Kertu Mehhikos

28.08.2012

 

Vahepeal midagi eriti suurt ja peadpööritavalt põnevat pole juhtunud. Olen Lagunases end sisse elanud ja juba on teatud mõttes rutiin tekkimas. Hommikul pool 6 enam-vähem ülesse, riided selga, söön midagi kiiresti ja kohe takso peale ning kooli. Tagasitulles õpin ära, lähen basseini äärde sõpradega, pärast veedan aega perega. Nädalavahetus oli mul päris mõnus. Reedel sain paar tundi pärast kooli klassikaaslaste ja teiste sõpradega kokku. Käisime ujumas, hiljem pizzat söömas ja chillisime lihtsalt linna peal õhtuni. Pärast oli kusagil fiesta ka olnud, aga ma ei hakanud minema, sest ei taha kohe alguses väga hilja väljas olla, pärast muidu äkki pere hakkab must valesti aru saama või midagi. Laupäeva hommikul oli varajane äratus, sest läksime pere ja sugulastega Juchitani. Seal taaskord olime niisama...käisime kaubanduskeskustes, väljas söömas, olime pargis... Ja seal oli veelgi palavam, kui Lagunases.

Juchitanist koju jõudes tarisin omal kaks nõbu kaasa ja läksime taaskord basseini äärde, et Louisi, sakslase Niklase ja nende sõprade ja vanematega kokku saada. Siin on see vanematega aja veetmine nii teistmoodi. Ma ei kujutaks ette, et ma Eestis läheksin oma mõne sõbra vanemaga ujuma ja räägiks sellistel teemadel, nagu siin kombeks. Nagu ma ei tea...Ok, võib-olla pärast vahetusaastat, kuid praegu on ikka nagu kuidagi väike tõrge ees või ei oska kuidagi avatud nende seltskonnas olla. Siin on see ikka jah, väga väga teisiti. Igatahes sain jälle mitu uut tutvust endale. Ja Louisiga lähen laupäeval ühele sünnipäevale. Dresscode pidulik ja kõik muud jutud. Päris ootan juba:) Õhtu poole sain teiste sõpradega kokku.

Pühapäeva ma enam väga hästi ei mäletagi. Aga igatahes koolis on selles mõttes asjad maha rahunenud, et enam pole mul iga sekund sadat inimest ümber, on võib-olla 50:D Veidikene saan selles mõttes end vabamana tunda. Kuid huvi mu vastu on endiselt suur ja küsimusi ikka jagub korralikult. Aga ega mul pole selle vastu midagi. Täna jäi ka viimane tund ära, sest õpetaja mõtles, et kuna tal ka viimane tund, skipib ta selle parema meelega. Selle ajal rääkisin natuke aega oma kirjanduse õpetajaga, kes on ka ühtlasi üks kooli inglise keele õpetajatest. Suuuur hulk õpilasi kuulas pealt muidugi. Teemaks oli taaskord Eesti. Homme pean eurosid kooli viima, kõik tahavad näha, milline see raha välja näeb ja kirjanduse tunnis pidin Eestist kirjutama. Õpetaja ütles, et kui tahan, võin inglise keeles kirjutada, sest hispaania keeles ehk väga keeruline, kuid I made it!!! Võtsin mingid voldikud ka kaasa homseks.

Lemmiktund siin vist on matemaatika, sest ma nagu päriselt mõistan kõike, mida õpetaja räägib. No inglise keeles mõistan ka, aga see tund on nii boring, sest mul pole seal esiteks midagi teha, siis lihtsalt õpin verbe pöörama hispaania keeles. Ja arvuti taga tunnid meeldivad mulle ka, üks on midagi animatsiooniga seotut ja teine graafikadisain või midagi sellist...Aga kooli koha pealt pole kõik nii lilleline. Kuigi ma tahan kaasa teha nii palju, kui oskan ja aru saan, siis ajab see mind täiega närvi, et kuigi õpetajad on väga sõbralikud mu suhtes, ootab mõni mult ikka eriti palju. Ma olen 3 nädalat hispaania keelt õppinud ja ma pean aktiivselt osa võtma grupitööst, kus koostatakse plakat koos jooniste ja kirjeldava tekstiga bioeetika kohta. Naguuu nagu mis asi see üldse on? Kodutöid on ka palju ja kuigi praegu on see teema, et teen oma mata ja bio ise ära, ning teised ained näidatakse mulle ette, siis tean, et at one point, pean ma ise hakkama neid kodutöid tegema ja siin pole see nii, et töövihikust paar harjutust või midagi, siin on nii palju igasuguseid praktilisi töid ja asju. Kõik on nii teisiti. Ma ei tea, kooli koha pealt mul väike kultuurišokk vist:D

Igatahes igatahes nädal on aega, et oma viisapaberid korda ajada ja me läheme selleks Salina Cruzi. Veel ei tea, mis päeval aga suht excited, sest loodetavasti saab randa ka!!:))

Täna, kui üks kutt teisest klassist mul täna autos küsis, et mis keelt Egiptuses räägitakse ja kui vastuseks ütlesin araabia (kuigi ega ma kindel pole...), tegi mu klassiõde imestunud näo pähe ja ütles, et „ohhh räägi midagi“ Eeeee....inimesed....ma olen Eestist, mitte Egiptusest, eks:D Ja lisaks kogu aeg küsitaksegi mult keelte kohta. Vastuseks alati üks „estonio, ingles y pociiiiiiito russo“. Noh, ja mis sellest Eestist ikka eks, vene keelest on kõik ikka eriti pöördes:D Teine küsimus, mida iga päev 46 korda vähemalt kuulen, on see, et kas ma ikka clayudasid olen proovinud ja kuidas maitseb.

29.08.2012

Tänane koolipäev möödus väga edukalt ja lõbusalt, vahetundides sai palju nalja ja tunnen, kuidas mõistan oma klassikaaslasi ja teisi sõpru järjest enam. Täna pole seda halba tuju kooli koha pealt, mis eile veidike vaevas. Koolivormide osas nii palju, et saame alles septembris need kahjuks:( Seniks aga igapäevane riietus teksapüksid ja valged särgid. Õnneks selles koolis pole soengute, meigi ega ehete koha pealt mingeid reegleid ega nõudmisi, seetõttu on näha ka selliseid soenguid, mis ikka on soengud:D Mitte heas mõttes kahjuks. Tänane on igatahes jah seni väga hästi läinud, sain jälle palju uusi tutvusi ning ootan juba suht neljateistkümnendat septembrit, kuna siis on Mehhiko iseseisvumispäeva puhul mingi väga suur fiesta toimumas, kuhu kõik lihtsalt lähevad. Täna jäid kaks viimast tundi ära, sest kooli aupäev või midagi, nüüd palju aega käes.  Aga ega siis midagi, olge te tublid ja ma kohe sõpradega basseini äärde :P