VIVA MÉXICO!

See nädalavahetus oli päris tegus. Reede õhtul kell 11 läbi läksime Lizbethi ja Lauraga La Noche Mexicanale Puerta del Soli. See oli siis pidu Mehhiko iseseisvuspäeva auks, kuhu olid lubatud ainult nooremad inimesed, kuid siiski oli näha ka meie kallist inglise keele õpetajat koos õpilastega joomas ja pidu panemas...

Kõigepealt oli pidu suht igav, rääkisime lihtsalt Lizbethiga juttu, siis ta läks minema natukeseks, kuna oli vaja telefonis jälle kutiga tülitseda ja asju klaarida. Igatahes siis olin koos Niklase ja Jasminiga, vahepeal ka Katinkaga, tutvusin teisest koolist niii paljude uute ja ägedate inimestega. Seejärel chillisime ja tantsisime Jackie, Luisi, Jasmini, Guty ja Alexisega ja see oligi vist õhtu kõige lõbusam osa. Banda järgi on mu meelest ikka nii naljakas tantsida ja kontsadel olles ka mitte kõige kergem, aga olen juba parem, kui oma esimesel korral:D DJ oli ka kohal ning oh, mu keha oligi juba sellise muusika järgi tantsimist igatsenud, vägavägaväga lõbus oli!!!

Enda koolist nägin ehk vaid umbes seitset inimest aga mitte rohkem. Ülejäänud pidu möödus umbes nii, et lihtsalt jutustasin inimestega, lohutasin ja püüdsin Lizi aidata, siis lihtsalt istusime õues Luisi, Niki ja Jakobiga, vahepeal lisandusid hetkedeks veel mõned inimesed, jälle kuulasime muresid ja püüdsime lahendusi leida ja noooo ei ole üldse palju draamat siin Mehhikos ju, mkm. Ehk siis lõpuks polnudki enam väga peomeeleolu sees...lihsalt nii palju sagimist ja keerulisi olukordi:D

Koju jõudsime poole nelja paiku. Hommikul käisime jalkamängul aga suht mõttetu oli, sest tegu oli amatöörmeeskondadega, kuid päris suurt Cruz Azuli mängu tahaks küll juba väga vaatama minna:) Koju tulles ma ausalt ei mäleta, mis tegin. Vahepeal käisime supermarketis hostema, Edgari ja õdedega sisseoste tegemas ning õhtul läksin ema Vero ja õdedega parki, kus toimus järjekordne üritus iseseisvuspäeva auks. Seal olin koos Elliotti ja mõnede teiste inimestega koolist, sain jälle uusi tutvusi ja mõnus istumine oli. Kümne paiku läksime kõik Lagunase vahetusõpilased koos peredega Elliotti koju koosviibimisele-fiestale. Paljuuuuu sööki, palju juttu ja paaaaaaaaaljuuuuuu tantsu ja naljakaid momente. Nii vägev seltskond on siia ikka kokku sattunud:) Lõpuks olime kõik nii väsind, lebotasime mõnede inimestega suures toas ja lihtsalt jälle rääkisime-rääkisime-rääkisime, Niklas magas, nagu ikka:D

Koju jõudsime seekord 2 paiku ning hommikul oli juba pool 8. Mehhiko iseseisvuspäeva puhul pidime kõrvalasuvasse külasse kooliga desiflarile minema. Hommikul olid mõtted sellega seoses pigem negatiivse poole kalduvad, kuna kõik ütlesid, et nad täiega vihkavad seda marssimist ja desfilari ja, et see on nii pikk ja nii igav. Lisaks ei tahtnud ma üldse oma säärteni ulatuvat seelikut selga panna...

Hommikul läks kohati juba päris kiireks, El Barriosse kohale jõudes oli seda passimist väga palju, kuigi aeg sai toredasti sisustatud- rääkisin klassiõdede-vendade ja teiste sõpradega nädalavahetusest ja muljetasime reedesest peost. Lisaks hakati mulle kohe ka patsi punuma ja huuli värvima, Mehhiko lipuvärvides lint pandi ka juustesse ja mis kõik veel.

Igatahes marssimist oli ehk umbes 20 minutit ainult ja see oli pigem lonkimine. Ma ei saand sammudest aru, kui enda ette vaatasin, kõndisid kõik erinevalt, mu kõrval samamoodi ja siis lõpuks ei teadnudki enam, keda jälgima peaks. Lisaks olid umbes iga 50 meetri tagant seisakud, kus pidime mingi 10 korda koha peal marssides üht jalga loopima ning seejärel trummide saatel edasi kõndima. Kui see läbi sai, kogunesime kuskile kohta ning kuulasime aupäeva kõne, laulsime hümni ja vähemalt minu jaoks oli kõik nii põnev, sest kunagi varem pole midagi sarnast näinud ju. Valgetes mundrites väikesed poisid, siis 3 lipuvärvides kleitidega suurt ja väikest tüdrukut koos paarilistega võtsid troonidel veel kohad sisse, pärast vaatasime mingeid tantse, paljudel inimestel olid ilusad Mehhiko rahvariided seljas ja mis kõik veel. Sellest on tõesti kahju, et endal fotokat kaasas polnud, sest mõtlesingi, et on mingi kuiv päikese käes marssimine 3 tundi ja mis mõttega võtta...minu jaoks oleks ikka nii paljut pildistada olnud:D Mõnede klassiõdede telefonidega tegime pilte ja Yali fotokaga tegime ka paar klõpsu, hea seegi. Kunagi ehk midagi postitan ka siia. Lisaks sain jälle mingi vähemalt 10 uut tutvust selle 2 tunni jooksul, mis ma seal El Barrios täna veetsin. I like it:)

Koju tulles olin niiii cansada. Natuke olin netis ja siis magasin veitsake. Üles ärgates käisin pesemas ja söömas, rääkisin facebookis emaga, seejärel vaatasin perega „my lovely bonesi“ lõppu ning pärast seda tulid Luis, Niklas ja Elliot siia, et  hiljem Mia ja Arianaga kokku saada ja siis filmile minna. Läksime videoplazasse ja valisime 3 õudukat välja, seal jutustasime ka kahe inimesega, kelle nimesid muidugi ei mäleta, aga vägaväga toredad olid, nagu ikka inimesed siin:) Kui Mia ja Ariana ka saabusid, läksime supermarketi juurde Memot ootama ning seejärel tegime koos sisseoste movie nightiks. Krõpsud, krõpsud, krõpsud, muidugi ei puudunud ka chokise ja oreo küpsised ning popcorn nutellaga:D Seejärel läksime käisime veel pizzast läbi ja võtsime kaks kõige suuremat mexicana ja peperoni pizzat ning läksime Luisi, Memo ja Niki koju. Alejandro, Guty, Caro ja Jakob olid ka seal ning algul jutustasime niisama igast huvitavatel teemadel ning esimeseks filmiks oli „Rec 2“...ma unustasin filmipoes ära, et see hispaania film on ja noh ei mõistnud just eriti palju:D See ka häiris, et Luis ja Memo lihtsalt kogu aeg naersid ja ma võpatasin vaid ühe korra...ma mõtlesin, et ikka mingi eriti õudne kraam on, kuna kõik räägivad seda vähemalt filmi esimese osa kohta.

Nii. Mama Veroga jäi kokkulepe, et olen kümenks kodus. Teised tahtsid aga uue filmiga alustada ja ma tahtsin ka jääda. Sain loa 12ni olla. Filmiks oli „Insidious“...kuidas iganes seda ka ei kirjutata, aga järjekordne õudukas. Mulle meeldis rohkem, kui eelmine. Poole filmi peal oli pikk paus, mil Memo, Guty ja Mia käisid refrescosid, tlayudasid ja empanadasid ostmas, et veel süüa saaksime ja juba oligi kell 12....Vaatasime filmi siiski lõpuni ja koju jõudsin pool 1. Kõik magasid ja tädi avas mulle ukse, kuid siiski vabandasin hommikul ilusti hostema ees, et veidike hiljem jõudsin. Ta ütles aga, et ma ei muretseks ning, et pole mingit probleemi. Loodaks, et ka nii on, sest ma ise saan aru küll, et veits nõme, kui ma niimoodi lubatust hiljem tulen aga samas ega ma polnud Santo Domingos pidu panemas ju, olin majas, kus oli kodus mu YFU tugiisik ja filmi vaatas ka YFU vabatahtlik Memo, niiet seal ei saa kuidagi mingeid probleeme tekida ja no ei tahtnud kellegile väga palju pinda ka käia, et nad mu Lagunasesse 15 minutit enne filmi lõppu ära tooksid. Igatahes mulle täiega meeldis eilne õhtupoolik. Nii mega awesomid inimesed lihtsalt kõik!!!

Tänane esmaspäev on vaba koolist! Reedel rääkisime sõbrannadega, et läheme täna Almoloyasesse aga ei tea, kuidas sellega on, sest nüüd pole mingit juttu olnud ja need mehhiklased ongi natuke sellised kõike kokku lubavad inimesed. Ega tegelt natuke tahaks puhata ka täna aga eks  näis...Ja ma pean oma seeliku homseks lühemaks saama:D

Aga hetkel tsauki ja varsti postitan jälle!:)

(pildid on veits vales järjekorras aga sorry-sorry ja mul tõesti pole selle aeglase netiühendusega piisavalt kannatust, et siin neid õigesse järjekorda hakata panema

Lagunase spordiväljakud

Bailaaaa

neiud punases

Pargi üritus

Guty, Memo, Jakob, Larysa, Elliott, Niklas

Tõeline peohing

ma ei tea, mida teen, aga awesome peoplee!!!

Pizzat tellimas. Mia, Ariana

Paus. Niklas ja Elliott

Luisi, Memo ja Niklase kodus külmkapi peal ka 2 Tallinna magnetit:)

Õdedega! Vasakul Alexa, paremal Guadalupe

Enne reedest pidu

KOOL ja muud juttu kah

Üleeile kirjutasin selle: Koolipäev läbi ja täna olen nii väsinud. Mõtlesin, et koolist võiks ka mõndasid asju veel siia kirjutada, mille kohta inimesed küsinud on. Tunnikorra koha pealt on mõned ained sellised, kus õpilased kuulavad ja on tähelepanelikud enamasti. Keegi kellegiga vahepeal sosistab või paar sõna räägib aga üldiselt on pilgud ekraanil ikka. AGA SAMAS, kui asi käest ära läheb, siis on ikka niii lärmakas kõik...poisid tõmblevad mööda klassi ringi, tüdrukud kiljuvad, kõik karjuvad, räägivad valjult ja naeravad kõvasti...oh jumal. Selles RÜGI 11. Humanitaarklassis oma 12 klassikaaslasega olin rahulike tundidega juba ikka täitsa ära harjunud:D

Kaks tundi toimub meil arvutites, need ongi mu lemmiktunnid vist. Kõige rohkem meeltmööda on graafikadisain, sest esiteks õpetaja on nii lahe ja teeb täiega nalja ja lihtsalt pullib õpilastega...Lisaks on need tunnid põnevad, mitte nii, et ma lihtsalt istun seal planificado la vidas jumala tuimalt ja väsinult ja lihtsalt kuulan, kuidas õpetaja jälle jutustab mingit eriti kuiva teksti eluetappide kohta.

Tundide kestus on nii, kuidas juhtub. Õpetajad vahel lihtsalt ei ilmu kohale, siis kas istume õues laudade taga, mängime võrku, kossu või jalkat või lihtsalt passime klassis. Tunniplaanis on tundide ajad nii, et näiteks 07.00-08.00; 08.00-09.00 jne. Kuid samas tavaliselt jõuavad õpetajad klassi alles mingi kümme minutit peale täistundi või isegi 25 minutit või veel rohkem, teinekord jälle jõuame 20 minutit enne tunni lõppu asjadega valmis ja siis lihtsalt passime.

Kell 9 on koolis hommikusöök. Tacod, tostadad, empasadad...kuidas iganes neid nimesid ka ei kirjutataks. Joogiks peaaegu, et kogu aeg kõigil pepsi. Ja seda pean mainima, et kui ma esimest korda siin Mehhikos vürtsikat salsat proovisin toidu peale panna, ei suutnud ma lihtsalt, sest isegi, kui arvasin end suutvat vürtsiseid toite süüa, siis Mehhiko on ikka Mehhiko selle koha pealt. Aga nüüd juba pisut harjun ja harjutan.

Kool ise on väiksem, kui RÜG aga õpilased on alates 15 aastastest vist. Koridore pole, õuest saab kõikidesse klassiruumidesse. Klass on päris kole ja kogu aeg on paberipraht maas. Pingid on üksikud ja tool ning laud on koos ja kirjutuspind on väga väike. Alguses oli ikka nii paha ja harjumatu, siiamaani kogu aeg pastakad ja asjad lendavad maha aga juba enam-vähem harjun. Lisaks on kooli WCd päris jubedad ja pigem hoidun nendest. Pottidel prilllaudu pole ja vett ei saa peale tõmmata. Peame käima tünnist ämbriga toomas:D

Koolivorm on mu meelest kole. Inetuuuu tumeroheline  seelik ja paks lühikeste varrukatega valge pluus, valged põlvikud ja mustad kingad. Ma saan oma koolivormi kas homme või esmaspäeval ja kuigi juba täiega tahaks, sest Eestis ju pole ning oleks põnev kogemus, siis ega välimus ei ahvatle küll.

Kodutöid on vist päris palju, kuid ma olen siiamaani vähe teinud. Kogu aeg grupitööd kodus, kus jälle vaja mõni plakat koostada ja selle koha pealt nad ikka täiega näevad vaeva nende kallal- kleebivad ja liimivad, panevad mingit sädelevat puru ja litreid ja värke...Meil Eestis oli klassis enamvähem nii, et must ja sinine marker, üks pilt, veits käekiri kah kõver aga eks kuidagi ju läheb kaa...

Lisaks on vaja alatihti mingeid võrdlevaid tabeleid ja diagramme koostada, jooniseid teha ja internetist millegi kohta otsida ja siis kirjutada. Näiteks bioloogias olid eilseks mõisted a-la osmoos ja mitoos jne ja selle asemel, et konkreetne mõiste välja kirjutada, oli kõigil iga sõna taga pool lehte teksti, et mis see ikka kõik eriti täpselt ja peenelt tähendab:D

Aga jah, ma arvan, et siin on kool kergem, sest oh my god, kui mul eestis oli näiteks bioloogias või ajaloos kontrolltöö tulemas, siis lõdvalt poole kolmeni öösel läks õppimise peale ära. Vähemalt ajaloos...ega noh, kell 8-9 enamasti alustasin ka, aga see pole praegu teema eks. Siin aga reaalselt, ma olen nüüd 5 kontrolltööd vist teinud, milleks midagi õppinud polnud aga siin ma saaks vabalt edaspidi materjale omades hakkama nii, et viskan pilgu korra vihikust üle ja siis teen töö heale hindele ära. Lisaks on mul Eestiga samad tunnid ainult matemaatika, bioloogia ja inglise keel ning nohhhh need on ikka väga lihtsad, teised on kas siis informaatikaga seotud või lihtsalt veidi elulisemad ained.

Ja see on meeldib mulle ka siin, et ei ole nii, et ühel päeval on kaks kontrolltööd, teisel päeval kaks kontrolltööd ja kaks tunnikontrolli, siin on vist ühes semestris 2 nädalat kontrolltööde jaoks ja siis on igapäev kas 2 või 1 töö. JA kerged on need. Siiamaani.

Eile ja ka täna oli koolis mingi hull segadus kõigil, sest laupäeval on tulemas iludusvõistlus Mehhiko iseseisvuspäeva raames nimega „la chica independencia“ Ja algul, kui mul kõik sõbrad ja klassikaaslased rääkisid, et peaksin ikka osa võtma ja tegid mulle korjanduskastid-asjad ka valmis, kuhu neid ühe peesoseid kogunes juba tops täis, olin valmiski osalema ja mõtlesin, et no savi see hispaaniakeelne tekst, kirjutan valmis sugulase abiga ja õpin selgeks. Ühesõnaga jäi meil kokkulepe veel, et mõtlen reedest esmaspäevani ja siis teatan oma otsusest. Mu vastus oli aga paljudel mööda kõrvu maha jooksnud ja praegu ongi igal pool mingi segadus, et miks ma ikka ei osale. Põhjus on see, et mu sugulane ütles, et kui üleeelmisel aastal üks vahetusõpilane osa võttis, siis terve publik oli umbes, et „sa oled kole, sa pole mehhiklane, mida sa siit otsid ja kobi lavalt minema“ Ja kuna mul hetkel suhted kõigiga nii head on, ei taha ma ka seda seisu rikkuda ja lähen pidutsen niisama parem.

Ma ei tea, ehk on mu kirjutised siin juba kuidagi natuke lonkama hakanud, sest kui teksti läbi loen, leian ikka nii palju lausestusvigu aga noh, vähemalt kirjutan ja annan oma perele

ja sõpradele teada, kuidas läheb mul siin imelises Mehhikos, seitsme maa ja mere taga.

Täna: Oh jumal, elu siin kisub ikka selliseks seebiooperiks kätte kohati, kuid ma arvan, et peaksin väga rumal olema, kui kõigest sellest siin kirjutama hakkaksin. Aga siiski, ma armastan Mehhikot!!!!!!!!! Lisaks sain eile YFU Paulolt kirja, et veebruaris toimub esimene reis kusagile vulkaani juurde, lisaks külastame mingit ajaoolist linna ja mis kõik. Olen eelnevatel aastatel Mehhikos käinud vahetusõpilast blogidest lugenud selle kohta ja päris põnev tundub. Ja noo järgmine reis on maikuus- Mu kõige kõige kõige suurem unistuste sihtkoht ever- Yucatani poolsaar- CANCUN, Mehhiko Kariibimereranniku rannad ja MAYAN RIVIERIA!!!!! Nagu lihtsalt kui juba piltide pealt see kõik nii võrratult ilus on, siis mis see veel päriselt olla võib....oh jah, raha pean hakkama säästma ja kokku hoidma selleks reisiks.

Eksaminädal sai koolis läbi. Graafikadisainis maksimumpuntid, samuti inglise keeles. Ja no see inka eksam oli nii lihtne lihtsalt. Oli harjutus, kus oli 10 lünka, sõnad olid ette antud a-la „travel, married, have, win, eningeering, degree“ jne. Teine ülesanne oli selline, kus tuli valida sobiv vorm  lünka. Näiteks I...to work next week (am going, will, going, is going) Neid oli 8 tükki. Järgmise ülesande näide on selline: listen/is/to the news/my sister/going to. Pane sõnad õigesse järjekorda. 2 sellist ülesannet oli. Ja viimane ülesanne oli tekstiga ning tuli välja kirjutada kuus lauset, mis käivad tuleviku kohta....ja mõni sai ikka selles kontrolltöös 2,5 hindeks võimalikust 10st. Täna oli meil inka tunnis selline ülesanne, et pidime kõik oma pingid seinaäärde lükkama näod kõigil klassikeskele suunatud. Kirjutasime siis paberilehe peale tunni ja õpetja kohta seda, mis meile meeldib ja mis mitte, pidime kritiseerima ja ütlema, et mis võiks parem olla. Hispaaniakeeles muidugi. Siis kui valmis saime, kortsutasime paberid palliks ja viskasime põrandale hunnikusse maha. Siis õpetaja hakkas neid ükshaaval ette lugema. Mis ma oskasin öelda, et mul on igav seal tunnis, sest olen eestis neid asju 5 aastat tagasi õppind ja soovitasin igat teemat põhjalikumalt ning aeglasemalt läbi võtta, lisaks ka sõnavara kodus õppimiseks anda, sest ma oskan vene keelt ka 8 korda rohkem, kui nemad inglise keelt ja nad tahavad õppida, kuid kui õpetaja ei oska ise ka, siis ju ei tule väga

välja või mis...Igatahes, keegi jälle kirjutas, et „nuestra extranjera es muy muy guapa y yo piensa que el profe gusta ella tambien“ :D siis oli ikka mingi ülim "üüüüüüüüüüüüüüü" seal klassiruumis:D aga jah, inglise keele õpetaja on veider mu meelest...

Veebidisainis sain eksamiks 6 10st. See suht halb hinne, aga mõni sai 2,5, teine 4 ja 4,5 niiet isegi hästi läks ja see veel päris läbikukkumise hinne veel pole:D Bioloogia eksam oli raske, mingi bioloogia harude ülesande sain ilusti tehtud aga rohkemat ei mõistnud:D

Täna magasin jälle sisse rohkem, kui tund aega ja läksin kaheksaks kooli. Värava peal oli direktor ka, aga ta oli sama sõbralik mu vastu nagu alati. Matemaatika õpetaja, kellega esimene tund oleks pidanud olema, küsis ka, et kas magasin sisse või. Vastasin jaatavalt ja siis ütles, et „aa pole midagi, ära muretse, ma magan ka koguaeg sisse ja hea, kui kahte esimesse tundigi nädalas jõuan“ :D OK. Teist tundi meil ei toimunud, kolmandat ehk veebidisaini ka mitte põhimõtteliselt. Õpetaja oli küll kohal aga Manuelile vist ikka ei meeldi ta töö:D Selle asemel, et meile uusi asju õpetada, laenas ta Krishnalt kitarri ja istus oma laual ja mägnis seda. Vahepeal tuli ta suust ka „this song is for Kertu“ :D ja hiljem ka küsis, et kas „Hotel Californiat“ tean ja mängis sedagi. Ei, päris hästi tuli jah:D Inka toimus nagu juba rääkisin, järgmisel tunnil oli bio eksam, seejärel jäi jälle tund ära, sest animatsiooni õpetaja oli oma väikse pojaga koolis niisama chillimas, mitte tunde andmas:D Graafikadisaini oli ka täna ainult tund aega ja seal jäin koguaeg magama hetkedeks, sest pidime jälle neid presentatsioone kuulama, dios mio, que aburrido!!!!! Seejärel läksime kooli staadionile pühapäevaseks marssimiseks harjutama, ja JESS- seetõttu, et ma kõige pikem olen pean ma 

oma klassit kõige ees marssima....saaks ma siis sammudest ja korraldustest aru eks:D Ja koolivormi sain ka kätte!!!! Seelik on sääremarjadeni peaaegu, issand, kui jube:D Koju jõudes hakkasid ka tia ja abuela naerma ning viimane lubas mul selle teisipäevaks lühikeseks teha, jess!!!:) Pühapäevasele marsile pean pika seelikuga minema, aga vaatan, võibolla saan vööga kõrgelt kinni panna ja siis särgi peale niimoodi, et seelik ka veidike lühem tunduks, sest ma päriselt ei taha vinguda, aga see pikkus on ikka väga koomiline:D

Nüüd ma arvan, et olen ilusti ja tublisti kodus ning puhkan veidi. Kella 11 paiku lähen Lizbethiga La Noche Mexicanale!! Seal saame ta sõpradega kokku ja ma enda omadega kah. Pidu on Mehhiko iseseisvuspäeva auks ja ainult noored on lubatud. Ootan väga suure põnevusega juba:)

Laupäeval on samuti Lagunases pidu ja esmaspäeval kooli pole!

Aga ma nüüd lähen, suuuuuuuuuurimad kallistused teile!

OLEN JUBA NATUKE UUSI PILTE TEINUD JA T2NA-HOMME TEEN KINDLALT KA, NIIET J2RGMISESSE POSTITUSSE LUBAN MA KA PILTE!!

Natuke juttu

Uudised, uudised...ilmselt saan hakata blogi veidike tihedamalt edaspidi täiendama, sest ostame hostemaga kahepeale netipulga ja mõtlesin siiski, et tasub ära, kuna internetipunktis käies läheb asi kokkuvõttes täiega-täiega kallimaks ja seal nagunii skypeida ei saa, täpitähti pole ja alati tuleb keegi vahele segama või küsimusi küsima, lisaks on koguaeg vaja kodutööde jaoks materjali netist otsida. Jaaaaa no muidugi, varsti hakkavad „Vampiiripäevikud“ ka ju uuesti ning ühe episoodi nädalas saan ma ikka oma õhtutesse või hommikutesse ära mahutada. Las need sada teist sarja ootavad, kuni ma Eestisse tagasi jõuan aga vampiirikaid tahaks näha.

Reedel midagi suurt ei teinud. Päeval käisin sõpradega campuses chillimas, hiljem olin kodus ja käisin ka clayuda kohas, kus oma hostsugulastega pikad hispaaniakeelsed jutud maha pidasin. Mul on kolm ja pool hispaaniakeelset trabalinguat nüüd selged, uhke kohe. Ilmselt pole mina aga küllalt hea õpetaja, sest seda „anna Ülo õlu üle Ülo õe õla“ ei suuda ikka mitte keegi järgi öelda...

Laupäeva öösel magada ei saanud, nii palju mõtteid oli peas, sest siin pole kaugeltki see elu nädala sees vaid kodu-kool-trenn-kodu-kool, siin ikka elu käib:D

Laupäeval ärkasin väga vara ülesse ja kuna õhtul olin juba Elliottilt kuulnud, et Ixtepecis Oaxaca vahetusõpilaste kokkusaamine on, oli ka mu esimene küsimus hommikul selle kohta. Vastuseks kõlas aga „ei, me ei lähe“ ja olin täiga pettunud. Päev läks edasi, koristasin tuba ja käisin korra väljas ka ning tagasi tulles oli Jakobi ema meil ning selgus, et me ikkagi läheme ja nende autoga. Tuju muutus kohe täiega heaks.

Ixtepeci on siit Lagunasest vähem, kui poolteist tundi sõitu. Linna ei näinud rohkem, kui autoakendest, kuna see väike peokohake asus veidi eemal, kuid issand jumal, kõiki oli ikka nii hea näha ja eriti Merilini, kellele kohe kõik jutud said ära räägitud. Hahhahaha:D Ja ma PÄRISELT kah ei liialda, kui ma ütlen, et juba pärast esimest kuud siin Mehhikos oli Eesti keelt nii veider rääkida lihtsalt. Keel tahab kuidagi teistpidi käia või ma ei tea...ja see, et keegi mulle eesti keeles vastu kah veel räägib. Siin, Mehhikos...see oli väga veider ja harjumatu, sest siin ainult hispaania keel, hispaania keel, hispaania keel. Vahetusõpilastega enamjaolt inglise siiski ka, kuid hispaania keele koha pealt pean nii palju ütlema, et saan enamasti juba täitsa hästi aru, millest jutt käib, juba oskan reeglipäraseid ja tihedamalt kasutatavaid ebareeglipäraseid tegusõnu õigesti pöörata ja vahel räägin isegi päris pikad jutud juba maha. Aastaga peaks ära õppima küll. Klassikaaslased ütlevad, et olen kiire õppija, koolis õpetajad kiidavad, teised vahetusõpilased imestavad ja nende vanemad samuti ütlevad, et hästi räägin juba.

Igatahes seal kokkusaamisel sai palju-palju süüa, käisime basseinis veel tüdrukutega ujumas ja jutustasime niisama. Nii hea oli kuulda, kuidas kõigil läinud on.

Kui sealt ära tulime, käisime mu pere, Mia pere, Jakobi pere ja Niklase ning Luisiga Juchitanis veel. Kõigepealt otsisime Miale reedeseks peoks kleiti ja hiljem istusime pargis, ajasime juttu ja jõime mingit jääjooki...nii maitsev oli! Siis veel nägime Merkat ja Neomit, Magdalenat, Linet, mõnede Mehhiko õdesid ja ühte Saksa kutti, kes teise organisatsiooni kaudu Mehhikos on. Jutustasime taaskord suht pikalt nendega ja tegime nalja, siis varsti hakkasime Lagunase poole tagasi ka liikuma.

Pühapäeval ei teind midagi põnevat, sest olen kuulnud, et siin see nagu päev pere jaoks ja ei julgenud kuhugile minemiseks luba küsida. Magasin suht lõunani, pool 3 läksime peretuttavate juurde lõunasöögile. Oh jumal, ma sain nii häid asju seal jälle. Eestis olin krevette söönud vaid külmalt ja koos sidruniga, aga siin kodus sõin ükspäev soojastpeast ja pühapäeval sõin kõigepealt mingi sooja punase kastmemarinaadiga. See oli nagu veidi vürtsikas, aga samas siiski magus ja mahe ning lihtsalt nii võrratult hea! Hiljem sõin „cockteil de kamarones“...põhimõtteliselt mingi külm krevetisupp. Punane vürtsikas/hapukas/magus vedelik ja puhastatud krevetid sees. Peale puistasime nii rohelist- kui ka mugulsibulat, mõned panid teravat kastet ka. Lihtsalt nagu mul ei jätku sõnu, nii maitsvad kaks uut asja.

Lisaks on siin üks huvitav kokteil. Topsiservad tehakse kokku laimi ja chillipipraga, topsi põhja läheb laimimahl, seejärel veerand topsi mingit punast ja hästi teravat chillijooki, seejärel õlu ja jää. Pisut hostema klaasist maitsesin ja päris hea oli, kuigi välimuse järgi ei ütleks.

Igatahes. Sõime ära, siis jalutasin oma primodega kaasa, et ühele neist uut telefoni ostma minna. Noo veits olen kade jah, tahaks ka omale mingit uhkemat telefoni, mitte seda kolakat, mis mul praegu siin kasutuses on:D Aga noh, saan hakkama, eriti arvestades fakti, et jaanuaris on juttude kohaselt YFU tripp Cancuni ja Mayan Riveriasse, kuhu ma tahan minna ikka nii-nii-nii väga. Eile mu abuela ka ikka rääkis, kui võrratult ilus see on...mmmm.

Aa ja mis mulle praegu meenub...koolis mulle räägiti, et detsembri alguses algab vaheaeg ja kestab veebruari alguseni. Talvel 2 kuud...ok:D Meie koolis teine süsteem, meil on semestrid ja praegu õpin teise aasta 3.ndas semestris, veebruaris alustan neljandaga siis.

Praegu on koolis ka eksaminädal. Midagi õppind polnud, sest mõtlesin, et nagunii ei suuda seda materjali omale selgeks teha ja kui pean kaasa kirjutama, siis pean. Eskaspäeval koolis enne graafikadisaini tundi vaatasin ühe CorelDrawi joonise üle, kus selle programmi osadele pidi hispaania keelsed nimetused andma, tegin testi ära ja sain kõige varem valmis, täna saime tulemused....põpõmpõmmmm, maksimumpuntkid:D Ei kasutand sõnaraamatut ja midagi, teised lihtsalt õppisid ja õppisid ja ikkagi oli peale minu ainult 1 teine tüdruk, kel sama palju punkte oli. Täna ka kõik käisid mu juures tööd vaatamas ja ei suutnud ära imestada ega kiita, noh endal ka tuju päris hea kohe:D Aaa...kui selle eksamiga eile lõpetasin, siis õpetaja hakkas mu juukseid näperdama ja järgmisel hetkel olid mul peas mõlemal pool külge kaks punupatsi:D Ega Eestis sellist vaatepilti vist ei näeks. Järjekordne näide sellest, kui erinevad ikka siin õpilase ja õpetaja vahelised suhted on. Eile oli veel veebidisaini eksam aga seda tulemust ei tea ning täna inglise keele oma ja see oli noooooooo ma isegi ei tea, maailmalihtne. Nagu kuulamisülesande tegin puhta loogika alusel õiegsti ära ennem, kui õpetaja jõudis meile tekstide lehed laiali jagada ja no need ülesanded, ma oskasin paremini, kui eestikeelset tähestikku koos võõrtähtedega lugeda.

Igatahes see nädal on mulle koolis senimaani päris meeldind, tunnid on kiiresti läinud ja kõik  on kuidagi nii mõnus olnud. Aa, eile panin enda lõpuks koolis tantsutrenni ka kirja. Eestisse tagasi jõuan, siis mul cha-cha-chad, salsad, rumbad ja mis kõik põnevad tantsud selged :P Paarilise pean ka otsima omale, koguaeg ununeb. Hahhaaa kooliväliselt on ikka päris paljud kutid juba öelnud, kuidas nad mulle õpetada tahavad erinevaid tantse:D

Ja kuna facebookis päris paljud Eesti sõbrad küsivad mult, et kas saan ikka endiselt palju tähelepanu, siis vastus on jaa, jaa, jaa. Mu kodu asub Lagunase peatänaval ja nii suuretoa- kui ka köögi aknad on tänava suunas. Õhtuti, kui majas tuled põlevad ja ma siin toimetan, siis isegi kodust mitte lahkudes näen ja kuulen, kuidas inimesed tänaval mulle vilistavad ja lehvitavad:D Lisaks sellele IGA jumala hommik, kui takso peale lähen, siis KÕIK noored juhid hakkavad sebima, teised tunnevad lihtsalt huvi, et mis mu nimi on ja ikka kust tulen ja miks ma Mehhikos olen...

Ja ilmade kohta saan ka palju küsimusi, nagu ikka. MEGAPALAAAAV!!! Mulle meeldib. Isegi öösel ei jahtu temperatuurid oluliselt maha. Või noh, tegelt ikka, aga julgeks väita, et 20-24 kraadi on ööselgi siin Lagunases. Oaxaca oli öösel seevastu nii külm....fuhh. Päeval on taevas pilvitu enamasti ja päike on ikka eriti kõrvetav, üks päev oli 48 kraadi. Igal öösel on tugev äike ja paduvihm aga I like it:) Siin inimesed tunnevad mulle mu pikkade juuste pärast kaasa, sest jaa, nendega tõepoolest on ikka eriti palav ja ei, mulle ei meeldi, kui mu juuksed on mööda pealage geeliga ära silutud ja siis hobusesabasse või krunni pandud. Aga noh, muidu olen kõigega ikka endiselt väga rahul! Nüüd ehk järgmine nädal läheme siis Salina Cruzi ka lõpuks!

Aga tsauki teile!!!

Lagunase peat2na

Igap2evane teema...

brothers

Juchitanis random t2navapilt



Elliott, Niklas ja mina koos kooli direktori ja teiste t2htsate inimestega

Oaxaca vahetus6pilased

All Line Taanist, seej2rel Ying Taist, Merka Mehhiko 6de, Merilin ja mina

eesti tudrukud

Saksa hostn6bu Elenaga enne Karina 15-aasta pidu

Luisiga

"Projecto de Vida"



Koolisook. v2ga maitsev



Graafikadisaini eksam.

 

Oh jumal, elu siin on kohati ikka täielik seebikas, inimesed levitavad kuulujutte väga palju ja mingid suhtedraamad on ka koguaeg igal pool, isegi minu ümber millegi pärast:D

Reede õhtul käisin Laura, mõndade sõpradega koolist ja jälle uute tuttavatega  väljas. Käisime Laguna Azulis, et seal loomi vaadata või midagi, kuna tegemist on mingisuguse loomaaia moodi asjaga, ainult, et kõik on vabas õhus. Kui ma õigesti aru sain. Igatahes loomi vaatama me ei jõudnudki, sest muidugi nagu mehhiklastele kohane, osteti kaasa tekiilad ja kõik muud jutud. Ma ei joond midagi, mul oli niigi põnev olla aga need inimesed jäid küll juba pudeli nägemisest joogiseks... Igatahes tuttav koolist jälle rääkis, kuidas üks teine kutt minusse armunud on. You don’t say... aga noh kahjuks ei ole kuidagi pidi minu maitse isegi, kui mu sugulane siin soovib, et me temaga koos oleksime ja tekitab juba perekonnale paanikat, et mulle ei meeldi Mehhiko mehed ja, et olen pirtsakas, et seda kutti ei taha...Oh, well, ei lase end sellest häirida, sest noh, eks mõni inimene lihtsalt on selline, kes ei oska keelt hammaste taga hoida ja mind ei huvitagi eriti see teema, kuid sellegipoolest hea meel, et mu teine nõbu sellest mulle rääkis, sest siis edaspidi tean, kellega võin rohkematel teemadel, kui kool, ilm ja palavus rääkida ja kellega mitte. Temaga saan ma aga seeläbi väga hästi läbi. Saan talle igasuguseid asju rääkida ja tunnen, et võin teda juba praegu päris palju usaldada.

Igatahes. Neljapäeva õhtul tuli mu Saksamaa nõbu Elena koos mu tädi perega siia. Käisime siis nendega ka veel väljas ja ööbisime nõbu juures, kus üle mitme päeva internetti sain. Muidugi oli mul läpakal 7 protsenti akut ning laadija kodus. Tüüpiline.

Hommikul käisime kodust läbi ning läksime seejärel varsti Jakobi juurde, kus kõik Lagunase vahetusõpilased peale Niklase ja Jasmini kohal olid. Memo aitas meil migratsioonipaberid ära täita. Sain oma päikeseprillid ka kätte, juhuu!

Koju jõudes jutustasime Elenaga pikalt vahepeal toimunust ja muudel põnevatel teemadel:D, hiljem jätkus teema minu ja mu sugulase vahel. Varsti hakkasime õhtuks riideid otsima. Õhtul poole 10 paiku tulid Luiisi vanemad meile järgi ja läksime Karina 15-aasta sünnipäevale ja no see oli ikka nii uhke. Tegin eraldi postituse ka selle kohta aga lihtsalt olgu öeldud, et sünnipäevadest kindlasti kõige lahedam ja silmale põnevam, kus kunagi käinud olen. Ainult head sõnad selle kohta! Ja mu kaaslane tantsis nii mega hästi lihtsalt...

Pühapäeva hommikul oli mul nii paha olla, ilmselt toidust. Ema juba muretses ka, et ehk olen kana söönud ja seagripp kallal... Terve päeva magasin maha. Õhtul 8 paiku käisin väljas, rääkisin veits Elliotti, Feri ja teistega juttu, seejärel nägin Luiisi ja Niklast ning olin nendega umbes tunnikese koos.

Kooli suhtes on mul nii mixed emotions. Vahepeal mulle täiega meeldib, aga samas vahepeal ma lihtsalt suren seal, sest no nii igav pole mul isegi Raplas vene keele tunnis olnud, kui mul siin näiteks Valoresi tunnis ja inkas on. Ja kõige väsitavam on see, kui lihtsalt mõnel päeval ülipaljud tunnid ära jäävad. Klass lärmab, kõik tõmblevad ringi, väga palav on, kõht on tühi...kuigi enamasti jutustame ja saab palju nalja ka. Täna mängisime vabade tundide ajal põhimõtteliselt peaaegu terve klassiga kossu ja skaipisin Märdiga. Pool klassi lihtsalt vaatas mind:D Mitte halvas mõttes.

Eile õhtul sain ka Luiisi ja ta sõbraga kokku, istusime mu maja ees ja jutustasime igast teemadel, hiljem käisime Luiisiga jalutamas ja pärast jutustasime veel ta isa ja vanaisaga. Hommikul magasin rohkem, kui tund aega sisse. Cheers for me! Luiisi isa just eile ütles, et käis koolis direktoriga rääkimas YFU asjus ja too olevat kiitnud, kui eeskujulikud õpilased me Elliotti ja Niklasega oleme. Hostema õnneks kuri polnud, hommikul tuli mu tuppa, ja küsis, et kas lähen 7 või 8 kooli. Sain teada, et kell on 6.44 ja unesegaduses ka, ei tulnud mu suust midagi muud, kui „oi, oi, oi oioiii“. Aga ta, „no te preocupes, vaya mas tarde“. Väravapeal jalutas õpetaja ka vastu, kes esimest tundi andis, aga ta samuti kuri polnud õnneks. Ah siin see õpetaja-õpilase suhe nii chill lihtsalt. Direktor ka möödaminnes viskab nukke või patsutab seljale ja ütleb „buenos dias guapa“:D

Aaa täna viimases kirjanduse tunnis tutvustasin eestit. Näitasin oma mõndasi euromünte ja olin Eestit tutvustava teksti kirjutanud, mida lugema pidin. Seejärel näitasin veel lippu, raamatuid ja pilte, kõik olid väga pöördes ja muuuuchas preguntas. Ah ja lisaks sellele, emme...unustan sulle kogu aeg teada andmast, aga mu pere tahab kama juurde saada, sest kõigile täiega maitseb. Jaaaa ma tahaks Kalevi šokolaadi ka.

Ja ega siis midagi, kallid teile, mu pere ja sõbrad ning olge tublid!

Karina 15 años

Laup2eval olin oma v2ga hea Lagunase s6bra Luiisi poolt kutsutud uhe tudruku 15 aasta sunnip2eva t2histamisele. Kohale l2ksime enamv2hem 10ks, mu saksa n6bu Elena tuli ka ning lisaks olid seal k6ik teised Lagunase vahetus6pilased peale Mia. Alguses oli avanumber ja seej2rel tantsis sunnip2evalaps oma isaga aeglast tantsu, oma parimate s6brannadega ja l6puks ehk mingi 7-8 numbrit koos tantsupoistega. Mu kaaslane oli seal sunnip2evalapse k6rval p6hitantsija ja noo ei oska ta veits h2sti v6i...7 aastat 6ppinud ka, ei imesta. Ja I only got 1 year for learning it in here:( Ega terve 6htu mooduski temaga tantsides, salsa sammud j2id l6puks v2ga h2sti meelde ja l6pus tuli juba p2ris h2sti v2lja. Nuud on vaja vaid palju tantsimist ja harjutamist, et see t2itsa selgeks saada.Tantsisime ka muid tantse muidugi aga nimesid ei m2leta. Ja see rodeo tants, mida ka juba Cuautlas 6ppisime, meeldib mulle t2iega.

Vahepeal k2isime m6nede vahetus6pilastega jalutamas ka ning samamoodi Luiisiga. Nooo jalad veits ei valutanud ju, kui terve oo l2bi 13cm kontsakingadega ikka t2iega tantsitud ja palju k6nnitud...

Soogid olid teistmoodi. Polnud mehhikop2rased. K6igepealt oli shampinjoni pureesupp ja muidu mulle pureed absoluutselt ei maitse, kuid see oli hea. Siis veel liha koos spagettide ja mingi maitsva koogivilja asjaga ja l6puks saime cupcakeisid ka.

Uritus ise oli nii nii uhke ja glamuurne, selline tunne oli, nagu oleks mingile eriti VIP peole sattunud, sest k6ik olid nii vapustavalt kaunid seal. Rahvast oli megalt, vahepeal esines mingi b2nd, kes esitas nii populaarseid Mehhiko laule, kui ka n2iteks „Come dance with me“ ja muid vanu h2id lugusid. Tantsuks olid 2-3 erinevat stiili b2ndi. Mulle v2ga meeldis. Lisaks olid v2ikesed vahenumbrid, kus n2iteks n2idati Lagunases filmitud muusikavideot uhele loole "Put your hearts up". Lugu mulle ei meeldi, aga v2ga h2sti oli filmitud ikka, n2idati veel suurelt ekraanilt pilte selle tudruku elust jne...

Uhes lauas istusin Elenaga ja Luiisi perega, ehk siis ka YFU vabatahtliku Memo ja saksa vahetus6pilase Niklasega. K6ik oli v2ga chill ja polnud mingit pinget peal, inimesed olid v2ga l6busad ja humoorikad ja mul oli 6htu jooksul lihtsalt kogu aeg nii l6bus, et ei teinud uritusest piltegi, sest lithsalt aega polnud. Kuigi minust mõned pildid peaksid kuskil olema ka. Hiljem kunagi postitan. Aga hands up, lihtsalt v2ga k6va uritus. Ennem olin Mehhiko 15-aasta sunnip2evadest pilte n2inud, aga see tundus ikka eriti fancy olevat ja ma ei kujuta ette, kui n2rvid pusti v6isid sellel tudrukul enne pidu olla. Lisaks n6uab see kindlasti ikka niiii palju planeerimist. Ja raha. Nagu „My super sweet 16“ aga Mexican style...lihtsalt wow. Mis mu 15-aasta sunnip2ev oligi...ma vist isegi ei t2histanud mitte:D Koju j6udsin kell 4, hommikul oli toidumurgitus v6i midagi aga 6htuks oli juba olemine t2itsa hea.

Hiljem Luiis r22kis ka, kuidas koolis olid tal paljud s6brad ja suvalised kutid, kes ka peol olid, kusinud mu numbrit ja nime, kooli ja elukohta...naljakas:D

 

Sorry t2pit2htede puudumise p2rast, aga olen hetkel koolis animatsioonitunnis ja ma sain oma 8 logoga uhelepoole juba esmasp2eval ja kuna pole  midagi muud teha, m6tlesin praegu postituse kirjutada, kuna kodus on sada muud tegemist ja k2imist. 6petaja kiitis mu tood v2ga palju...Cheers!

Kooli tulin ma t2na kell 7, sest unustasin, et need neljap2eval kell 8 algavad...juhuu. Suht v2sind olen ka, sest eile sai  hiljani v2ljas oldud. Filmi6htut ei toimunudki, kuid k2isime lihtsalt rootsi vahetus6pilase Jakobi, ta venna Guty ja s6bra Alexisega viimase autoga chillimas ja „tiksumas“:D Mulle v2ga meeldis, jututeemad olid p6nevad, nalja sai ja no lihtsalt m6nus 6htupoolik toredate inimeste seltsis oli.

Aga ega siis midagi, tsau!!