Pühapäeval kell 7 õhtul jõudsime Oaxacast tagasi Lagunasesse
ja sõit ei olnudki nii hull seekord. Sain veidi magada ja kuulasin iPodist
muusikat. Linnade vahel liikuvad bussid on siin väga mugavad samuti ning
päevasel ajal näidatakse neis filme. Teisi ei viitsind vaadata, kuid vahelduva
eduga vaatasin hispaaniakeelset „Grown Ups’i“. Veidike sain aru isegi. Mind
kutsuti samal õhtul ujuma ka,
aga ei hakand minema, kuna siin on see teema, et emalt peab lihtsalt kõigeks
luba küsima. Kas ma võin ujuma minna, kas ma võin kellegiga jalutama minna, kas
võin internetipunkti minna jne.
Vanemad peavad alati teadma, kus, kellega ja kui enamasti ka seda, kui kaua ja alati peame igaks
juhuks nende jaoks kättesaadavad olema. Ühesõnaga, et hiljem rohkem teha tohtida,
ei hakanud sel õhtul minema.
Esmaspäeval lasin end hommikul
seitsmest üles äratada, kuna mu väike õde Alexa läks koolis esimesse klassi ja
tahtsin ka teda saatma minna. Aktus oli pikk pikk ja uni tuli peale. Me koolis
Eestis läheb see ikka kiiremini. Ilmselt Mehhikos mu kooli esimesel päeval
aktust pole, kuna teistel on juba kool peal kuid meie, Lagunase
vahetusõpilastega on väikesed segadused hetkel kooli koha pealt ja keegi ei tea
midagi. Eile, kui 10 minutit olin jõudnud internetipunktis istuda, tuli ka mama
Vero, et „Kertu, lähme nüüd ruttu Jakobi majja“. Seal vanemad arutasid
kooliasju, täna pidime vist direktori või kellegi jutule ka minema ja pidi
selguma, mis meist siis siin saab. Aga segadused on suured ja kuna keelebarjäär
on veel suurem, siis ei saa üldse eriti aru, mis selle kooli koha pealt toimub.
Igatahes nagu juba mainisin, eile käisime Jakobi
juures siis. Algul jalutasime Jakobi, ta õe Caro ja teiste vahetusõpilaste, Mia
ja Katinkaga ümbruskonnas. Siis läksime tuppa, saime igast häid asju süüa ja
juua ning mängisime mingeid mänge. Ma vist hullult meeldin Jakei emale:D
Mis veel toimunud on...eile
läksid mu hostema ja Laura Zumbasse, ma algul vaatasin pealt ja siis läksin
ujuma ära, kuna nii mega palav on siin kogu aeg. Aga igatahes ma hakkan ka
zumbas käima. Ning ma ei usu, et ma siin Mehhikos olles väga paksuks lähen,
sest ma küll söön siin suht palju (ja burritod ja crispy tacod on ikka eeriti
lemmikud) aga samas iga päev ujun, nüüd hakkan zumbas ka käima, KINDLASTI tahan
ladina paaristantsude trenni minna ka. Ja muud liikumist on samuti nii palju.
Täna käisin
internetipunktis jälle. Mingi 40 minutit olin istunud, siis tuli sealne
töötaja- 21-aastane tüdruk minuga rääkima, et kust ikka pärit olen ja mida
kõike veel. Siis 18 minutit mu arve seal lihtsalt jooksis. Seejärel jutustasime
veel päris pikalt. Enamasti ma olin ikka como ja que, sest ta rääkis nii
kiiresti ja väga raske oli aru saada. Aga igatahes ,ütles et võiks mingi päev
välja minna või midagi teha ja ütles, et loodab, et meist saavad head
sõbrannad. Samas on mind siin juba nii palju hoiatatud, sest kõigile pidavat
see ikka väga suur asi olema, et saavad extranjerodega väljas käia ja aega
veeta, kõik Mehhiko kutid pidavat tahtma omale välismaist pruuti ja mida
iganes. Kedagi ei tohi usaldada ja kellegi suhtes lootusi kõrgeks ajada. Öeldi, et selliseid inimesi, kellega lihtsalt
väljas käia, tekib meeletult, aga parimad sõbrad vaid mõned üksikud tavaliselt.
2
Mama Vero ütles täna,
et kool algab mul homme. Läheme kõigi seitsme YFUga Lagunases oleva
vahetusõpilasega samasse kooli. Bachillerato Cruz Azul. Alugul ei tahetud meid
sinna võtta, nagu aru sain, kuna eelmistel aastel on seal olnud
vahetusõpilastega palju probleeme olnud- kes on joonud ja suurtesse-suurtesse
jamadesse selle tagajärjel sattunud, narkot teinud, mingit muud jama
korraldanud või „kohalikele õpilastele halba mõju avaldanud“. Igatahes meid
võeti vastu tingimusel, et täidame kõiki reegleid, teeme tundides kõike kaasa-
kirjutame kaasa ja õpime, teeme koduseid töid, kooliüritustest võtame osa,
puududa ja poppi panna ei tohi, peame korralikult koolivormi kandma- särk alati
püksis, asjad puhtad ja mis kõik veel, meiki natuke võime kanda, aga juuksed
peavad kinni olema. See mulle ei meeldi, sest ma olen patsiga nagu kiilakas ja
pea muutub neli korda suuremaks.... oh, raske elu. Lisaks ei tohi me ei kooli
territooriumil ja kusagil mujal suitsetada. Saan hakkama. Juua samuti ei tohi.
Ok, see on ka YFU reegel...narkootikumid on üks
big no-no ja noh ega mul sellega probleeme ei tekikski. Midagi oli veel. Aga
ühesõnaga kui keegi seitsmest vahetusõpilasest kasvõi ühte reeglitki rikub või
näiteks kooliväliselt joomise-suitsetamisega vahele jääb, ootab kõiki ees
väjaviskamine. Ja koolist väljaviskamine tähendab seda, et Adios Mexico ja Tere
taas, Eesti. Need reeglid on ikka eriti karmid ja ma olen praegu kooli ees
päris suures hirmus:D Varem ikka olin kuulnud, et „ahh, ma olin vahetusõpilane
seal ja seal, tundides kaasa ei teind, sest midagi ei saand aru ja ega õpetajad
ei käskinud ka“ ja mida kõike muud veel. No ma ei tea, need koolisisesed
reeglid on ikka veitsa liiga karmid ja eriti õudne on see, et öeldi, et meil
hoitakse kogu aeg silm peal:D Mis aga alkoholi puudutab, siis eks suudan
aastakese eemal olla küll, kuigi noh, me oleme ju Corona kodumaal...Ühesõnaga ma loodan, et keegi teine ka ühtegi
reeglit rikkuma ei hakka.
Igatahes kool algab
kell 2 päeval ja kestab õhtuni, homme võime teksapükste, valge särgi ja mustade
kingadega minna, kuid ülehomme juba koolivorm ja kõik muud jutud sinna juurde.
Nagu ma oma sugulase Lizbethi jutust aru sain, lähen ma viimasesse klassi, kuid
seal saame valida kolme grupi vahel- bioloogia, sotsioloogia ja füüsika. Mõtlen
sotsioloogia peale, kuigi ei tea, mida see endast kujutabki, kuid meie kooli
bioloogia on mu ikka päris ära hirmutanud ja noh füüsika on mu meelest maailma
igavaim asi. Aga noh, eks homme tutvustatakse neid gruppe meile lähemalt ja eks
siis midagi valin. Eks see ka veidi mängib rolli, kuhu keegi teine läheb, mis
seal parata.
3
Muudatused, muudatused.
Eile õhtul panin kõik valmis, olin oma sugulaselt kehalise tunni jaoks
koolivormi püksidki saanud, et neid ise megakalli raha eest ostma ei peaks,
olin juba päris excited kooli pärast ning kui just dušši alt tulin, et seejärel
juuksed ära sirgendada ja kooliriided selga panna, teatati mulle, et ma ei
lähegi täna kooli. Lähen hoopis homme, kell 7 hommikul ja teise kooli. Koos
USAka Ellioti ja sakslase Niklasega. Ei teagi, mida mõelda. Ühest küljest on hea, sest see kool
pole nii prestiižne ja seetõttu pole seal miljonit reeglit, mida täpselt
järgima peab. Saab veidi vabamalt võtta. Aga teisalt olen kurb, kuna ma ei
suhtle Niklase ja Elliotiga nii palju, kui näites siiamaani olen suhelnud rootslase Jakobi ja soomlase
Miaga ning kui mul kestab kool seitsmest kaheni ja neil kahest üheksani, siis
on veidi keeruline nii nendega, kui ka paari uue tuttavaga sealt koolist kokku saada. Ainult nädalavahetused
jäävadki ju. Ah, ma ei tea...eks lähen homme puhta lehena kohale ja vaatab,
kuidas asi kujuneb. Aga ühesõnaga ma ei tea, siin on ikka kõige koha pealt
vahel nii palju keerutamist ja keegi kunagi eriti täpselt ei tea, mis saama
hakkab.
Selle mainiks ka ära,
et käisin täna täiesti üksinda supermarketis õli ja lihaletist sinki ostmas ja
sain hakkama:D Win!
4
Kooliga olid päeval
taaskord suuuuured segadused. Mu hostema kutsus mind kohe enda tuppa, et
sellest rääkida. Ühesõnaga ei võetud meid algul ka sinna teise kooli vastu,
kuna neil polnud YFUga lepingut sõlmitud. Vero ütles, et nad on lastevanematega
endalt poolt teinud, et meid siia kooli panna ning nüüd jääb üle vaid oodata,
et see leping sõlmitaks. Asi oli küll suure kahtluse all ning ema Vero ütles,
et väga väga tõenäoline on see, et pean vahetama osariiki ja perekonda, kuna
mul peab Mehhikos kool olema ning kui seda pole, saadetakse mind üldse Eestisse
tagasi. Muidugi hakkasin ma esimest korda vahetusaasta jooksul pillima. Oma
hostema ees. Päriselt, ma ei taha teist linna ega hostpere. Lagunas on nii
mõnus väike linn, kõik on puhas, rahulik, ilus ja roheline,siin on turvaline,
kõik põhikohad on väga lähedal, maja ees on park. Pole mingit probleemi üksinda
taksoga sõita või üksinda poes käia. Lisaks meeldib mulle väga perekond. Just
hakkan siin end koduselt tundma, enam ei küsi igat asja hostemalt üle. Võin
ikka kapist süüa võtta siis, kui nälg tuleb, mitte ei pea ootama, kui ema või
kuue aastane õde tuleb küsimusega „KERTU, DO YOU WANT TO EAT?“ Lisaks meeldivad
mulle ka teised siin olevad vahetusõpilased ja kahega olen päris lähedasekski
juba saanud.
Igatahes, olemine oli
väga väga kurb. Mu tädi mees ka küsis, et „Kertu, eres muy triste, si?“ Ja
jälle tahtsid pisarad silmadesse valguda, aga suutsin tagasi hoida.
Siis võtsime hostema ja õdedega jälle takso ning läksime haiglasse, et Alexale mingit vaktsiinisüsti teha. Seal töötab sakslase Niklase ema, ning ta ütles, et meid võeti ikkagi vastu...Tuju muutus ikka koheselt heaks tagasi ja meel rõõmsaks. Ei peagi jätma oma Lagunase pere ja tekkinud sõpru.
Homme hommikul kell 8 kooli siis. See on mu kodust paar kilomeetrit ja praeguste andmete kohaselt hakkan taksoga minema ja tulema. Homme vist tunde ei toimu või vähemalt mingeid vihikuid ja asju ma pole ostnud. Kui õigesti aru sain, siis tuvustatakse meid direktorile, ta räägib meile koolikorrast ja meid tutvustatakse klassidele. Närvis pole, tahaks lihtsalt, et kool juba peal oleks!!! Ja let’s hope for the best.
Siis võtsime hostema ja õdedega jälle takso ning läksime haiglasse, et Alexale mingit vaktsiinisüsti teha. Seal töötab sakslase Niklase ema, ning ta ütles, et meid võeti ikkagi vastu...Tuju muutus ikka koheselt heaks tagasi ja meel rõõmsaks. Ei peagi jätma oma Lagunase pere ja tekkinud sõpru.
Homme hommikul kell 8 kooli siis. See on mu kodust paar kilomeetrit ja praeguste andmete kohaselt hakkan taksoga minema ja tulema. Homme vist tunde ei toimu või vähemalt mingeid vihikuid ja asju ma pole ostnud. Kui õigesti aru sain, siis tuvustatakse meid direktorile, ta räägib meile koolikorrast ja meid tutvustatakse klassidele. Närvis pole, tahaks lihtsalt, et kool juba peal oleks!!! Ja let’s hope for the best.
No comments:
Post a Comment