Detsembripidustused ja Muu

Hei! Kohe vabandan ära, et pole nii kaua aega postitanud, kuid ei tea, kas üldse peaksin vabandama...Lihtsalt viimasel ajal on nii palju tegemist olnud ja internetti pole üldse sattunudki, rääkimata siis veel blogi kirjutamisest. Aega on mu viimasest postitusest möödas rohkem, kui olla võiks aga samas iga tund, mis siin Mehhikos saab netis veedetud, on üks kadunud tund mu vahetusaastast...Okei, ma olen praegu gripis ja pea valutab ka ning asun parem oma tegemistest kirjutama...

Vahepeal on toimunud päris palju. Esimesel detsembril oli Lagunase vahetusõpilastega väike kogunemine, kus lõhkusime pinatasid, mida paar päeva varem 2 õhtut järjest rootslase kodus hoolega valmistanud olime. Tegemise peale kulus palju aega, lõhkumise peale 20 sekundit...Mis seal ikka. Lisaks pidasime kõik väikesed kõned, ma sain enda oma eest päris palju kiita, et hispaania keel nii sujuv on ja mis kõik:) Oli selline tore õhtu armsate inimeste seltsis, sai palju söödud, head juttu räägitud, tantsitud ja nalja tehtud.

5. detsembril tuli mu saksa vahetusnõbu Elena siia. Algul oli päris nõme olla, kuna ta vanemad ei andnud ühegi väljaskäimise jaoks luba ja nii siis ka mina püsisin 3 õhtut toas, sest kuidas ma ikka kuskil lõbusat aega veedan teades, et teine peab kodus olema ja filme vaatama. Vaatasemegi siis koos hoopis. Pärast neid 3 õhtut sai aga natuke nutetud ja kurdetud ja draamat üles puhutud ning selle tulemusena võisime juba samal õhtul välja burgerit sööma minna ning järgmisel päeval juba peolegi. Neljapäeval tuli muidu Lara ka siia, reedel veel palju palju mu tädimehe sõpru, niiet rahvast oli maja ikka täiesti puupüsti täis. Aga seltsis segasem ju.

Esmaspäeva hommikul läksime järgmise päeva pidustusteks peosaali kaunistama. Aitasime mu tädi ja ta meest ehk siis Elena vanemaid, kes Calendat korraldasid. Sellel nädalal oli Mehhiko neitsi Guadalupe sünnipäev ja igal päeval nädalas oli suur pidu. See oli see nädal, millest kohe Mehhikosse jõudes kuulma hakkasin ja kõik pidevalt rääkisid ja rääkisid, et kui lõbus ja tore ja lahe see ikka on. Ja oli.

Umbes kella viie paiku samal päeval läksime Lara ja Elenaga siis esimese peo toimumispaika, ühte hiiglaslikku välitelki. Päris palju tuttavaid oli, jutustasime natukene ja juba mõne hetke pärast algas rongkäik kirikuni ja tagasi. Väga lõbus oli, taaskord sai paljusid sõpru nähtud, meeleolu oli kõigil üleval ja kõik tantsisid tänaval, rancherod ratsutasid kordamööda eriti agressiivse pulliga ja noh, muidu lõbus oli.

Tagasi jõudes sai kohe tantsima hakatud ja nii hilisööni välja. Banda muusika mängis ja mis ma öelda oskan- kui siin kooli läksin ja teada sain, et inimesed kuulavad bandat ka oma iPodidest, siis tundus see eriliselt veidra ja naljakana, aga nüüd mulle endalegi meeldib ikka väga väga väga palju! Aa ja nüüd korraks hüppan teise teema peale- Natuke vähem, kui 2 nädalat tagasi toimus Mehhikos lennuõnnetus, kus hukkus siinse rahva üks lemmikumaid lauljaid üldse- kuulsaim naissoost banda muusika esindaja, Jenni Rivera. Nüüd telekas ainult teda näitabki, tema kontserdid ja muusikavideod, tema sugulased ja sõbrad teda meenutamas, tema elu säravamad hetked ja mis kõik. Praegu näitab matuseid. Igatahes rahvas on väga kurb, inimesed nutavad.

Edasi minnes oli teisipäevane ärkamine väga varajane, kell 7 olime üleval ning siis läks väga kiireks tegutsemiseks- ruttu dušš ja hommikusöök, kleidid triikida ja kell 9 tuli alles mu tädi Lily siia, et mulle ja Elenale patsid punuda. Kella poole 11-ks läksime perega peosalongi, kust üpriski kohe rongkäiku kirikuni alustasime, et seal missat kuulata ja siis tagasi minna. Nüüdseks olen nendel missadel juba päris palju käinud ja pean tunnistama, et kui esimene kord oli selline uus ja huvitav, sest tahtsin ju siiski teada, kuidas see asi välja näeb ja kunagi varem ühelgi osalenud polnud, siis nüüd olen ma natukene tüdinud nendest, sest need kõik on täpselt ühtmoodi ju. Need jutlused natukene erinevad, aga konseptsioon ja üldehitus säilib.

Kui see läbi sai, läksime saali tagasi, hakkasin Lara ja hostemaga annetusi registreerima, väga väga igav oli! Kui Elena ja Antonioga jutustama sattusime, oli veidikenegi põnevam aga ikkagi, nii palju tunde oli veel ees, väsimus oli peal ja üldse ei jaksand.

Vahepeal sai süüa ka, umbes kella viie paiku hakkas rohkem rahvast saabuma, muusika oli tropical stiilis ja selle järgi tantsimine on ka ikka eriti igav! Ahsoo jaa. Vahepeal saime Niklase isalt teate, et soome vahetusõpilane Mia on haiglas. Kuna see umbes ainult 200 meetrit sellest peosaalist eemal oli, läksime Elenaga teda muidugi vaatama. Oli suurtes valudes, pimesool valutas ja kohe hakati opereerima. Jutustasime temaga seal natukene ja üritasime olemist paremaks teha, ei tea, kas õnnestus. Aga hea üllatus oli küll vist, et me vaatama läksime:)

Hiljem algas uus rongkäik kiriku juurde. See oli aga väga lõbus! Meeleolu oli kõigil laes, kõik tantsisime, vahepeal normaalselt, vahepeal pööraselt hahah, kõige peale karjuti „VIVA!“ ja noh hästi tore oli. Mina, Lara, Laura, Elena, Harumy ja mu hostema olime kollastes rahvuslikes kleitides ning olime mu tädi ning ta mehe „saatjateks“. Minu meelest päris ilus nägi see kõik välja.

Kord kiriku juurde jõudes tantsisime edasi ja edasi, rahvast oli nii palju, kõik hõiskasid ja elasid kaasa. Seejärel hakati torrosid põletama. Alustati väiksematega ja lõpetati mega suurega. See on nagu selline hobusekuju, mida inimene oma peakohal hoiab, või tähendab, kuhu inimene omal pool keha sisse pistab ja siis sellega ringi jookseb ja tantsib, see kuju pannakse põlema ning sealt hakkab välja lendama palju sädemeid ja rakette ja muud sellist. Päris ohtlik värk. Seejärel liikusime rongkäiguga sinna samasse välitelki, kus eelmise päeva pidu oli toimunud. Ma tulin Lara ja Jasminiga kohe koju, tahtsin teksad jalga panna ja Jasmin oma seljakoti ära panna, ta ööbis sel ööl meil, kuna ise elab Lagunasest poole tunni võrra väljas ning kojusaamine öösel oleks väga raskendatud ja mõnevõrra ohtlikki.

Pidu oli päris tore, kuid eelmist päeva siiski ei ületanud, muusika mulle ei meeldinud, kuid vahepeal ikka salsa järgi sai jalga keerutatud ja lõpuks tuli mõni bandalugugi. Koju jõudsime päris vara.

Järgmine õhtu samamoodi- sama paik ja sarnane pidu. Kuigi 200 meetrit eemal toimus ka teine pidu, koos rancherode ja banda muusikaga, palju lõbusam, kui see teine. Kuigi see õhtu sisaldas ka kaklusi ja draamat, vaidlusi ja segadusi...In the end it all turned out good though:)

Neljapäeval toimus mu tädi teisipäevase peo „järelpidu“. Jällegi pidime hommikul vara kohal olema, külastasime Elenaga taaskord Miat ja juba tal oligi parem:) Pidu oli muidu päris igav alguses. Hiljem aga läks veidi lõbusamaks ka, kui Elena, Amayrany ja Zairaga välja sööma läksime. Palju tuttavaid nägime ja hästi tore oli:) Vahepeal sai seal telgis ka Elliotti, Jakobi, Emmanueli ja Ederiga koos oldud, siis oli kah täitsa tore ju:) Kuigi kõik need peod sel nädalal olid sellised, kus kogu aeg teadsin, et keegi on mul silma peal hoidmas, sest peaaegu, et terve pere oli iga päev kohal, lisaks kõikvõimalikud sugulased ja tädid ja onud, nende sõbrad ja nende tädid ja onud...et siis iga teoga pidime Elenaga eriti ettevaatlikud olema, sest siin on lihtsalt niimoodi, et enda meelest sa ei tee mitte kui midagi valesti, ega mitte midagi sellist, mis sind halvas valguses näidata võiks, siis mõni inimene ikka jälgib sind ja kui näeb midagi, mis isegi pole midagi, kirjutab selle stsenaariumi ikka täielikult ümber, kui ta sellest meie peredele rääkima läheb...See ajab ikka täiega naerma, kuidas inimesed neid jutte lihtsalt välja mõtlevad:D See on ikka nii teine tase, ma ütlen.

Reedeseks päevaks ma olin juba natukene väsinud ja enam midagi teha ei jaksanud. Küll aga oli Puerta del Solis ju pidu, kus banda mängis. Elena väga tahtis minna ja kui ta meil külas on, siis võib ta vaid välja minna siis, kui mina kah lähen. Ei tahtnud mingit blokkijat mängima hakata ja eks vedasingi siis ennast ka sinna.

Pidu oli hästi hea ja tantsida sai niii meeletult palju!!! Palju palju rahvast minugi koolist oli kohale ilmunud, oh üllatust! Tavaliselt neid kunagi kusagil näha ei ole. Lisaks ka päris palju teisi sõpru ja tuttavaid, niiet kõigiga sai palju jutustatud ja vägagi meeldiv õhtu oli ja kokkuvõttes olin rahul, et ikkagi läksin:) Kuigi üks kurb asi ka selles õhtus...Nimelt sakslane Jasmin rääkis, et sellest jäi ta viimane pidu Lagunases, sest kuna ta pere vahetada soovib, leiti talle üks Pueblas. Mis on umbes ma ei tea, kui kaugel....Bussiga 12 tundi Mexico Citysse ja sealt veel 2 tundi edasi. Ehk siis väga teises kohas:( Kurb. Ma ei mõista vahepeal seda Mehhiko YFUt. Nagu tal oli siin Lagunases pere, kes tahtis ta enda juurde võtta- üks tüdruk tema klassist ja ta pere oli ka kõigega täiesti nõus, kuid YFU lihtsalt ütles, et kui tahad Mehhikosse jääda, siis pead minema Pueblasse...Väga kallis sõbranna on temast saanud ja nii kurb, et enam peaaegu, et igapäevaselt ei näe, kuid siiski all for the best ja temale endale on niimoodi nii palju parem. Ja see on hea:)

Laupäeval läks Elena ära ja ka kõik teine rahvas. Nii rahulikuks muutus kõik haha. Või noh, mis rahulikuks. Ilma võõrastetagi majas pidevalt lisaks enda hostemale- vanaemale ja 2 õele 2 tädi, 4 nõbu, tihti naabrite 2 last ja ühe tädi mees....ehk siis jah. Palju rahvast. Sel päeval olin jälle õhtuks kahte kohta kutsutud, kuid lihtsalt ei hakanud end kohale vedama. Õhtul käisime Hostema, vanaema, Lara ja Lizbethiga mu õdede tantsuetendust vaatamas. Nii armas haha:D Pärast seda istusime perega mu tädi tlayuda restoranis ning olgugi, et Lara, ta kutt ja Antonio mind kuskile sõbra häärberisse basseinipeole kutsusid, tundsin, et vajan üht kodust õhtut rohkem. Pühapäeval jäin haigeks, nii tore. Nina täiesti vesine peas ja ei ole eriti mõnus olla, seega olen ka viimased päevad õhtud kodus püsinud ja end ravida üritanud, mis sest, et iga iga iga päev nii igasuguseid kutseid saan. Kerge loneri tunne hakkab peale tulema niiviisi :D Aga noh, tervis ennekõike ja ehk homseks olen korras:))

Igatahes loodan, et teid valitseb ilus ja hea jõulumeeleolu, mis mul täielikult kahjuks puudub. Rohkem ma kirjutamisesse nii pikka pausi ka vahele ei jäta. Kui maailm just ülehomme ära ei lõppe või pikaajalist elektrikatkestust ei saabu.

Ja nüüd neid pilte jääb ja jääbki tulema!

Hostemaga

Mõned majad on siin ikka meeletult ära kaunistatud! Igasugused pöörlevad, vilkuvad ja laulvad kujukesed...oh neid elektriarveid pärast jõule!

Elenaga

Kes teeb mida, unepause peetakse küll kogu aeg.

Host-vanaema Peya :)

Lara-mina-Elena

Sünnipävalaul Lupitale! Suurem tähistamine oli õhtul.

kuri pull

<3

Õde Alexa

Rahvariided

Vaatasime rongkäiku

Zaira, Amayrany, Elliott, mina, Elena

Neljapäevasel peol tantsisime perega ringtantse, see, kes keskele sattus, pidi hullu panema:D Hahhaa see oli välga lõbus!

Elena, Amayrany ja nende uued sõbrad

Zaira, Jennyfer ja Elliott

Tavaline.

Mu õed- Guadalupe ja Alexa

la Guadalupana, la Guadalupana...

Päris võimas asi.

Jasmini ja Elliottiga

Kallid inimesed! Ma olen muidugi eriti hästi esindatud sel pildil

Elenal oli kogu aeg külm, siis käis end tlayuda ahju juures soojendamas:D

LARA!

õed :)

Antonioga

Ootasime pizzat

bolliiiiiis

Pizza pizza pizza....no ei tea enam, kui palju ma seda kohta külastand olen juba

Ma armastan siinseid ilmasid!!!!

Lagunase YFUkad ja nende õed-vennad.

Mu pinata :D

Tüdrukutega. Vasakult Katinka, Jasmin, Caro, mina, Ariana, Larysa, Mia, Andrea

Hahhaaa võimatu oli normaalselt pildile jääda, Niklas, kurat:D Ja awwwww, Elliott ja mu õed

Kommi, kommi, kommi!!!

Memo(ta on Eestis ka käind), Mina, Jasmin, Jakob

Et kuupäev oli 9. detsember siis vist...

Vanaema saatis 3 kilo magusat Eestist!!!!! Ahhhhhhhh kui maitsev!

Nädalavahetus

Laupäeva ennelõunal võtsime kõigepealt Elliottiga takso ning seejärel kuskilt Lagunases väljast bussi ning sõitsime Juchitani, et Merkaga kokku saada. Buss oli päris jube, ülipalju rahvast, istmeplaadid poolikud või küljest ära tulevad ja mis kõik aga meeleolu oli üleval ja ootused head, seega mis seal ikka.

Juchitani jõudes ootasime bussiterminalis veitsa aega Merilini ning kui ta jõudis, läksime frappucinosid jooma. Niiiii nii hea oli teda ikka näha, päriselt ka noh. Ja meie eesti keel on mõlemal kuidagi selline veits teistmoodi, susiseva s-iga ja kõik...küll Eestis tagasi harjume õigesti rääkima.

Igatahes jõime oma frappucinod ära, tegime nalja, rääkisime, laulsime ja õpetasime Elliottile eesti keelt, hahaa. Ixtepeci bussi peale liikuma hakates hüüdis tänaval mingi mehehääl järjepidavalt "Kertu!", suht veider oli....:D Igatahes kui Merka juurde jõudsime, siis algul tutvustati meid kõigile ja hakkasime sööma, pärast lihtsalt rääkisime vahepeal toimunust ja panime endid varakult valmis, kuna otsustasime Merkaga salongi kaasa minna, tal osales modellikonkurssil ning õhtul oli siis nagu selline üritus, kus kõik osalejad catwalki tegid ning võitja otsustati. 

Salongis oli palju ootamist aga kõik see oli seda väärt. Inimesed olid nii lahedad ja ilusad, ma sain tasuta täis- ja professionaalse jumestuse, soengki tehti. Juuksur oli tipptegija ja kui ta küsis, et kas ma omale fäääshiionit tahan juustesse, siis ütlesin, et väikese patsikese võiks teha jah, siis hakkas ja hakkas mulle sinna pähe midagi kerkima haha:D Aga ei, mind ja Merkat kutsus üheksandal detsembril oma mingile juukseskulptuuride showle kah modellideks. Press pidi kohal olema, ajakirjanikud, telekaaamerad, tipptegijad Mehhiko ilu- ja moemaailmas jne. Kui keegi minuga veel selles osas ühendust võtab ja toimuvat kinnitab, siis miks mitte ja muidugi võtan pakkumise vastu. Meigiga olin ikka ülirahul, nii ilusaks muudeti mind hahaha :D Elliott sai ka omale tasuta juukselõikuse, lisaks saime veel pizzat ka:D Pärast selle ürituse organiseerija ja fotograaf tegi veel pilte ka kõigest selles salongis toimuvast ja kuna mul endal väga palju neid pole, siis ootan juba suure huviga :)

Kümne paiku ehk võtsime tüdrukute ja Elliottiga takso ning läksime klubisse, kus see üritus toimus. Mitte kedagi seal polnud, muusika siiski mängis ja nii lahe oli ainukestena seal olla. Tantsisime, jutustasime ja olime, varsti tulid meesmodellid ka ning hiljem, kui rahvast juurde hakkas tulema, muutus asi üha lõbusamaks. Umbes kell 1 hakkas show pihta, Merilin oli nii kena mu meelest!!! Selleks ajaks olime juba teisel korrusel asuvasse VIP alasse kah saanud Merka õe ja ta sõpradega ning seal oli väga lõbus ja põnev hahaha :D:D Koju jõudsime umbes poole 5 ajal, siis olime majaees natuke veel inimestega ja läksime magama ära. Terve õhtu oli täitsa hea. Polnud mingit möllu minu puhul või midagi aga lihtsalt meeldiiis väga :)

Hommikul pool 9 olime üleval, sõime, pesime ja panime valmis ning läksime frappesid jooma ja lihtsalt keskusesse jalutama, pool 2 hakkasime Elliottiga tagasi Lagunase poole sõitma ja pool 4 olime siin, väga väsinult. Ta oli minu majas õhtuni, vaatasime pilte ja rääkisime juttu. Õhtul, kui pea patja puudutas, siis kohe magasin ka ja hea une sain :)

Nüüd panen siia palju pilte ja saadan ikka nagu alati suured ja palavad tervitused teile kõigile!

Head emotsioonid :)

locos

No pidime ikka ühe peeglipildi ka tegema eks

Elliott ja Rubi. See tüdruk on päriselt ka üks ilusamaid, keda tean, nii kaunis!

Vasakult Carlos, Merilin, Keila, Elliott, mina, Bettho

Mu pooleliolev soeng tangantpoolt

Sophie :)

Merka ja juuksur Mariano Marin

Niiii kauniiis :)

Merilin ja Lilia

Tulime takso pealt maha, et bussi oodata. Suht õudne koht paljude rekkameestega:D

Osalejad

Käisime burksi söömas. Täiega maitsev oli, päriselt.

Hidalgo

Eelmise nädala alguses saabus minuni teade, et Rootsi vahetusõpilane Jakob ning ta vend Guty kutsusid mind ja sakslast Jasmini enda perega nädalavahetuseks Hidalgosse. Muidugi olin mina kohe asjast huvitatud, sest miks mitte teist paika Mehhikos näha, natuke rohkem kultuuri tundma õppida ja megaawesomide inimestega aega veeta.

Reedel kell 8 hakkasime Lagunasest sõitma- ees ootas taaskord 12 tunnine bussisõit, mis algul veidi hirmutavana tundus. Küll aga oli sõit väga hea ja ei tundund üldse pikk, kuna istusin Jakobiga ja nii paljudel headel teemadel sai jutustatud jälle. Lisaks vaatasime ta läpakast ka ühte Jaapani multikat "Spirited Away". No pole tegelt ikka üldse-üldse-üldseeegi selline inimene, kellele tavaliselt sellised filmid võiksid meeldida aga see on tõesti väga hea. Mõned kohad tundsin ära ning ilmselt see ongi see, mille kohta kunagi hästi ammu ütlesin, et "Eile sattusin telekast ühte Jaapani multikat vaatama ja vaatasin lõpuni, sest nii hea oli." Reedel enamikest vestlustest seal muidugi aru ei saanud, sest audio oli rootsi- ja subtiitrid soome keeles aga noh miskit ikka ja Jakob ikka seletas tähtsad kohad üle mulle. Und muidugi ei saanud põhimõtteliselt üldse, ei saa reisides magada...

Hommikul kaheksa paiku olime Hidalgos kohal. Ilm oli nii külm!!! Ennem naersin kergelt selle peale, kui kõik hoiatasid ja pakse riideid käskisid kaasa pakkida, kuid tõesti- see 11-13 kraadi siin Mehhikos tundub hoopis teine, kui samad temperatuurid Eestis. Teine päev oli õnneks hea soe.

Kõigepealt saime kerge hommikusöögi, kuid kõht jäi ikkagist väga tühjaks, sest viimane söögikord enne seda oli olnud umbes 18 tundi tagasi. Sealt suundusime edasi Jakobi pere sugulaste kodusse, kus end sisse seadsime. Maja oli nii ilus ja hubane. Aga külm... 

Seejärel suundusime Jasmini, Caro ja ta emaga soengusse-meiki. Kergelt 3 tundi läks ära, tagasi tulles jälle sõime paljupalju palju ja siis oligi aeg missale juba minna. Seal olime hästi vähe, sest nagu mehhiklastele kombeks, hilinesime ikka korralikult. Pärast seda oli rongkäik teise kiriku juurde, kus ka miskit toimus.  Jagati igast nänni kommidest ja alkoholist säilituskarbikeste ja kaabudeni. Pärast seda tulime taaskord koju sööma-puhkama-jalgpalli vaatama, jutustasime lihtsalt Jasmini, Guty ja Jakobiga ning kella poole kaheksa paiku läksime nende pere ja sugulastega peole. Salong oli hiiiiglaslik, ausalt, peaaegu kõik inimesed olid rahvariietes ja päris lõbus oli. Süüa-juua sai korralikult, tantsitud sai väga palju ja üldse selline tore olemine oli hea seltskonnaga:) Aa Luis oli ka muidu. 

Koju hakkasime poole kolme ajal liikuma ja värava taha jõudes avastasime, et see oli lukus. Tund aega veel passisime seal selle külma ja väsimusega...Wasn't nice... :D Kui pea patja puudutas, siis kohe magasin kah.

Pühapäeval pool 12 üles ärgates tundus, et oleks vaid tunnikese puhata saand, sest ausalt, see bussisõit ja pidu ja kõik polnud lasknud üldse välja puhata. Sõime eriti rikkalikku hommikusööki, siis käisin veel Jakobiga ümbrust avastamas veidi ja varsti oligi aeg päevasele üritusele minna. Seekord ei hakanud rahvariideid selga panema. Sööki oli taaskord nii paljuuuuu, kõik olid natukene sellise väsinud olemisega ka, kuid siiski oli tore ja jututeemad põnevad, nagu alati. Mingi aeg käisime Jakobi, Jasmini, Guty, Andrea, Robini ja veel mõne inimesega jalutamas. Sõime jäätist ja pärast ronisime kuskile mäe tippu kah, kust tervet linna ja veel rohkematki nägi. Ise sellest pilti ei teind, kuid hiljem lisan, kui Jasminilt tema tehtud pildid kätte saan:) Kaheksast istusime Jasmini ja Luisiga bussi peale, Jakob ja Guty ei tulnudki :( Läksid perega edasi Mexico Citysse ja neilegi oli see suureks üllatuseks, et me vaid Hidalgo tõttu kaasa läksime. Istusin Jasminiga ja alguse 2 tundi umbes olid väga head ja lõbusad, rääkisime muredest-probleemidest-õnnehetkedestki, seejärel lihtsalt tegime nalja, kuulasime koos üksteise playliste ja laulsime ning tantsisime täiega kaasa. Ja hahah no peale vahetusõpilaste pole küll vist Mehhikos ühtegi inimest, kes oma iPodi Payaso de Rodeo või No Rompas mi Corazoni tõmbaks:D:D Aga igatahes temaga hakkasin kah sellel nädalavahetusel 20 korda veel paremini läbi saama ja nii mega tore tüdruk ikka :) See bussisõit oli aga ülejäänud ajast täielik vastupidine esimesele...Sõit venis ja venis ja venis veel rohkem, niiii haigelt ebamugav oli ja und ikka üldse ei saanud, külm oli ja sada muud häda eks:D Koju jõudes muidugi magasin pool päeva enam-vähem maha, sest  esmaspäeval riigipüha tõttu kooli ei toimunud. Aga siiski, selle väikese reisiga jäin väga rahule, sest jälle midagi uut nähtud, kultuuri veitsa rohkem tundma õpitud ja supermeeldiva seltskonnaga aega veedetud!

Koolinädal on tegelikult päris ruttu läinud ja eile sain teada, et meil on vaid üks nädal veel tarvis koolis käia ning siis saab 2 kuud puhkust!!! Jee!! Eile tuli Elena siia taaskord. Õhtul käisime tema ja Elliottiga väljas ja hästi toreee oli jälle :) Homme võib-olla ratsutama ühe sõbra hiigelratšosse, ei tea, kas hakkan luba küsima nii kaugele minemiseks hostemalt tegelt, sest laupäeval lähen nagunii ju Merilinile külla! Ootan juba väga!!

Aga ega siis rohkem midagi praegu. Kui miskit põnevat toimub, siis võib uut postitust arvatavasti järgmisel nädalavahetusel oodata.

Küsimuste korral www.formspring.me/kerturuutma

Palju kallisid teile emme, issi, Kristjan, onu pere, vanaemad ja kõik sõbrad!

Jasminiga pärast meiki & soengut...tundsime päris veidralt end:D

Vasakult Guty, mina, Jasmin, Carolina, Jakob

vasakult mina, Jasmin, Jakobi hostema, Jakob, ta õde Carolina ja Guty

Caro, mina, Robin, Jasmin, Malena

Jakob, Guty, Jasmin, mina, Luis

Andrea, Caro, Jakob, Jasmin, mina, Guty

Väike näide, kuidas autodes istutakse. See pole veel midagi hullu, olenemata sellest, et 2 istme peal neljakesi olime.

Pole juba kaua aega kirjutanud, sest ühest küljest toimub kogu aeg nii palju, et ei ole selleks aega ja teisalt ei toimu midagi sellist, millest teil oleks huvitav lugeda või millest väga saaks või tahaks kirjutada. Aga siiski teen väikese kokkuvõttte. Eelmine koolinädal oli lühike- ainult kolmapäevani. Kaks viimast päeva nädalast olid Dia de los Muertose tõttu vabad ja oh, kuidas ma neid nautisin! Augusti keskpaigast alates ju koolis käidud ning ega meil siin mingit oktoobrivaheaga polnud. Selle eest on alates detsembrist 2 kuud koolist vaba, jeee!!! :)

Neljapäeval käisime Elliottiga väljas päris pikalt, jutustasime, kõndisime ja rääkisime, reede õhtul oli Halloweeni pidu Puerta del Solis. Seni, kuni Rootsi vahetusõpilane Jakob seal oli, olin temaga koos, ning kui ta oma õega pidi koju minema, olin klassikaaslastega ja veel mõnede sõpradega. Üllatavalt palju inimesi oli meie koolist seekord kohal. Tantsida sai väga väga palju õhtu jooksul ning supeeerlõbus oli!!! DJ oli kohal ja banda järgi sai taaskord väga palju tantsu vihutud ja mul tuleb juba päris hästi välja juuu jess!! :) Koju jõudsin veits kolm läbi. Nende nädalavahetuste pidudega antaksegi mulle tavaliselt kellaaeg 3-ni olla, päris lahke mu hostemast mu meelest.

Laupäeval hommikupoole tegin majapidamistöid veitsa, koristasin tuba ja pesin pesu ja mis kõik, kolme ajal saime Elliotti, Jasmini, Jakobi ja Gutyga kokku ning läksime jalkamängule. Ega mingit mänguvaatamist suurt polnud, ikka jälle oli hästi palju jutustada meil kõigil, aga nii lahedad inimesed lihtsalt on nad, et mul ei jätku sõnugi:)) Kui mäng läbi sai, jäime Jasminiga ta jalgpallurist sõpra ootama. Siis saime veel Jordiga kokku ning pärastpoole saatsid nad kõik kolm mu koju ära, kuna hostema tuli Tuxtlast tagasi ja siis pidin sellekspuhuks toas olema.

Õhtul oli algne plaan minna mu sõbra Eduardo sünnipäeva puhul Black&White partyle. Tutvusin selle tüübiga eelmisel nädalavahetusel oma saksa õe, (kes tegelt mu nõbu on) Lara kaudu. Kuna Elliottil endal piletit polnud, siis tahtis ta minuga koos minna, kuna kõik võivad nagu endaga ühe inimese kaasa võtta. Algul pidin teise inimesega minema aga noh lood veits segased selles osas:D Igatahes kui ma juba riides-valmis olin ja Larat ootasin, et tema ja tolle kutiga siis peole minna, helistas El, et on taksoga all ja käiks ennem ühe koolikaaslase 15-aasta sünnipäevalt läbi. Kõik käis nii kiiresti, Larale käest käisin küsimas, et kas võin minna ja ta ütles, et muidugi ning, et tulevad pärast Angeliga sinna, võtavad meid peale ja läheme koos Black&White partyle, mõeldud tehtud. Aga tõesti, kõik toimus niiii kiiresti ja unustasin hostemalt selle esimese peo jaoks luba küsida ja mis pärast selgus oli see, et ta oli päris kuri. Hommikul vabandasin ennem, kui ta midagi öelda jõudis ja õnneks polnudki üldse tige. Lihtsalt, et teinekord pean ikka ütlema, et kuhu lähen.

Aga noh see 15-aasta pidu oli muidugi taaskord väga uhke. Õnnitlesime tüdrukut ning suundusime enda laua taha rõdule. Samas lauas olid varasematest tuttavatest ja sõpradest Carmelita, Alexis, Guty, Saul ja Jakob, ülejäänutega tutvusin ka ja väga väga laheeee oli:) Pärast veel nägime Niklast ja ta tüdrukut ka ning inimesi meie koolist, olime veitsa nendega koos ja umbes poole 12 paiku tulid Lara ja Angel meile järgi. See Black&White pidu oli ikka vägaaaaaaa kõva!! Toimus aias, samas majas, kus ka eelmisel nädalavahetusel käisin. Rahvast oli häääästi palju, tuttavaid nägusid ainult mõned üksikud, sest enamus rahvast olid mingi kahekümnendates ja väga palju pole nendega veel kokku puutunud. Igatahes muusika oli hea, peakohal olid need tuledega paberlaternad, rahvas oli kõik nii lahedalt riides, kõigil meeleolud üleval ja väga lahe oli!!! Kaks läbi natuke käisime Jakobi, Guty ja Cesariga hot-doge ja burkse söömas ja juba kolmeks pidin tagasi kodus olema.
Väga väga väga lahe nädalavahetus oli taaskord ja ma olen niiiii õnnelik!! :)

Pühapäeval veitsa toimetasin kodus aga enamus päeva lihtsalt puhkasin ja magasin ja olin ning ei teind eriti midagi. 

See koolinädal möödus taaskord ülikiiresti. Koolis endiselt kõik väga hästi, kuid lihtsalt tunnen, kuidas sellest juba väikest puhkust vajaks ja sooviks, kuid juba 30.november lõppeb meil semester ära, kuid millegipärast peame veel detsembri keskpaigani "niisama" koolis käima...hmm.
Neljapäeva õhtul läksin hostemaga mingile YFU koosolekule. Uksest sisse astudes nägin Luisi ja Jakobit ning hakkasin nendega YFU plakatit valmistama. Kui see valmis sai, rääkisime lihtsalt maailmaasjadest ja tegime nalja ja hästi hästi tore oli :) Reedel läksin hommikul kooli, nagu ikka, kuid juba pärast esimest tundi olid Niklas ja Luis koos nende emaga mul järel. Mu hostema oli unustanud mulle öelda, et ma ei peagi kohale minema...Igatahes tulime siis Lagunasesse ning siin toimus nagu õpilasmess või midagi sarnast. Olid ülesse seatud sellised nurgakesed erinevate ülikoolide ja organisatsioonide jaoks ja meie esindasime YFUt. Hahhaaa väga palju nalja sai, hästi lõbus oli- kogu aeg muusika mängis, lihtsalt tantsisime ja veetsime hästi aega. Huvi YFU vastu oli hästi suur ja mina, Jasmin ja Elliott olime need kolm, kes reklaami tegime. Algul ei osanud midagi väga rääkida, sest see kõik tuli nii paugupealt kuidagi, kuid hiljem tuli see hispaaniakeelne jutt teemal YFU- mis see on, kuidas vahetusõpilaseks saada, miks üldse hakata ja kõik muu sellega seonduv päris hästi ja ilma kokutamata välja:) No ega kui ikka igale inimesele eraldi sama juttu rääkida, siis muud moodi ei saagi ju. Õpilasi oli nii palju kohal, kõik tundsid ka meie endi vastu suurt huvi, küsiti facebooke ja telefoninumbreidki haha:D
Juba poole üheks oli üritus läbi, siis tulin koju ja magasin. Hiljem veetsin perega aega ja natuke hiljem läksin Elliottiga välja, kuna tal oli vaja rääkida. Hahahaa ma ostsin tänavalt mandariine, sain 5 peeso eest 8 tükki ja olin nii vaimustuses hahhaa nii oadv ju:D Meil maja ees ka mandariinipuu, pere räägib, et need on hapud. Pole proovind veel. Mangod on ka aga saavad valmis detsembris:) Igatahes jalutasime ja rääkisime, sõime mandariine. Veidi hiljem nägime Alexist ning Jakobit ja olime nendega koos ning õhtul läksime peole, mis oli pigem lihtsalt selline tore olemine mõnusas seltskonnas. Mu õde Lara oli kah seal, varem ei teadnudki, et ta ka minemas on. Igatahes üks superlõbus õhtu taaskord, niii palju uusi tutvusi ja NIII palju naeru. Mulle meeldib see, et keelt juba nii hästi valdan ja mõistan, et kaasa naerda saan nii, et nalja ikka mõistan ka haha:D Kahest olin hostemale juba lubanud, et koju lähen. Algul oli plaanis jalutada, sest see maja on mu kodule lähedal, kuid Lara, kes mu eest ikka väga hoolitseb ja hoolt kannab, tõi koos oma hea sõbra Hectoriga mu koju ära. Nii lahe, et seetõttu, et Laral siin suur sõprusringkond on ja ta mind alati oma õena kõigile tutvustab, on ka kõik minu vastu nii head ja lahked:)
Laupäeval tegelesin taaskord koduste töödega- oma tuba korda, poeskäigud, pesu pesemised ja muud asjad. Nelja ajal läksin hästi toreda tüdruku Sofi, Elliotti ja ta noorema venna Alejandroga ujuma ning pärast pizzat sööma, vaatasime jalkat ja jutustasime, hästi tore oli :) Olenemata sellest, et õhtuks miljon plaani oli ja, et kõik igale poole kutsusid, otsustasin ma seekord koju jääda, perega aega veeta ja lihtsalt veidike puhata.
Täna samamoodi- olen perega koos olnud, hommikul pesin ka pesu ja käisin taaskord poes ning Skypeisin ema ja Kristjaniga. Isa juba magas aga loodan, et ta sai vähemalt mu eile õhtul saadetud sõnumigi kätte, et ikka teda isadepäeval meeles pidasin. Aaa ja issand. Täna sõime siin küpsisetorti!!!! Samal ajal, kui ma basseini ääres olin, olid Lara, Lizbeth koos mu väikeste õdedega seda teinud. Mh oleks ka tahtnud aidata aga igatahes ma olin ikka väga üllatunud ja elevil, kui oma tädi seda külmutusest välja võtmas nägin. Nii maitsev juu! :P
Pilte teinud pole, välja arvatud eile :( Vabandust! Ja kui te tahate midagi teada, siis jätke postitust kommenteerides teada, millest edaspidi rohkem kirjutada võiksin :) Ja siin paremal pool kusagil on mul ka formspringi kastike, kuhu igasuguseid küsimusi jätta võite!
Olge tublid edasi! Saadan suured suured suured kallistused oma perele ja sõpradele ning tänase päeva puhul selle kõige suurema ja tugevama kalli saadaan oma isale!

Bolis-bolis-bolis

Mu armastus. Ainult saadaval Mehhikos ja ma arvan, et pole olemas Mehhikos käinud vahetusõpilast, kes poleks lubanud, et oma kodumaale naastes ka bolist tegema ja müüma hakkab ja kes seda kunagi veel teinud pole.

Tupac!!! one of the favorites

Elliott-  üks parimaid sõpru mul siin!

Sofiga