kohe alguses väga hilja väljas olla, pärast muidu äkki pere hakkab must valesti aru saama või midagi. Laupäeva hommikul oli varajane äratus, sest läksime pere ja sugulastega Juchitani. Seal taaskord olime niisama...käisime kaubanduskeskustes, väljas söömas, olime pargis... Ja seal oli veelgi palavam, kui Lagunases.

Juchitanist koju jõudes tarisin omal kaks nõbu kaasa ja läksime taaskord basseini äärde, et Louisi, sakslase Niklase ja nende sõprade ja vanematega kokku saada. Siin on see vanematega aja veetmine nii teistmoodi. Ma ei kujutaks ette, et ma Eestis läheksin oma mõne sõbra vanemaga ujuma ja räägiks sellistel teemadel, nagu siin kombeks. Nagu ma ei tea...Ok, võib-olla pärast vahetusaastat, kuid praegu on ikka nagu kuidagi väike tõrge ees või ei oska kuidagi avatud nende seltskonnas olla. Siin on see ikka jah, väga väga teisiti. Igatahes sain jälle mitu uut tutvust endale. Ja Louisiga lähen laupäeval ühele sünnipäevale. Dresscode pidulik ja kõik muud jutud. Päris ootan juba:) Õhtu poole sain teiste sõpradega kokku.

Pühapäeva ma enam väga hästi ei mäletagi. Aga igatahes koolis on selles mõttes asjad maha rahunenud, et enam pole mul iga sekund sadat inimest ümber, on võib-olla 50:D Veidikene saan selles mõttes end vabamana tunda. Kuid huvi mu vastu on endiselt suur ja küsimusi ikka jagub korralikult. Aga ega mul pole selle vastu midagi. Täna jäi ka viimane tund ära, sest õpetaja mõtles, et kuna tal ka viimane tund, skipib ta selle parema meelega. Selle ajal rääkisin natuke aega oma kirjanduse õpetajaga, kes on ka ühtlasi üks kooli inglise keele õpetajatest. Suuuur hulk õpilasi kuulas pealt muidugi. Teemaks oli taaskord Eesti. Homme pean eurosid kooli viima, kõik tahavad näha, milline see raha välja näeb ja kirjanduse tunnis pidin Eestist kirjutama. Õpetaja ütles, et kui tahan, võin inglise keeles kirjutada, sest hispaania keeles ehk väga keeruline, kuid I made it!!! Võtsin mingid voldikud ka kaasa homseks.

Lemmiktund siin vist on matemaatika, sest ma nagu päriselt mõistan kõike, mida õpetaja räägib. No inglise keeles mõistan ka, aga see tund on nii boring, sest mul pole seal esiteks midagi teha, siis lihtsalt õpin verbe pöörama hispaania keeles. Ja arvuti taga tunnid meeldivad mulle ka, üks on midagi animatsiooniga seotut ja teine graafikadisain või midagi sellist...Aga kooli koha pealt pole kõik nii lilleline. Kuigi ma tahan kaasa teha nii palju, kui oskan ja aru saan, siis ajab see mind täiega närvi, et kuigi õpetajad on väga sõbralikud mu suhtes, ootab mõni mult ikka eriti palju. Ma olen 3 nädalat hispaania keelt õppinud ja ma pean aktiivselt osa võtma grupitööst, kus koostatakse plakat koos jooniste ja kirjeldava tekstiga bioeetika kohta. Naguuu nagu mis asi see üldse on? Kodutöid on ka palju ja kuigi praegu on see teema, et teen oma mata ja bio ise ära, ning teised ained näidatakse mulle ette, siis tean, et at one point, pean ma ise hakkama neid kodutöid tegema ja siin pole see nii, et töövihikust paar harjutust või midagi, siin on nii palju igasuguseid praktilisi töid ja asju. Kõik on nii teisiti. Ma ei tea, kooli koha pealt mul väike kultuurišokk vist:D

Igatahes igatahes nädal on aega, et oma viisapaberid korda ajada ja me läheme selleks Salina Cruzi. Veel ei tea, mis päeval aga suht excited, sest loodetavasti saab randa ka!!:))

Täna, kui üks kutt teisest klassist mul täna autos küsis, et mis keelt Egiptuses räägitakse ja kui vastuseks ütlesin araabia (kuigi ega ma kindel pole...), tegi mu klassiõde imestunud näo pähe ja ütles, et „ohhh räägi midagi“ Eeeee....inimesed....ma olen Eestist, mitte Egiptusest, eks:D Ja lisaks kogu aeg küsitaksegi mult keelte kohta. Vastuseks alati üks „estonio, ingles y pociiiiiiito russo“. Noh, ja mis sellest Eestist ikka eks, vene keelest on kõik ikka eriti pöördes:D Teine küsimus, mida iga päev 46 korda vähemalt kuulen, on see, et kas ma ikka clayudasid olen proovinud ja kuidas maitseb.

29.08.2012

Tänane koolipäev möödus väga edukalt ja lõbusalt, vahetundides sai palju nalja ja tunnen, kuidas mõistan oma klassikaaslasi ja teisi sõpru järjest enam. Täna pole seda halba tuju kooli koha pealt, mis eile veidike vaevas. Koolivormide osas nii palju, et saame alles septembris need kahjuks:( Seniks aga igapäevane riietus teksapüksid ja valged särgid. Õnneks selles koolis pole soengute, meigi ega ehete koha pealt mingeid reegleid ega nõudmisi, seetõttu on näha ka selliseid soenguid, mis ikka on soengud:D Mitte heas mõttes kahjuks. Tänane on igatahes jah seni väga hästi läinud, sain jälle palju uusi tutvusi ning ootan juba suht neljateistkümnendat septembrit, kuna siis on Mehhiko iseseisvumispäeva puhul mingi väga suur fiesta toimumas, kuhu kõik lihtsalt lähevad. Täna jäid kaks viimast tundi ära, sest kooli aupäev või midagi, nüüd palju aega käes.  Aga ega siis midagi, olge te tublid ja ma kohe sõpradega basseini äärde :P

Kaks esimest koolipäeva

ESIMENE KOOLIPÄEV

Hommikul läksime kaheksaks kooli. Saime Niklase ja Elliotiga kokku ning meid tutvustati direktorile, mingile nõustajale ja veel paarile koolitöötajale. Siis vaatasime mingis ruumis pilte koolist ja kooli ümber käivast tegevusest, seejärel direktor rääkis piiiikalt ja laialt kõigest, understood nothing. Seejärel kästi meil valida kahe suuna vahel: informaatka ja administratsioon. Me kõik kolm valisime esimese, sest teine tundus veel nõmedam. Praegu mulle isegi need tunnid enamvähem päris  meeldivad:) Eraldi gruppidesse läksime ka, et ikka rohkem teistega tutvuks ja nii.

Siis tehti meile kooli peal tuuri, kõik õpilased jõllitasid. Varem pole selles koolis vahetusõpilasi olnud ja ma arvan, et siis peame just eriti hea mulje endast jätma ja meilt oodatakse ka ehk rohkem.

Seejärel oli aeg klassidesse minna. Istusin esimesse pinki muidugi, sest rohkem vabu kohti polnud. Mul sellist awkward hetke ei jõudnud tekkidagi, kuna graphic designi tund...ma ei tea, kuidas seda eesti keeles öelda, oli just poole peal ja teemaks oli värviõpetus. Siis just kõik hakkasid välja minema, et tunnita ööd seal jätkata ning veel klassis olles kutsusid kohe ühed tüdrukud mind endaga kaasa, et ühe laua taga koos töötada. Krishna andis mulle enda lehe ning tegemist oli mingi diagrammi või asjaga- et kolm põhivärvi- kollane, sinine ja punane, siis nende segud ja nende segude miksid põhivärvidega. Kõigil oli ikka väga suuri raskusi mõistmaks, et punane ja kollane annavad kokku oranži või kas lilla ja sinise segamine annab kokku violeta rojo või violeta azuli. Veider. Järgmine tund oli veebidisain või midagi. Seal õppisime, et mis asi on sidebar ja header. Obviously ma tean neid asju, since mul on hetkel 3 blogi.. Õpetaja pool tundi otsis mulle sõnaraamatust inglise keelset tõlget lausele, mida ma hispaania keeleski mõistsin. Siis facebooki põhiplaani tutvustades chattis ta mingi kutiga seal väga sõbralikult. Ma loodan, et ta on gei, sest tema tunni lõpus tahvlile kirjutatud „See you in my dreams“ oleks vastasel juhul lihtsalt eriti perv:D Korraks kõrvalepõigates mainin ära selle, et siin on väga väga palju geisid...Lagunases isegi mitte nii palju, aga üldiselt siin piirkonnas küll. Transverstiite samuti. IGATAHES. Järgmine tund oli bioloogia. Terve tunni kirjutasime tahvlilt küsimusi, millele järgmine tund vastata. Teemaks oli rakuteooria või mis iganes asi...11.klassi alguses õppisime seda. Hahhaa ja siin on ka Robert Hooke’i nimi mehhikopäraseks ümber tehtud- muidugi on siin ta ju hoopis Robero Hooke:D Aa, seal pidime ka grupid moodustama, et kunagimillalgil mingi rühmatöö ette võtta ja kohe kutsusid järgmised inimesed mind enda gruppi:)

Pärast biod algas Geometrica Analitica. Matemaatika veidi kõrgemale tasemele, kui siin kombeks. Algul oli küll nii, et what. Oleme midagi sarnast Eestis õppind aga siin on veits keerulisem mu meelest. Kuigi eilne tund oli lihtne, pidime lihtsalt punto medio’si leidma. Klassikaaslased ka pärast tundsid huvi, et kas sain aru ja kui vastus oli jaatav, olid päris imestunud näod paljudel peas. Siis tuli Planificado la vida. Alguses õpetaja rääkis, et meil kõigil on elus oma unistused ja eesmärgid ja mis iganes. Ei saand eriti palju aru. Siis saime ülesande kolmapäevaks mingi mental poster koostada koos piltide ja kõige muuga enda elu plaanist...Seejärel vaatasime kolm videot sellest, kuidas munarakk viljastub.

Siis tuli see, mida olin kõige rohkem oodanud- inglise keel:D Okei, õpilaste koha pealt ma ei naera. Nad küll keegi ei oska mitte midagi inglise keeles aga neil pidavatki Mehhikos üldiselt suht selline teema olema, et ameeriklased paljudele eriti ei meeldi ja seetõttu ei taheta ka keelt õppida. JA NOHHH, mu klassikaaslased isegi ütlesid, et nad väga tahaks osata, aga kui õpetaja on see kutt, siis see pole võimalik lihtsalt:D See õpetaja küsis ka eile mult,et kas olen inglise keelt õppinud ja, et oh, kas ikka Eestis või, sest teine saksa vahetusõpilane oli talle öelnud, et ta õppis Inglismaal:D Nagu what, Inglismaal... Ja meil oli seal siis selline ülesanne, et pidime paar reakest teksti läbi lugema ja ikka eriti lihtsatele küsimustele vastama. Seal oli küsimus, et „Why is a girl going to space?“... tekstis oli lõik, et „I don’t like the name „space tourist“ because then it feels like I’m going up there to take pictures or something. I’m going to do hard work there- I’m going to help other astronomers on their scientific research.“ Ja pärast õpetaja kirjutas ikkagi tahvlile vastuseks „TO TAKE PICTURES.“:D Ma ei ole õel, ei ole, aga väga raske oli tõsist nägu säilitada. Täna inka õps rääkis mulle, et ta pole seda keelt kunagi õppinud, et ainult nädalavahetuseti hobikorras ja küsis, et kas ma oleksin nõus teda vahepeal aitama ja siis ta võib mind hispaania keelega vastu aidata...no hmm...no sé, sest peaks ikka oma keeleõpingutele rohkem keskenduma.

Vahetundides kõik klassikaaslased olid mul lihtsalt ümber, näperdasid mu juukseid ja lihtsalt vaatasid, enamik eriti midagi ei rääkinud, kuid lihtsalt naeratasid ja kuulasid huviga mu vastuseid teiste küsimuste. Kui sõnaraamatust midagi otsisin, oli ka hull pingeline vaikus, mul oli eriti awkward siis, sest teadsin, et mu suust kohe tulema hakkav lause on ikka väga vale ehitusega aga kõik klassikaaslased on päriselt nagu lihtsalt nii mega kannatlikud ja sõbralikud mu suhtes:)

Tunnid olid läbi. Siis jäin kooli juurde Ellioti ootama, kuna pidin tema juurde minema. Siis ka kõik inimesed olid mul ümber, küsisid igast asju ja rääkisid juttu minuga. Kui teada sain, et Elliotil ja Niklasel mõlemal olid tunnid vaid 2ni kastnud, tulin Lagunasesse ära, kaks kutti saatsid mu koju ilusti ikka:D Ja siin on see teema ka, et kui poisiga kuskil käid, siis ta maksab enamasti kogu aeg sinu eest, pole mingit küsimust ega vaidlemistki. Seega sain ka taksoga tasuta. Eestis polnud ühtegi korda taksoga sõitnud, Helsingis sadamast lennujaama tulles sõitsin esimest korda ja arve oli 50 euri, siin olen lihtsalt juba nii palju taksoga sõitnud, et enam järge ei pea. Siin see ikka nii nii odav. Kooli on 3-4 kilomeetrit ja takso sinna maksab ainult 5 peesot. Kui umbes 16 peesot on 1 eur, tehke omad arvutused.

Koju tulles sõin ruttu ära, vahetasin riided ning läksin Ellioti, Niklase ja Alejandroga basseini äärde ujuma ja päevitama, pärast käisime ka kooliasju ostmas. Õhtul tuli hea hea uni:)

TEINE PÄEV. Ärkasin hommikul juba pool 6 ülesse...oi issand, kui raske see oli. Panin enda valmis ja sõin, pool seitse läbi veits läksin püüdsin takso ja sõitsin kooli. Kohe olid kõik klassikaaslased jälle mu laua ümber, jutustasid ja küsisid rohkem küsimusi ja ma päriselt tundsin, et saan juba sutsuke rohkem aru ja ka rohkem vastatud. Esimene tund jäi ära, kuna matemaatika õpetaja pidavatki hommikuti kodus magama ja esimesi tunde skippima. Teine tund oli bio, vastasime oma küsimustele, mu vihik on ka siin nii ilus, nagu kõigil teistelgi, sest aega kirjutamiseks on ikka väga palju, mitte nii, nagu meil Eestis.

Siis hakkas veebidisain. Õpetaja tuli kohale, kuid oli ukse peal lihtsalt ja viskas klassikaaslastega nalja ja rääkis juttu a-la “Kunagi olid mul ikka pikad juuksed, praegu meeldib mulle lihtsalt need geeliga ära siluda“. Tund möödus, teinegi algas ja õpetaja ikka vadistas. Siin on ikka õpilase ja õpetaja vahelised suhted on whole different level, kui Eestis. Siin on nad nagu sõbrad. Kooli peal tuleb õpetaja vastu, visatakse rutškasid, või umbes „YO DAWG“,üksteise kulul visatakse nalju, aga mitte selliseid halvastivõetavaid, koos irnutakse mingi nalja üle ikka kõht täiega kõveras.. lihtsalt jutustatakse nagu sõbraga ja mida kõike veel. Täna kui Inglise keele õpetaja ütles mulle, et Mehhiko jalka tiimidest on Pumas kõige parem, hakkas mu klassivend Guadalupe temaga mingit duelli või asja pidama ja mõlemad pool tundi jälle tegid üht tiimi maha ja rääkisid mulle, miks teine parem on.

Siis tuli meil selline tund nagu „Ciencia, tecnologia, sociedad y valores“ Seal vaatasime filmi Ricky Martinist ja pärast tegime rühmatööd teemal, et mis on surrogaatema kasutamise plussid ja eelised. Nagu tunnid on ikka nii nii erinevad, kui Eestis.

Siis pidi meil mingi kallakuga seoses olev tund algama aga õpetaja ei tulnud kohale, jälle rääkisime lihtsalt, palju poisse teistest klassidest olid mu laua ümber, nagu mingi 12 vähemalt. Mõned lihtsalt olid sellised häbelikud ja ei rääkind palju aga teised küsisid ikka jälle igast küsimusi mu käest. Muusika kohta, selle kohta, milline on Eesti ja millised Mehhiko toidud mulle meeldivad. Hahhaaa üks poiss pidi mulle mingit šokolaadi ja tšilli asja ükspäev kooli tooma, sest kuulis, et ma pole seda veel siiani söönud:D Igast asju ikka küsisid ja üks kutt rääkis inglise keelt ka:) Tund aega jutustasime, siis algas graphic designi tund. Pidime oma värvidiagrammid lõpetama, mul läks kiiresti. Siis läksin istusin klassirraks komaha, miljon inimest taas mu ümber, jälle paaalju küsimusi. Aga mulle meeldib. Ja see on ikka eriti lahe, kuidas ikka nemadki taaskord mu hispaania-eesti-hispaania sõnaraamatu kätte võtavad, et ma paremini mõistaks või üldse see, et nad ei naera ega tee nägusid selle peale, et ma eriti taiplik hispaania keele koha pealt pole:D Või noh, end siin kohal välja vabandades olen ma siin alles 2 nädalat olnud ja rohkem, kui 10 kuud on veel ees, nii et küll see tuleb:) Ühesõnaga siis pidid ikka kõik need poisid mulle eraldi ütlema, kui ilus ma ikka olen ja seda küsimust, et kas mul novio ka on, kuulen kolm korda veel tihedamini, kui Eesti seda, et kui ilusad ja pikad juuksed mul ikka on.

Vahepeal tuli üks inglise keele ja teine matemaatika õpetaja ka meie klassi, nemadki kuhjasid mind küsimustega üle. Inglise keeles rääkisime enamasti ja nad olid ka nii excited mu pärast. Nendega sai ka päris palju nalja. Teeme nüüd nii, et nemad räägivad minuga inglise keeles, et harjutada ja ma nendega hispaania keeles. Ja mõlemad panid seal zapoteegi keelt ja ütlesid, et võivad mulle selle ka selgeks õpetada, kui hispaania keel suus on:D Igatahes, kui kõigil need asjad värvitud olime, läksime arvutitesse töötlusprogrammi mingeid värke tegema aga eriti kaugele ei jõudnud. Siin on kõige uuemad photoshopid ja asjad arvutis, päris vägev.

Ühesõnaga mulle koolis väga meeldib aga vahepeal on veidi raske see, et iga mu liigutust saadavad komplimendid ja kogu aeg olen ma ümber piiratud. Nagu ma olen päriselt hetkel nagu mingi staar siin D Kui kuuldi, et mulle Coldplay meeldib, lasti mulle terve suure vahetunni coldplayd...kõik koguaeg pakuvad mulle sööki ja pulgakomme ja nii palju erinevaid pakkumisi olen juba saanud. Kohe lähen oma uue companjero, ta õe ja sõpradega basseini äärde ja hiljem linna peale, homme lähen klassikaaslastega välja, õhtul teises koolis käivate vahetusõpilastega välja, laupäevaks oli ka mul midagi...Siis järgmiseks nädalavahetuseks olen juba Santo Domingosse kutsutud ja mis kõik muud jutud veel.

Ega ma tean väga hästi, et see on alguse asi ja hetkel on inimesed must vaimustunud, eriti seepärast, et ennem nende koolis vahetusõpilast olnud pole. Hiljem jäävad mulle praegustest sõpradest vaid mõned alles aga no praegusel hetkel on mul siin Mehhikos ikka selliseid inimesi, kellele helistada, et välja minna või midagi teha, ikka nii meeletult :D Täna üks tüdruk tuli ka mu laua juurde kirjaga, et„Armastama minu sõbralik?“... ehk siis„Quieres ser mi amiga?“ Ja koolipeal lihtsalt kõik kõik kõik naeratavad mulle ja mulle meeldivad naeratused:)

Pühapäeval kell 7 õhtul jõudsime Oaxacast tagasi Lagunasesse ja sõit ei olnudki nii hull seekord. Sain veidi magada ja kuulasin iPodist muusikat. Linnade vahel liikuvad bussid on siin väga mugavad samuti ning päevasel ajal näidatakse neis filme. Teisi ei viitsind vaadata, kuid vahelduva eduga vaatasin hispaaniakeelset „Grown Ups’i“. Veidike sain aru isegi. Mind kutsuti samal õhtul ujuma ka, aga ei hakand minema, kuna siin on see teema, et emalt peab lihtsalt kõigeks luba küsima. Kas ma võin ujuma minna, kas ma võin kellegiga jalutama minna, kas võin internetipunkti minna jne. Vanemad peavad alati teadma, kus, kellega ja kui enamasti ka seda, kui kaua ja alati peame igaks juhuks nende jaoks kättesaadavad olema. Ühesõnaga, et hiljem rohkem teha tohtida, ei hakanud sel õhtul minema.

Esmaspäeval lasin end hommikul seitsmest üles äratada, kuna mu väike õde Alexa läks koolis esimesse klassi ja tahtsin ka teda saatma minna. Aktus oli pikk pikk ja uni tuli peale. Me koolis Eestis läheb see ikka kiiremini. Ilmselt Mehhikos mu kooli esimesel päeval aktust pole, kuna teistel on juba kool peal kuid meie, Lagunase vahetusõpilastega on väikesed segadused hetkel kooli koha pealt ja keegi ei tea midagi. Eile, kui 10 minutit olin jõudnud internetipunktis istuda, tuli ka mama Vero, et „Kertu, lähme nüüd ruttu Jakobi majja“. Seal vanemad arutasid kooliasju, täna pidime vist direktori või kellegi jutule ka minema ja pidi selguma, mis meist siis siin saab. Aga segadused on suured ja kuna keelebarjäär on veel suurem, siis ei saa üldse eriti aru, mis selle kooli koha pealt toimub.

Igatahes  nagu juba mainisin, eile käisime Jakobi juures siis. Algul jalutasime Jakobi, ta õe Caro ja teiste vahetusõpilaste, Mia ja Katinkaga ümbruskonnas. Siis läksime tuppa, saime igast häid asju süüa ja juua ning mängisime mingeid mänge. Ma vist hullult meeldin Jakei emale:D

Mis veel toimunud on...eile läksid mu hostema ja Laura Zumbasse, ma algul vaatasin pealt ja siis läksin ujuma ära, kuna nii mega palav on siin kogu aeg. Aga igatahes ma hakkan ka zumbas käima. Ning ma ei usu, et ma siin Mehhikos olles väga paksuks lähen, sest ma küll söön siin suht palju (ja burritod ja crispy tacod on ikka eeriti lemmikud) aga samas iga päev ujun, nüüd hakkan zumbas ka käima, KINDLASTI tahan ladina paaristantsude trenni minna ka. Ja muud liikumist on samuti nii palju.

Täna käisin internetipunktis jälle. Mingi 40 minutit olin istunud, siis tuli sealne töötaja- 21-aastane tüdruk minuga rääkima, et kust ikka pärit olen ja mida kõike veel. Siis 18 minutit mu arve seal lihtsalt jooksis. Seejärel jutustasime veel päris pikalt. Enamasti ma olin ikka como ja que, sest ta rääkis nii kiiresti ja väga raske oli aru saada. Aga igatahes ,ütles et võiks mingi päev välja minna või midagi teha ja ütles, et loodab, et meist saavad head sõbrannad. Samas on mind siin juba nii palju hoiatatud, sest kõigile pidavat see ikka väga suur asi olema, et saavad extranjerodega väljas käia ja aega veeta, kõik Mehhiko kutid pidavat tahtma omale välismaist pruuti ja mida iganes. Kedagi ei tohi usaldada ja kellegi suhtes lootusi kõrgeks ajada.  Öeldi, et selliseid inimesi, kellega lihtsalt väljas käia, tekib meeletult, aga parimad sõbrad vaid mõned üksikud tavaliselt.

2

Mama Vero ütles täna, et kool algab mul homme. Läheme kõigi seitsme YFUga Lagunases oleva vahetusõpilasega samasse kooli. Bachillerato Cruz Azul. Alugul ei tahetud meid sinna võtta, nagu aru sain, kuna eelmistel aastel on seal olnud vahetusõpilastega palju probleeme olnud- kes on joonud ja suurtesse-suurtesse jamadesse selle tagajärjel sattunud, narkot teinud, mingit muud jama korraldanud või „kohalikele õpilastele halba mõju avaldanud“. Igatahes meid võeti vastu tingimusel, et täidame kõiki reegleid, teeme tundides kõike kaasa- kirjutame kaasa ja õpime, teeme koduseid töid, kooliüritustest võtame osa, puududa ja poppi panna ei tohi, peame korralikult koolivormi kandma- särk alati püksis, asjad puhtad ja mis kõik veel, meiki natuke võime kanda, aga juuksed peavad kinni olema. See mulle ei meeldi, sest ma olen patsiga nagu kiilakas ja pea muutub neli korda suuremaks.... oh, raske elu. Lisaks ei tohi me ei kooli territooriumil ja kusagil mujal suitsetada. Saan hakkama. Juua samuti ei tohi. Ok, see on ka YFU reegel...narkootikumid on üks big no-no ja noh ega mul sellega probleeme ei tekikski. Midagi oli veel. Aga ühesõnaga kui keegi seitsmest vahetusõpilasest kasvõi ühte reeglitki rikub või näiteks kooliväliselt joomise-suitsetamisega vahele jääb, ootab kõiki ees väjaviskamine. Ja koolist väljaviskamine tähendab seda, et Adios Mexico ja Tere taas, Eesti. Need reeglid on ikka eriti karmid ja ma olen praegu kooli ees päris suures hirmus:D Varem ikka olin kuulnud, et „ahh, ma olin vahetusõpilane seal ja seal, tundides kaasa ei teind, sest midagi ei saand aru ja ega õpetajad ei käskinud ka“ ja mida kõike muud veel. No ma ei tea, need koolisisesed reeglid on ikka veitsa liiga karmid ja eriti õudne on see, et öeldi, et meil hoitakse kogu aeg silm peal:D Mis aga alkoholi puudutab, siis eks suudan aastakese eemal olla küll, kuigi noh, me oleme ju Corona kodumaal...Ühesõnaga ma loodan, et keegi teine ka ühtegi reeglit rikkuma ei hakka.

Igatahes kool algab kell 2 päeval ja kestab õhtuni, homme võime teksapükste, valge särgi ja mustade kingadega minna, kuid ülehomme juba koolivorm ja kõik muud jutud sinna juurde. Nagu ma oma sugulase Lizbethi jutust aru sain, lähen ma viimasesse klassi, kuid seal saame valida kolme grupi vahel- bioloogia, sotsioloogia ja füüsika. Mõtlen sotsioloogia peale, kuigi ei tea, mida see endast kujutabki, kuid meie kooli bioloogia on mu ikka päris ära hirmutanud ja noh füüsika on mu meelest maailma igavaim asi. Aga noh, eks homme tutvustatakse neid gruppe meile lähemalt ja eks siis midagi valin. Eks see ka veidi mängib rolli, kuhu keegi teine läheb, mis seal parata.

3

Muudatused, muudatused. Eile õhtul panin kõik valmis, olin oma sugulaselt kehalise tunni jaoks koolivormi püksidki saanud, et neid ise megakalli raha eest ostma ei peaks, olin juba päris excited kooli pärast ning kui just dušši alt tulin, et seejärel juuksed ära sirgendada ja kooliriided selga panna, teatati mulle, et ma ei lähegi täna kooli. Lähen hoopis homme, kell 7 hommikul ja teise kooli. Koos USAka Ellioti ja sakslase Niklasega. Ei teagi, mida mõelda. Ühest küljest on hea, sest see kool pole nii prestiižne ja seetõttu pole seal miljonit reeglit, mida täpselt järgima peab. Saab veidi vabamalt võtta. Aga teisalt olen kurb, kuna ma ei suhtle Niklase ja Elliotiga nii palju, kui näites siiamaani olen suhelnud rootslase Jakobi ja soomlase Miaga ning kui mul kestab kool seitsmest kaheni ja neil kahest üheksani, siis on veidi keeruline nii nendega, kui ka paari uue tuttavaga sealt koolist kokku saada. Ainult nädalavahetused jäävadki ju. Ah, ma ei tea...eks lähen homme puhta lehena kohale ja vaatab, kuidas asi kujuneb. Aga ühesõnaga ma ei tea, siin on ikka kõige koha pealt vahel nii palju keerutamist ja keegi kunagi eriti täpselt ei tea, mis saama hakkab.

Selle mainiks ka ära, et käisin täna täiesti üksinda supermarketis õli ja lihaletist sinki ostmas ja sain hakkama:D Win!

4

Kooliga olid päeval taaskord suuuuured segadused. Mu hostema kutsus mind kohe enda tuppa, et sellest rääkida. Ühesõnaga ei võetud meid algul ka sinna teise kooli vastu, kuna neil polnud YFUga lepingut sõlmitud. Vero ütles, et nad on lastevanematega endalt poolt teinud, et meid siia kooli panna ning nüüd jääb üle vaid oodata, et see leping sõlmitaks. Asi oli küll suure kahtluse all ning ema Vero ütles, et väga väga tõenäoline on see, et pean vahetama osariiki ja perekonda, kuna mul peab Mehhikos kool olema ning kui seda pole, saadetakse mind üldse Eestisse tagasi. Muidugi hakkasin ma esimest korda vahetusaasta jooksul pillima. Oma hostema ees. Päriselt, ma ei taha teist linna ega hostpere. Lagunas on nii mõnus väike linn, kõik on puhas, rahulik, ilus ja roheline,siin on turvaline, kõik põhikohad on väga lähedal, maja ees on park. Pole mingit probleemi üksinda taksoga sõita või üksinda poes käia. Lisaks meeldib mulle väga perekond. Just hakkan siin end koduselt tundma, enam ei küsi igat asja hostemalt üle. Võin ikka kapist süüa võtta siis, kui nälg tuleb, mitte ei pea ootama, kui ema või kuue aastane õde tuleb küsimusega „KERTU, DO YOU WANT TO EAT?“ Lisaks meeldivad mulle ka teised siin olevad vahetusõpilased ja kahega olen päris lähedasekski juba saanud.

Igatahes, olemine oli väga väga kurb. Mu tädi mees ka küsis, et „Kertu, eres muy triste, si?“ Ja jälle tahtsid pisarad silmadesse valguda, aga suutsin tagasi hoida.
Siis võtsime hostema ja õdedega jälle takso ning läksime haiglasse, et Alexale mingit vaktsiinisüsti teha. Seal töötab sakslase Niklase ema, ning ta ütles, et meid võeti ikkagi vastu...Tuju muutus ikka koheselt heaks tagasi ja meel rõõmsaks. Ei peagi jätma oma Lagunase pere ja tekkinud sõpru.

Homme hommikul kell 8 kooli siis. See on mu kodust paar kilomeetrit ja praeguste andmete kohaselt hakkan taksoga minema ja tulema. Homme vist tunde ei toimu või vähemalt mingeid vihikuid ja asju ma pole ostnud. Kui õigesti aru sain, siis tuvustatakse meid direktorile, ta räägib meile koolikorrast ja meid tutvustatakse klassidele. Närvis pole, tahaks lihtsalt, et kool juba peal oleks!!! Ja let’s hope for the best.