Oh jumal, elu siin on
kohati ikka täielik seebikas, inimesed levitavad kuulujutte väga palju ja
mingid suhtedraamad on ka koguaeg igal pool, isegi minu ümber millegi pärast:D
Reede õhtul käisin
Laura, mõndade sõpradega koolist ja jälle uute tuttavatega väljas. Käisime Laguna Azulis, et seal loomi
vaadata või midagi, kuna tegemist on mingisuguse loomaaia moodi asjaga, ainult,
et kõik on vabas õhus. Kui ma õigesti aru sain. Igatahes loomi vaatama me ei
jõudnudki, sest muidugi nagu mehhiklastele kohane, osteti kaasa tekiilad ja
kõik muud jutud. Ma ei joond midagi, mul oli niigi põnev olla aga need inimesed
jäid küll juba pudeli nägemisest joogiseks... Igatahes tuttav koolist jälle rääkis,
kuidas üks teine kutt minusse armunud on. You don’t say... aga noh kahjuks ei
ole kuidagi pidi minu maitse isegi, kui mu sugulane siin soovib, et me
temaga koos oleksime ja tekitab juba perekonnale paanikat, et mulle ei meeldi
Mehhiko mehed ja, et olen pirtsakas, et seda kutti ei taha...Oh, well, ei lase
end sellest häirida, sest noh, eks mõni inimene lihtsalt on selline, kes ei
oska keelt hammaste taga hoida ja mind ei huvitagi eriti see teema, kuid sellegipoolest hea meel, et mu teine nõbu sellest mulle
rääkis, sest siis edaspidi tean, kellega võin rohkematel teemadel, kui kool, ilm ja palavus rääkida ja kellega mitte. Temaga saan ma aga seeläbi väga hästi läbi. Saan talle igasuguseid asju
rääkida ja tunnen, et võin teda juba praegu päris palju usaldada.
Igatahes. Neljapäeva
õhtul tuli mu Saksamaa nõbu Elena koos mu tädi perega siia. Käisime siis
nendega ka veel väljas ja ööbisime nõbu juures, kus üle mitme päeva internetti
sain. Muidugi oli mul läpakal 7 protsenti akut ning laadija kodus. Tüüpiline.
Hommikul käisime
kodust läbi ning läksime seejärel varsti Jakobi juurde, kus kõik Lagunase
vahetusõpilased peale Niklase ja Jasmini kohal olid. Memo aitas meil
migratsioonipaberid ära täita. Sain oma päikeseprillid ka kätte, juhuu!
Koju jõudes
jutustasime Elenaga pikalt vahepeal toimunust ja muudel põnevatel teemadel:D,
hiljem jätkus teema minu ja mu sugulase vahel. Varsti hakkasime õhtuks riideid
otsima. Õhtul poole 10 paiku tulid Luiisi vanemad meile järgi ja läksime Karina
15-aasta sünnipäevale ja no see oli ikka nii uhke. Tegin eraldi postituse ka
selle kohta aga lihtsalt olgu öeldud, et sünnipäevadest kindlasti kõige lahedam
ja silmale põnevam, kus kunagi käinud olen. Ainult head sõnad selle kohta! Ja
mu kaaslane tantsis nii mega hästi lihtsalt...
Pühapäeva hommikul
oli mul nii paha olla, ilmselt toidust. Ema juba muretses ka, et ehk olen kana
söönud ja seagripp kallal... Terve päeva magasin maha. Õhtul 8 paiku käisin
väljas, rääkisin veits Elliotti, Feri ja teistega juttu, seejärel nägin Luiisi
ja Niklast ning olin nendega umbes tunnikese koos.
Kooli suhtes on mul
nii mixed emotions. Vahepeal mulle täiega meeldib, aga samas vahepeal ma
lihtsalt suren seal, sest no nii igav pole mul isegi Raplas vene keele tunnis
olnud, kui mul siin näiteks Valoresi tunnis ja inkas on. Ja kõige väsitavam on
see, kui lihtsalt mõnel päeval ülipaljud tunnid ära jäävad. Klass lärmab, kõik
tõmblevad ringi, väga palav on, kõht on tühi...kuigi enamasti jutustame ja saab
palju nalja ka. Täna mängisime vabade tundide ajal põhimõtteliselt peaaegu
terve klassiga kossu ja skaipisin Märdiga. Pool klassi lihtsalt vaatas mind:D
Mitte halvas mõttes.
Eile õhtul sain ka
Luiisi ja ta sõbraga kokku, istusime mu maja ees ja jutustasime igast teemadel,
hiljem käisime Luiisiga jalutamas ja pärast jutustasime veel ta isa ja
vanaisaga. Hommikul magasin rohkem, kui tund aega sisse. Cheers for me! Luiisi
isa just eile ütles, et käis koolis direktoriga rääkimas YFU asjus ja too
olevat kiitnud, kui eeskujulikud õpilased me Elliotti ja Niklasega oleme.
Hostema õnneks kuri polnud, hommikul tuli mu tuppa, ja küsis, et kas lähen 7
või 8 kooli. Sain teada, et kell on 6.44 ja unesegaduses ka, ei tulnud mu suust
midagi muud, kui „oi, oi, oi oioiii“. Aga ta, „no te preocupes, vaya mas tarde“.
Väravapeal jalutas õpetaja ka vastu, kes esimest tundi andis, aga ta samuti
kuri polnud õnneks. Ah siin see õpetaja-õpilase suhe nii chill lihtsalt.
Direktor ka möödaminnes viskab nukke või patsutab seljale ja ütleb „buenos dias
guapa“:D
Aaa täna viimases
kirjanduse tunnis tutvustasin eestit. Näitasin oma mõndasi euromünte ja olin
Eestit tutvustava teksti kirjutanud, mida lugema pidin. Seejärel näitasin veel
lippu, raamatuid ja pilte, kõik olid väga pöördes ja muuuuchas preguntas. Ah ja
lisaks sellele, emme...unustan sulle kogu aeg teada andmast, aga mu pere tahab
kama juurde saada, sest kõigile täiega maitseb. Jaaaa ma tahaks Kalevi
šokolaadi ka.
Ja ega siis midagi,
kallid teile, mu pere ja sõbrad ning olge tublid!
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete