Kertu Mehhikos: Natuke juttu

Uudised, uudised...ilmselt saan hakata blogi veidike tihedamalt edaspidi täiendama, sest ostame hostemaga kahepeale netipulga ja mõtlesin siiski, et tasub ära, kuna internetipunktis käies läheb asi kokkuvõttes täiega-täiega kallimaks ja seal nagunii skypeida ei saa, täpitähti pole ja alati tuleb keegi vahele segama või küsimusi küsima, lisaks on koguaeg vaja kodutööde jaoks materjali netist otsida. Jaaaaa no muidugi, varsti hakkavad „Vampiiripäevikud“ ka ju uuesti ning ühe episoodi nädalas saan ma ikka oma õhtutesse või hommikutesse ära mahutada. Las need sada teist sarja ootavad, kuni ma Eestisse tagasi jõuan aga vampiirikaid tahaks näha.

Reedel midagi suurt ei teinud. Päeval käisin sõpradega campuses chillimas, hiljem olin kodus ja käisin ka clayuda kohas, kus oma hostsugulastega pikad hispaaniakeelsed jutud maha pidasin. Mul on kolm ja pool hispaaniakeelset trabalinguat nüüd selged, uhke kohe. Ilmselt pole mina aga küllalt hea õpetaja, sest seda „anna Ülo õlu üle Ülo õe õla“ ei suuda ikka mitte keegi järgi öelda...

Laupäeva öösel magada ei saanud, nii palju mõtteid oli peas, sest siin pole kaugeltki see elu nädala sees vaid kodu-kool-trenn-kodu-kool, siin ikka elu käib:D

Laupäeval ärkasin väga vara ülesse ja kuna õhtul olin juba Elliottilt kuulnud, et Ixtepecis Oaxaca vahetusõpilaste kokkusaamine on, oli ka mu esimene küsimus hommikul selle kohta. Vastuseks kõlas aga „ei, me ei lähe“ ja olin täiga pettunud. Päev läks edasi, koristasin tuba ja käisin korra väljas ka ning tagasi tulles oli Jakobi ema meil ning selgus, et me ikkagi läheme ja nende autoga. Tuju muutus kohe täiega heaks.

Ixtepeci on siit Lagunasest vähem, kui poolteist tundi sõitu. Linna ei näinud rohkem, kui autoakendest, kuna see väike peokohake asus veidi eemal, kuid issand jumal, kõiki oli ikka nii hea näha ja eriti Merilini, kellele kohe kõik jutud said ära räägitud. Hahhahaha:D Ja ma PÄRISELT kah ei liialda, kui ma ütlen, et juba pärast esimest kuud siin Mehhikos oli Eesti keelt nii veider rääkida lihtsalt. Keel tahab kuidagi teistpidi käia või ma ei tea...ja see, et keegi mulle eesti keeles vastu kah veel räägib. Siin, Mehhikos...see oli väga veider ja harjumatu, sest siin ainult hispaania keel, hispaania keel, hispaania keel. Vahetusõpilastega enamjaolt inglise siiski ka, kuid hispaania keele koha pealt pean nii palju ütlema, et saan enamasti juba täitsa hästi aru, millest jutt käib, juba oskan reeglipäraseid ja tihedamalt kasutatavaid ebareeglipäraseid tegusõnu õigesti pöörata ja vahel räägin isegi päris pikad jutud juba maha. Aastaga peaks ära õppima küll. Klassikaaslased ütlevad, et olen kiire õppija, koolis õpetajad kiidavad, teised vahetusõpilased imestavad ja nende vanemad samuti ütlevad, et hästi räägin juba.

Igatahes seal kokkusaamisel sai palju-palju süüa, käisime basseinis veel tüdrukutega ujumas ja jutustasime niisama. Nii hea oli kuulda, kuidas kõigil läinud on.

Kui sealt ära tulime, käisime mu pere, Mia pere, Jakobi pere ja Niklase ning Luisiga Juchitanis veel. Kõigepealt otsisime Miale reedeseks peoks kleiti ja hiljem istusime pargis, ajasime juttu ja jõime mingit jääjooki...nii maitsev oli! Siis veel nägime Merkat ja Neomit, Magdalenat, Linet, mõnede Mehhiko õdesid ja ühte Saksa kutti, kes teise organisatsiooni kaudu Mehhikos on. Jutustasime taaskord suht pikalt nendega ja tegime nalja, siis varsti hakkasime Lagunase poole tagasi ka liikuma.

Pühapäeval ei teind midagi põnevat, sest olen kuulnud, et siin see nagu päev pere jaoks ja ei julgenud kuhugile minemiseks luba küsida. Magasin suht lõunani, pool 3 läksime peretuttavate juurde lõunasöögile. Oh jumal, ma sain nii häid asju seal jälle. Eestis olin krevette söönud vaid külmalt ja koos sidruniga, aga siin kodus sõin ükspäev soojastpeast ja pühapäeval sõin kõigepealt mingi sooja punase kastmemarinaadiga. See oli nagu veidi vürtsikas, aga samas siiski magus ja mahe ning lihtsalt nii võrratult hea! Hiljem sõin „cockteil de kamarones“...põhimõtteliselt mingi külm krevetisupp. Punane vürtsikas/hapukas/magus vedelik ja puhastatud krevetid sees. Peale puistasime nii rohelist- kui ka mugulsibulat, mõned panid teravat kastet ka. Lihtsalt nagu mul ei jätku sõnu, nii maitsvad kaks uut asja.

Lisaks on siin üks huvitav kokteil. Topsiservad tehakse kokku laimi ja chillipipraga, topsi põhja läheb laimimahl, seejärel veerand topsi mingit punast ja hästi teravat chillijooki, seejärel õlu ja jää. Pisut hostema klaasist maitsesin ja päris hea oli, kuigi välimuse järgi ei ütleks.

Igatahes. Sõime ära, siis jalutasin oma primodega kaasa, et ühele neist uut telefoni ostma minna. Noo veits olen kade jah, tahaks ka omale mingit uhkemat telefoni, mitte seda kolakat, mis mul praegu siin kasutuses on:D Aga noh, saan hakkama, eriti arvestades fakti, et jaanuaris on juttude kohaselt YFU tripp Cancuni ja Mayan Riveriasse, kuhu ma tahan minna ikka nii-nii-nii väga. Eile mu abuela ka ikka rääkis, kui võrratult ilus see on...mmmm.

Aa ja mis mulle praegu meenub...koolis mulle räägiti, et detsembri alguses algab vaheaeg ja kestab veebruari alguseni. Talvel 2 kuud...ok:D Meie koolis teine süsteem, meil on semestrid ja praegu õpin teise aasta 3.ndas semestris, veebruaris alustan neljandaga siis.

Praegu on koolis ka eksaminädal. Midagi õppind polnud, sest mõtlesin, et nagunii ei suuda seda materjali omale selgeks teha ja kui pean kaasa kirjutama, siis pean. Eskaspäeval koolis enne graafikadisaini tundi vaatasin ühe CorelDrawi joonise üle, kus selle programmi osadele pidi hispaania keelsed nimetused andma, tegin testi ära ja sain kõige varem valmis, täna saime tulemused....põpõmpõmmmm, maksimumpuntkid:D Ei kasutand sõnaraamatut ja midagi, teised lihtsalt õppisid ja õppisid ja ikkagi oli peale minu ainult 1 teine tüdruk, kel sama palju punkte oli. Täna ka kõik käisid mu juures tööd vaatamas ja ei suutnud ära imestada ega kiita, noh endal ka tuju päris hea kohe:D Aaa...kui selle eksamiga eile lõpetasin, siis õpetaja hakkas mu juukseid näperdama ja järgmisel hetkel olid mul peas mõlemal pool külge kaks punupatsi:D Ega Eestis sellist vaatepilti vist ei näeks. Järjekordne näide sellest, kui erinevad ikka siin õpilase ja õpetaja vahelised suhted on. Eile oli veel veebidisaini eksam aga seda tulemust ei tea ning täna inglise keele oma ja see oli noooooooo ma isegi ei tea, maailmalihtne. Nagu kuulamisülesande tegin puhta loogika alusel õiegsti ära ennem, kui õpetaja jõudis meile tekstide lehed laiali jagada ja no need ülesanded, ma oskasin paremini, kui eestikeelset tähestikku koos võõrtähtedega lugeda.

Igatahes see nädal on mulle koolis senimaani päris meeldind, tunnid on kiiresti läinud ja kõik on kuidagi nii mõnus olnud. Aa, eile panin enda lõpuks koolis tantsutrenni ka kirja. Eestisse tagasi jõuan, siis mul cha-cha-chad, salsad, rumbad ja mis kõik põnevad tantsud selged :P Paarilise pean ka otsima omale, koguaeg ununeb. Hahhaaa kooliväliselt on ikka päris paljud kutid juba öelnud, kuidas nad mulle õpetada tahavad erinevaid tantse:D

Ja kuna facebookis päris paljud Eesti sõbrad küsivad mult, et kas saan ikka endiselt palju tähelepanu, siis vastus on jaa, jaa, jaa. Mu kodu asub Lagunase peatänaval ja nii suuretoa- kui ka köögi aknad on tänava suunas. Õhtuti, kui majas tuled põlevad ja ma siin toimetan, siis isegi kodust mitte lahkudes näen ja kuulen, kuidas inimesed tänaval mulle vilistavad ja lehvitavad:D Lisaks sellele IGA jumala hommik, kui takso peale lähen, siis KÕIK noored juhid hakkavad sebima, teised tunnevad lihtsalt huvi, et mis mu nimi on ja ikka kust tulen ja miks ma Mehhikos olen...

Ja ilmade kohta saan ka palju küsimusi, nagu ikka. MEGAPALAAAAV!!! Mulle meeldib. Isegi öösel ei jahtu temperatuurid oluliselt maha. Või noh, tegelt ikka, aga julgeks väita, et 20-24 kraadi on ööselgi siin Lagunases. Oaxaca oli öösel seevastu nii külm....fuhh. Päeval on taevas pilvitu enamasti ja päike on ikka eriti kõrvetav, üks päev oli 48 kraadi. Igal öösel on tugev äike ja paduvihm aga I like it:) Siin inimesed tunnevad mulle mu pikkade juuste pärast kaasa, sest jaa, nendega tõepoolest on ikka eriti palav ja ei, mulle ei meeldi, kui mu juuksed on mööda pealage geeliga ära silutud ja siis hobusesabasse või krunni pandud. Aga noh, muidu olen kõigega ikka endiselt väga rahul! Nüüd ehk järgmine nädal läheme siis Salina Cruzi ka lõpuks!

Aga tsauki teile!!!