Thursday, January 31, 2013

Üldiselt


Kõik hakkab pea peale kokku jooksma ja kui igapäev üles ei kirjuta, mis toimunud on, siis hiljem on kah kohutavalt raske meelde tuletada...Panen lihtsalt mõned reakesed kirja, enamjaolt on tekst kindlasti selline ühest kohast teise hüppav ja mitte eriti hästi seonduv aga noh jah eks.
Viimased kaks nädalat olen hakanud uuesti trenni tegema. Zumbas oli detsember ja pool jaanuarit puhkus ning paar nädalat pärast seda kohe ei saanud end kuidagi kohale veetud..aga nüüd sain uuesti hoo sisse ja hea ongi. Täna ärkasin juba hommikul kell 7 ülesse, sest tädi tuli jälle külla ja tõi oma poe jaoks uut kaupa. Perekonnal ikka ju sellistel puhkudel väike eelis ja hea-parem saadakse endale varem välja vaadata...Sain uued trennipüksid ja bikiinid, rohkem ei hakanud raha raiskama...Muidu ikka iga kord, kui oma kottidega tuleb, siis paar kleidikest ja pluusi aga ei...proovin viimasel ajal raha osas asju rahulikumalt võtta ja veits säästa ja kokkuhoidlikumalt tarbida...kõik Cancuni nimel.
Lisaks olen kitarritundides käinud. Kohati on seal natukene veider olla, kuna klassiruum on umbes mingi 3x4 meetrit ja igasugused instrumendid on seal koos ühes pundis ja väga oma kitarri akordide õppimisele ei saa keskenduda, kui trummid kolisevad, keegi mängib süntesaatorit, teine mängib trombooni või saksofoni, kolmas basskitarri jne..aga eks siiski lõpuks saab kindlasti asja, kui mul vaid seda jätkusuutlikust jagub.
Ilmad on hästi palavaks läinud...Iga päev on väljas kusagil 36-37 kraadi ja mu pere ütleb, et see pole veel midagi hullu. Aprill, mai ja juuni- need pidid ikka väga väga väga palavad olema... wow, kui palju veel saab siis? Aga kõik korras ja naudin ilmasid täiegaaa!  Eile ehmatasin ära, kui kalendrit üle ma ei tea, mis aja vaatasin ja seal 30. Jaanuarit nägin...JUBA, mis  asja...Ja nii veider ju sellistel kuupäevadel niisuguse kuumusega olla:D
Muidu päevad on üldjuhul möödunud sarnaselt...päevasel ajal olen väljas käinud Elliottiga või sõpradega koolist, basseini ääres lebotand ja ujunud, kossu mänginud, kuskil lihtsalt söönud, frappesid joonud või niisama jutustanud, vahepeal Matiases käinud jne. Õhtul hiljem rahvaga teisest koolist. Mõned sünnipäevad, koosviibimised ja filmi-või jalgpalliõhtud igasuguse hea-paremaga , nädalavahetusel käisin klassiõega ta kodukülas pesapalli vaatamas. Esimest korda nägin ja väga ei viitsind vaadata, sest need mehed seal just eriti hästi ei mängind. Aga muidu oli naljakas, sest see koht on ikka nii maakoht, kui üldse olla saabki, kõik oli seal hästi tolmune ja muru ära kõrbend, kanad jalutasid ringi ja mis kõik hahha natuke veider:D 
Ühesõnaga jah, nagu näha võib ei ole mul toimunu just eriti detailiderohkelt meelde jäänud, aga eks ma mõtlen midagi välja ja järgmises postituses loodan teid millegi põnevamaga kostitada. Panen siia mõned juhuslikud pildid kah sekka, mis vahepeal teinud olen...
Laupäeval juba YFU reis ja keskaasta seminar. KESKAASTA seminar, mis tähendab, et pool vahetusaastast on läbi, oh my....vaikselt põlen juba sees ja päääris elevil selle reisi pärast igatahes.
Aga olge hästi hästi tublid ja suuuuured-tugevad kallid teile kõigile!:)


pesapallimäng




Elliotti koeraga :D


Elliott giving his model look
and me being busy with my whatsapp





Nachoooood juustu ja chilliga...mm

Tuesday, January 22, 2013

Pühapäev-Teisipäev

Pühapäev- Hommikul oli äratus varajane, sest poole üheksast pidime hakkama Salina Cruzi poole sõitma, et poodides kolada ja veidi sisseoste teha. Kui jalad alla sain, ütles hostema, et võin rahulikult edasi magada, sest läheme alles pool 10 või 10. OK. Kaks tundi sõitu, iPod sai tühjaks ja uni oli peal. Sellest olenemata oli kohale jõudes meeleolu hea ja polnud seda tavalist tülpimust, mis mul nendes poodides käimine siin Mehhikos tekitab- et mida ma seal ikka teen, kõik tundub nii kallis ja raha kulutada pole. Käisime vist mingis neljas erinevas supermarketis- Walmartis läks kõige rohkem aega, nagu tavaliselt, nii hiiglaslik juuu. Siis käisime veel ühes kaubanduskeskuses nimega Liverpool, kus on ainult Euroopa kaup. Kallim ka märgatavalt. Seal sattusime hostemaga beebiosakonda ja neid riideid nähes ei tuld midagi muud meil suust välja, kui "AAAAAWWWWW, Miiirraaaa, mi viiiidaaaa" ehk siis nunnumeeter oli täiega põhjas ja tekkis tunne, et tahaks ka väikest last omale juba. Õnneks see tunne läks kiiresti üle, kui tagasi sõites mu õde nutma hakkas ja mingi poolteist tundi järjest lasi... Kui sealt kaubanduskeskusest ära läksime, sain muidugi teada, et seal pidavat mingi hiiglaslik kommipood Euroopa maiustustega olema. Are u being real?????  Me ei läind sinna. Kõik üldse naeravad siin kodus, et ma ikka söön nii palju magusat, tädimees teeb ka koguaeg kurjasid nalju mu pihta, aga ikka niisama nalja pärast:D Näiteks käime poes ringi ja satume tordileti juurde. "Kertu, vaata, kuidas see šokolaaditort seal sulle ütleb, et "Söö mind!"" Nojah... -.- 
Pärast käisime ühes kiirtoidurestos ka lõunatamas ja pärast seda polnud järgmise päeva lõunani nälga.
Ühesõnaga siis jah. Palju tunde, palju poode, palju kaupa...Aga siiski päris tore oli ja nalja sai ka meeldivas koguses jjaja:D
Koju jõudsime seitsme ajal, siis läksime kõik mu tädi tlayudakohta, et Lizbethi sünnipäeva puhul torti süüa...jälle naljad minu kohta, tänks tänks. Istusime seal umbes tunnikese ja koju jõudes ei olnud erilist tahtmist ega jaksu välja minna, vihma sadas, tuul täiega möllas ja palju meeldivam oli ju kodus olla. Siin ka külm. Läksin juba poole 9 ajal voodisse, magasin 3 tekiga!!! Pole isegi Eestis niimoodi olnud vist... Kahtlane. Termomeeter ütleb küll, et väljas 24 kraadi, kuid siiski see tuul ja pilvetagune ilm tekitab sellise kõleda tunde. Ükspäev käisin väljas kampsuni, sügisese trenchcoati ja salliga....what? Lõuna-Mehhikooo?? Que onda, Que paso??
Esmaspäev- Ärkasin pool 6, oh seda rõõmu. Oli plaan Lara ja Lizbethiga Juchitani minna, et viimase ülikooliga tutvuda ja talle ta sünnipäeval seltsi pakkuda. Lara tundis end aga halvasti ja ei tulnudki, läksime siis Liziga kahekesti.
Pool kaheksa läbi natukene jõudsime ta ülikooli. See asub keset mittemidagi, ainult need tuuleelektrigeneraatorid või asjad ümberringi. NIIIII MEGA PALJU!!! Nagu megapalju. Hommikusöögi lauas lugedes lugesin kokku need, mis ühest aknast nägin ja neid oli 57, aga neid on nagu ikka väga vägapalju kordi rohkem, nii suurel territooriumil...Ok, liigun edasi, lihtsalt natuke hämminguttekitav jaja:D
Kooli jõudes tutvustati mind siis inimestele, esimese loengu alguses jutustasime väljas paari Lizi sõbraga ja siis algas tund. Ai issand, see oli nii igav ja see meditsiinivaldkond on ikka täiesti teine teema ja nii erinev sellest, mis kõik mind huvitab. Anatoomiaga oli tegemist nimelt ja teemaks olid näolihased. Ma olin nii väsinud ja siis kogu aeg tahtsin täiega haigutada, aga natuke piinlik oleks ka olnud vist:D Kuigi endale jäi küll kerge mulje, et paljud on seal ülikoolis lihtsalt sellepärast, et vanemad on sundinud õpinguid pärast keskkooli kuskil jätkata. Kes magas tunnis, kes oli facebookis, kes telefonis jne... 
Pärast esimest tundi oligi siis hommikusöök, seejäerel ajasin natuke inimestega juttu, kõigil taaskord palju küsimusi, et kust tulen ja oh seda hämmingut, kui ütlen, et ikka veel gümnaasiumis õpin. Ja muidugi kui ütlen, et olen Eestis, kostub kõigi suudest suur Woooooow, kui küsin, et kas teavad, kus asub, ütlevad muidugi kõik  ilusa ja ühise "Ei". Pärast seda oli suur lünk, niiet tulime Juchitani Lizi koju ära. Värsekendasime end üles ja läksime linna peale- käisime söömas ja raspadosid joomas, mõnesid vajalikke asju ostmas ja niisama aega veetmas. Kahe ajal läks ta tagasi ülikooli ja ma sain Merkaga kokku. Oh issand sellest kokkusaamisest oleks ikka pärrriiiis paljuuu kirjutada ja rääkida, aga ei hakka vist:D Ühesõnaga kunagiammu, kui Elliottiga tal Ixtepecis külas käisime, jäi mu migratsioonidokument tema kätte ning YFU reisid ja muud asjad ees ootavad, siis oli nagu aeg see kätte saada. Läksin kokkulepitud kohta ja ootasin teda natuke aega. Tuli ta koos Ernestoga ja kui lõpuks üksteist nägime, jooksis Merka mulle täie jõuga vastu ja hüppas kaela. Järgmisel hetkel panime koos täiega käna. Asfaldi peale, bussiterminali ees, palju rahvast, palju rahvast. Piinlik ei olnud õnneks, veits aega olime seal maas, lihtsalt naersime ja naersime, sest nooo päriselt, mis asi see veel oli?? Ainult meil juhtub midagi sellist:D Siiamaani itsitan, kui sellele mõtlen. Okei, dokumendi kätte saanud, küsisid nad mu käest, et kas tahan nendega sööma minna. Algul tundus küll veits imelik, et kuidas ma nüüd siis nendega niimoodi lähen, aga mis ma seal ise üksinda Juchitanis ikka oleks peale hakanud. Hakkasime siis auto poole kõndima. Valge Lexuse maastur ja autojuht...Nojah, ma mõtelsin, et mingi Fordi kastikaga tulevad kindlasti jjajaja:D
Hakkasime siis söögikoha poole sõitma, tee peal sai jälle Merkaga üksteist eludega kurssi viidud ja jutud ära räägitud. Umbes poole tunni pärast jõudsime sinna söögikohta. Mu nõbu küll ütles, et kusagile teise kohta ei tohi minna, aga ei jõudnud tähelegi väga panna, kui juba seal olime. Õnneks hiljem pere midagi kurja ei öelnud, mingeid probleeme ei tekkind ja näitasin fotokast talle ja perele mõndasid piltegi...
Söögikoht oli uhke. Turistidele mõeldud värk vist, mingi loomaaia moodi teema oli kah seal ja toidud head, ma sõin oma lemmikut krevetikokteili:) Ja ma mõtlesin, et ah, raudselt läheme kuskile tacosid või tostadasid sööma jajaja jah. Jututeemad olid head, või noh, kelle jaoks eks:D Aga naerda sai palju, põnev-huvitav oli, paabulinnud jalutasid ringi, kelneriks oli meesnaine ja noh Merilini jaoks see pidi lihtsalt üks huvitavamaid lõunasööke olema vist jajajaja! :D Vahepeal oli mul suht awkward olla, sest ma neid inimesi varem näind polnud, siis olimegi lihtsalt seal selle ihukaitsjaautojuhiga...niisama. Kuskil poole kuue paiku läksime sealt ära, siis läksime Ernesto töökohta, mis oli mingi hästi suur ja ilus maja kuskil Theauntapecis või kuidas iganes seda kohanime ka ei kirjutata. Koridoritreppidest üles kõndides jõudsid mul küll igasugused mõtted peast läbi käia, et kus me nüüd veel läheme ja kellele meid maha kupeldatakse, aga ei, kõik oli ikkagi viisakas ja töökoht normaalne:D Poole seitsmest avastasin, et Liz oli mulle pool tundi tagasi sõnumi saatnud, et kus olen. Ok väike paanika. Mõtlesin, et mis nüüd, kusagile kaugele minna ei tohtinud ja äkki tahab kohe näha ning nüüd olen Juchitanist päriis kaugel...Autole hääled sisse ja natuke kiirust ka, vähem kui 15 minutiga olime kohal jajajaja:D Natukene istusid minuga väljas ja siis sai head aega öeldud. Kindlasti oli see üks väga huvitav õhtupoolik jajajaj. Ja Merkaaa 25 jaanuar eks!!! Siis olin kinos, ootasin fuajees Lizbethi ja Larat, kes ka kuue ajal umbes Juchitani oli jõudnud. Kerge 45 minutit ootamist suure väsimusega ja lõpuks nad kohal olidki. Ostsime popcorni, cocat ja nachosid, ma omale ühe suure kohvi lisa kofeiiniga ka ja pärast seda otsustasime, et kinno ei lähegi, sest kell 9 oleks alles järgmine film hakanud, milleks oli Hobbit ja no seda ikka vaadata poleks viitsind. Tulimegi tagasi Lizi koju, võtsime oma söögi kaasa ja aitasime teda ta kodutööga. Või noh, pigem Lara aitas, sest ma ei osand midagi teha...tundsin end kasutuna ja kirjutasin WhatsAppis sõpradega. Siis pidime veel "Koidukuma" vaatama hakkama ja juba ma magasingi.. Ülimalt väsitav päev.
Teisipäev- Ärkasin poole 11 paiku, Liz oli juba ülikoolis. Kiire dušš külma veega ja valmispanek ja veidike ootamist Laraga. Kusagil enne kahteteist tuli Liz tagasi, jalutasime linna, et sööma minna...Kõik normaalsed kohad olid nii kaugel ja siis sõimegi hommikuks pizzat. Way to go. Jalutasime-jutustasime niisama, varsti läksime kottide järele ja enne poolt kahte istusime Laraga Lagunase bussi peale. Sai veidi magada õnneks. Koju jõudes ootas kohe ees hea lõunasöök- Tacos dorados!! Mu teine lemmik, nii heeaaa! Hostema nägi mu nägu ja pärast mu vastust küsimusele, et kas olen väga väsinud jah, sain sõbraliku loa puhkama minna. Kolm tundi magasin ja kitarritunni jätsin vahele, homme lähen. Hetkel olen siin toas, midagi ei tee. Hostema läks pärast põiklemist arsti juurde. *Nüüd kõik ehmatasid, sest ma küsisin ühe küsimuse ja keegi ei teadnud, et ma ka toas olen jajaja päris tore:D
Ühesõnaga ma nüüd lõpetan:)
Kommentaaridesse võite endiselt jätta igasuguseid soovitusi-ettepanekuid, küsimusi ja mida kõike:) Ja formspring on mul formspring.me/kerturuutma
AH JAA. Üks suur muutus, mis toimund on, on see, et mu esimesel-teisel-kolmandalgi kuul siin inimesed küsisid, et kas Eestis ongi kõik inimesed sellised rohkem tagasihoidlikud, nagu mina. Nüüd on see asendunud sellega, et inimesed küsivad, et kas Eestis ongi kõik inimesed nii rõõmsad ja avatud, nagu mina. Jessss! Vahetusaasta on vahetusaasta noh!! :)
Suured, palavad tervitused ja tugevad kallid!!! Tsau

Söögikoht


Merkaaaaaaga. <3  Siin pildil hästi näha, kui lühikesed mu juuksed nüüd on.





Coctel de Camarones. YUMMYYY


Näost pole ilus siin, aga vot just nii rahulolev olengi:)

Merilini söök:D
Merilin ja tagaplaanil kelner. Aru ei saanudki, et naine pole. Kui öeldi, siis jah märkasin, et kulmud kokkukasvand ja hääl veits mehine


Kino Juchitanis. Hästi väike.
Lara ja Liziga õhtul kodutööd tegemas
Liz:) Raspadosid joomas
Ükspäev katsetasime Laura ja Lizbethiga silmameike, lapsed ka nõudsid, et neilegi silmad pähe joonistaks. Alexa
Lupita. Wow, mis ripsmed ja ripsmeduššigi pole peal!!
Awww mu õed:)

Thursday, January 17, 2013

Muusikat veidi

Panen siia mõned lood, mis eriti populaarsed on...Paljude nendega meenuvad kohe nii mõnedki head ja põnevad mälestused jajaj :D Muusikastiilide kohapealt kuulatakse kindlasti kõige rohkem bandat, elektroonikat ja reggeatoni ning ikka eriti palju hakkab tundma andma, kuidas ka minugi muusikalised eelistused selle viie kuuga päris märgatavalt muutunud on... Aga kuulake siis, kui viitsite ja huvi pakub :)
















Wednesday, January 16, 2013

Veel tähelepanekuid

Varem kirjutasin ühe postituse 65 fakti ja tähelepanekuga, mis Lagunasele ja Mehhikole iseloomulikud on. Aega on möödunud ning aeg on täiendusi teha!

  1. Üks olulisemaid asju, mille ära unustasin- PÕSEMUSID! Naissoost isikud üksteisele ja meessoost isikud naistele, mehed omavahel viskavad nukke või löövad plaksu. Ausalt, ma ei oska hetkel absoluutselt ette kujutada, et kuidas ma lähen Eestisse ja oma peret, tuttavaid või sõpru tänaval, koolis või mõnel koosviibimisel lihtsa "Tsauga" tervitan.
  2. Varem mainisin, et klatšitakse nii palju, see on veel hullem, kui ma varem arvasin! Jutte leiutatakse  lihtsalt nii hiiglasliku fantaasialennuga!
  3. Toitude valmistamisel kasutatakse METSIKULT õli. Riisi ei keedeta, seda praetakse õliga, muna praetakse rohke õliga...õlimuna noh, mitte praemuna.
  4. Sõiduteed sellistes väikestes ja suuremates linnades nagu Lagunas, Matias, Ixtepec, Juchitan jne on asfaltplokkidest.
  5. Paljud ei oska digifotokat käsitseda, anna neile kaamera kätte ja pilt jääb nii udune ja täiesti proportsioonidest väljas.
  6. Facebook on elu, jalgpall on suurem, kui elu.
  7. Lagunases on ühe Mehhiko jalgpalli liiderklubi Cruz Azuli üks divisjone. Mõni ainuke nägusamapoolne noormees, keda tänavapildis kohata võib, on justnimelt jalgpallur ja pole isegi siit pärit!
  8. 15- aasta sünnipäev on tüdrukutele midagi eriti suurt ja olulist, nendeks valmistutakse tervelt aasta, õpitakse selgeks kõik tantsud ja muud kavad, mida rahvale esitatakse, tehakse muusikavideosid ja mida kõike...Hästi uhked peod alati.
  9. Muude põnevate toitude hulgas süüakse ka iguaaniliha, krokodilliliha ja kilpkonnamune... Kilpkonnamune :(
  10. Hulkuvaid koeri on meeletult palju.
  11. Magusat ei armastata.
  12. Koguaeg öeldakse jutu sees sõna "wey", see ei tähanda midagi aga lihtsalt...niisama. "No sé, wey", "Ayer te vi, wey", "Que onda, wey".
  13. Inimesed tantsivad lihtsalt nii meeletult hästi, et ma ei taha selle juures isegi pikemalt peatuda.
  14. Majadel on kuumaveeboilerid katusel.
  15. Tihti on justkui kaks maja üksteise peale ehitatud- all elab üks perekond ja nende kodu välisseinad on kollased, üleval elav perekond on enda kodu välisseinad aga erkroheliseks värvinud.
  16. Inimesed usuvad siin duendeseid...päkapikke noh. Mitte neid jõulupäkapikke aga lihtsalt selliseid hästi väikeseid mehikesi, kes elavad mägedes. Ja kuna siin Lagunase ümber on neid palju, siis siin ja kõrvalkülades ka. Igalt jumala inimeselt nende kohta küsides kostitavad nad alati mingi looga. Näiteks mu oma nõbu Liz rääkis, kuidas ta väiksena meie kodus magas ja järsku üles ärkas ja keegi laps temaga mängida oli tahtnud...Mu vanaema ja tädi olid jooksnud, vaadand, mis toimub ja kedagi polnud olnud. Hiljem käis nõid kodus, pani mu sugulase magamissärgi sisse mingi vidina ja pühitses maja ära ja nüüd pole enam siin näha olnud. Küll aga olid paari kilomeetri kaugusel mu tädi kodust pidevalt asjad kadunud ja tema tütre mootorikestega mänguasjad lampi häält tegema hakanud ja nii iga öö. Hiljem võttis ta mees mootorid välja neilt. Lisaks Lara elas tol ajal seal majas ning ühel vihmasel õhtul kümne paiku koolist koju tulles märkas diivanil väikesi märgu jälgi. Nagu väikese lapse jalajäljed ainult, et vastupidi asendis...Jutte on igasuguseid. On häid, kes lihtsalt mängida tahavad, kuid halvad röövivad mägedesse minevaid inimesi, mängivad nende kehade ja mõistustega ning pärast seda on inimene hull. Jällegi teada lugu mu ühe vanaema tuttavaga, kellega niimoodi juhtus, kes 2 kuud oli kadunud olnud ja kui ta leiti, oli metsas paljalt ja ei mäletanud kedagi enda pereliikmetest....Kas on tõsi või mitte, siis midagi peab ju olema, kui kõik inimesed nii sügavalt usuvad ja kõik räägivad, et on näinud.
  17. Puuviljad otse koduaiast!
  18. Lagunases pole ühtki meelelahutusasutust.
  19. Kõik välismaalased on mehhiklaste jaoks nagu jumalannad või jumalused. Minu või ükskõik kelle teise vahetusõpilase näonahk võib nii korrast ära olla ja meikimata, juuksed tuulest räsitud ja sorakil, midagi pidžaamalaadset ka veel seljas ja ikka oleme nende jaoks nagu mingid iluduskuningannad. Puhas illusioon.
  20. Rancherosid on nii palju ja igal pool! Mehed oma kaabude ja ruuduliste särkide ning saabastega, vahel hobused ka kaasas, ma kiidan heaks.
  21. Rahvast on nii erinevat- ükskord sattusime Elenaga jalutama ja jõudsime siin piirkonda, kus kasutatud kondoomid vedelesid tänaval, väikesed paljad lapsed silkasid ringi, kuskil põõsa all magas purjus isa ja teda otsis taga röökiv rase ema...Maja kõrval põletati prügi ja meeletult vedeles tänaval, sealsamas kõrval oli silt kirjaga "TLAYUDAD-KARASTUSJOOGID" mis kõik veel...nooo see peab olema üks hullemaid söögikohti ever.
  22. Samas rikkus ikka lokkab täiega...Nii paljudel tuttavatel on suured ranchod ja luksuslikud rannamajad, sõidavad ringi aastavanuste autodega ja hoiavad käes iPhone 5-te.
  23. Lähim rand on kahe tunni tee kaugusel Salina Cruzis. Pole sinna veel jõudnud.
  24. Lagunases müüakse parimat hamburgerit, mida elus söönud olen!!! Hawaiana- seal on kotlett, juust(nagu see pakendi juust kiletüki sees) ananass, roheline tšilli, tomat..ma ei tea mis veel aga super!!!
  25. Kinodes on enamik filme hispaaniakeelse audioga, kinod seevastu ise vägagi mugavad, modernsed ja odavad.
Panen siia ka varem kirjapandud tähelepanekud, kui  kellegil nägemata-lugemata on jäänud ja huvi peaks pakkuma.

1. Lagunas on üks populaarsemaid paiku Mehhikos, kuhu vahetusõpilased tulevad.
2. Kiivreid siin ei tunnistata. Rollereid ja mootorrataid on siin meeletult, neil istutakse ka neljakesi, kuid ükskord nägin ka viite inimest ühel rolleril. Juhtis isa, ta jalge vahel oli kahe-kolme aastane poiss, tagumisel istmel oli ema, kel oli mõlemal pool kaenlas veel kaks väikest last. Kellegil kiivreid polnud, midagi polnud, nii ohtlik juuu...
3. Taksosid kasutatakse kogu aeg ja väga tihti. Taksod on NIIIIII odavad!!!
4. Jalgpall on mehhiklaste jaoks meeletult oluline. 
5. Linnas on väga head sportimisvõimalused- erinevad tantsutrennid, pallimängutrennid, tennis ja nii edasi. Palju erinevaid väljakuid, kus spordiga tegelda ning kõik on tasuta.
6. Enamik linna elanikke töötavad Cruz Azuli tsemendivabrikus, mis on linna elu alus. Põhimõtteliselt kõik keerleb selle ümber. Spordikompleks, supermarket, kool ja mis kõik veel kuuluvad sellele ettevõttele.
7. Nädalavahetuste hommikutel ärkan üles selle peale, et väljas sõidavad ringi autod, mille katusel on ruupor ning sealt karjub keegi mees päeva uudiseid. Või müüb gaasiballoone.
8. Söögikohtasid ja internetipunkte on iga nurga peal.
9. Inimesed kannavad kogu aeg pikkasid pükse.
10. Kui väljas kõrvetav päike on, käivad inimesed ringi vihmavarjudega, et päikest veidikenegi vältida.
11. Üldse inimestele siin üldiselt päike ei meeldi.
12. Inimesed on väga väga sõbralikud, suhtlemisaldid, abivalmis ja heas mõttes pöörased.
13. Kool on palju lihtsam, kui Eestis. Matemaatikas on iga kord mingi kahe järgmise tunni materjal mul vihikusse ära lahendatud, siis lihtsalt passin ja mängin numbrimängu seal tunnis näiteks. Ja kõik muud ained ka.
14. Õpetajad on ikka ka väga chillid ja sellised mitte üldse pinges ja kurjad. Vastupidi, teevad nalja ja jutustavad ja teemat seletades ütlevad, et "para que ustedes entendia mas o menos" (et te enam-vähem aru saaksite...)
15. Õpetajatega on suhted ikka NII teistmoodi
16.Koolis kannavad tüdrukud igasuguseid SUURI klambreid ja juuksekaunistusi, lipsukesi ja peavõrusid, peapaelu. Lõngajuppi peapaela asemel või ketsipaelu patsikummi asemel...
17. Kõik "lahedad" käivad koolis väikeste-pisikeste seljakottidega, mille rihmad on kõige lühemaks tehtud ja mida kaunistavad Barbiede, printsesside või mingite muude nukkude pildid.  Ja seda teevad ka poisid:D
18. Kõik-kõik-kõik on chillipipraga. Pulgakommid, puuviljad, krõpsud, mais, popcorn, kõik.
19. Õpilased võtavad chillipipra ja soola segu väikese kilekotikesega kooli kaasa ja siis söövad seda sealt näppudega. Ümberringi kõik kaklevad, et kes rohkem saab.
20. Eile rääkisin perele siin Eesti jõulutoitudest. Mis selgus...siin on neil nii verivorsti kui ka pohlamoosi, pasteeti ja midagi süldisarnastki...Eks jõulude ajal siis näeb, kui erinev või sarnane see Eesti toitudega on.
21. Supid on siin sellised, et kõik tükid on sees väga suured. Kartulid poolikud, maisitõlvikud terved, porgandid enamvähem tervelt sisse visatud, kaalika ja kõrvitsa ja mis kõik tükid veel hästi suured. Ja alati keedetakse veel eraldi riis, et see hiljem supiga samasse taldrikusse tõsta.
22. Muidu on üks põhitoite "friholes" ehk siis oad. Püreestatult. Ja mu meelest nii ebameeldiv söök ikka.
23. Lisaks ei puudu toidulaualt mitte kunagi tortillad. Neid söön ma nii palju lihtsalt ja ma ei tea, mida Eestis peale hakkan ilma nendeta ükskord.
24. Toitudest edasi rääkides, kooki ja torti süüakse vist enam-vähem ainult sünnipäeva puhul. Samamoodi süüakse magusat väga vähe.
25. Peaaegu igal öösel on väljas tugev äike
26. Päevasel ajal on temperatuurid niiii kõrged. 35-39 igapäevaselt, mõni päev palju palju kõrgem ja vahel veidi madalam. Ööd on ka nii soojad, et midagi muud peale särgi ja lühikeste pükste vaja ei lähe.
27. Facebook on elu. Twitter samamoodi. Kogu aeg jagatakse mingeid mõtteterakesi ja pilte kingadest ja riietest, facebooki kirjutatakse oma staatuseuuenduseks kõige mõttetumaid asju ever, nagu näiteks "mul on kõht tühi." Lisaks profiilipildid vahetuvad päevas mitu korda, pildil, kus on üks-kaks inimest, on ära märgistatud terve tutvusringkond ja mis kõik veel. Facebookis ollakse ikka 10 korda veel rohkem, kui Eestis :D
28. Peaaegu kõik mehhiklased on pöördes banda muusikast. Selline bändimuusika igasuguste põnevate instrumentidega, mehed on sombreerodes ja sellistes huvitavates riietes seal laval. Mu meelest on see pidudel alati nii vali lihtsalt, kuid tantsida on selle järgi väga laheeee, kuigi samuti hästi naljakas mu jaoks.
29. Lisaks kuulavad noored palju näiteks Demi Lovatot, Mileyt ja One Directionit
30. Kuigi samas tundub, et kooli peal on vägagi populaarne Coldplay, koguaeg ikka kui sööma või kusagile jalutan, tuleb keegi vastu, jälle "Yellow" või "Scientist" telefonist mängimas.
31. Inimesed käivad tänava peal, koolis, poes, igal pool ringi telefonist muusikat lastes. Ei mingeid kõrvaklappe. Aga ega keegi imelikult ka ei vaata. Klassis on vaba tunni ajal samamoodi, peaaegu iga laua tagant tuleb telefonidest erinev muusika..päris meeldiv:D
32. Minu koolis ei oska inglise keelt ikka MITTE keegi.
33. Inimesed kannavad oma telefone paksu soki sees, et mitte selle ekraani kriipida...naljakas veidi:D
34. Linnas on ainult üks supermarket. Toiduosakond on umbes nagu Rapla Konsum.
35. Bikiinidega ujutakse vaid basseini ja mere ääres, nagu mulle selgeks tehti. Jões ikka särk ja lühikesed püksid.
36. Noortel on väga varakult teada, mida nad oma eluga teha tahavad.
37. Autodega sõites oluliselt nagu mingeid piiranguid polegi. Inimesed ostavad lube või sõidavad ilma nendeta, turvavööd olen kasutanud ainult Alexise autos ühe korra, kui ta naljaga ütles, et kõik peale paneks. Lisaks võib olla kaassõitjaid nii palju, kui vähegi salongi suudetakse pressida.
38. Väga paljudel noortel on oma auto. Ja ilus auto. Kel pole, on uhke mootorratas või bike.
39. "Lamavaid politseinikuid" või kuidas neid ka kutsutigi, on hästi palju ja väga tihedalt.
40. Toas käiakse jalanõudega
41. Telekast lastakse uusi filme
42. Seebikaid tuleb samuti päev läbi ning ka poisid jälgivad neid ning ka osad poisid arutavad koolis, mis eelmisel õhtul mõnes seebikas põnevat juhtus.
43. "Cuando tienes mucho dinero, todo es posible en México" ehk siis siin öeldakse, et kui omada palju raha, on Mehhikos kõik võimalik, sest kahjuks on tegemist väga korrupeerunud riigiga. 
44. Riided on palju odavamad, kui Eestis
45. Samamoodi on igasugune nänn poes nii odav- küpsised ja sellised igasugused choco rollsid ja magusad asjad...kuigi valik pole eriti varieeruv.
46. Noored pidutsevad nii palju, siis kaklevad ja teevad lolle asju, sõidavad täispeaga autodega. Kõrvalküla peod pidid ohtlikud olema- püssid pidid paukuma ja inimesi olevat eelnevalt ka neil surma saand...
47. Sisalikud on kogu aeg toa lagedel ja seintel. Nii tavaline.
48. Pühapäev on perega koos olemiseks.
49. Kui on vaja poodi suuri söögisisseoste tegema minna, minnakse alati terve perega.
50. Lisaks käiakse niisama palju koos peredega kaubanduskeskustes aega veetmas. Istutakse restorani maha, süüakse, juuakse, jutustatakse, vahepeal käiakse ringi.
51. Autoga sõites kedagi tuttavat tänaval nähes laseb juht alati signaali
52. Inimesed ütlevad üksteisele vastu kõndides "Adios" mitte "Hola"
53. Päeval jätavad inimesed oma krõpsupakikesi, jäätisepabereid ja joogipurke tänavale, öösel koristatakse kõik ära.
54. Koolipuhvetites karjuvad inimesed läbisegi, mida nad süüa tahavad. Suht ärritav, koguaeg keegi ikka jändab oma "tres tacos-ega"...naguuuu kallikene, sa pole siin ainukene juu...
55. Poole kümne-poole üheteist paiku on päevakorras igapäevane kohvijoomine.
56. Koolipäev algab kell 7. Neljapäeval kell 8.
57. Koolis õpikuid pole, kõik näidatakse projektori pealt. Palju on igasugust analüüsivat ja arutlevat tööd, grupitöid ja projekte, mis tarvis läbi viia.
58. Juuksegeel, juuksegeel, juuksegeel...Mehed ja poisid kasutavad seda ikka nii palju, et arvan, et igal nädalal peavad nad endale uue kõige suurema potsiku seda juurde ostma. Tüdrukud kasutavad seda samamoodi. Eestis ikka tahavad tüdrukud juustesse kohevust ja volüümi, siin silutakse viimnegi volüüm keeliga maha.
59. Klatšitakse nii palju!!! Näiteks sõbrannadega istutakse koolis hommikusöögi laua taga, üks läheb minema ja kohe hakatakse taga rääkima.
60. Poiss- ja tüdruksõbra omamine pole meeldimise küsimus, see nagu moeasi rohkem.
61. Autokütus on niiiiiiiii odav. Tihti tiirutatakse lihtsalt sõpradega ringi, kuulatakse muusikat ja jutustatakse.
62. Inimesed annavad väga kergekäeliselt lubadusi, järgmisel päeval on kõik meelest läinud.
63. Inimesed hilinevad igale poole ja nii palju....Kui pidu algab kell 9, pead sa minema kohale vähemalt tund aega hiljem ja siis oled ka esimene, kes jõuab. 
64. Poekestel pole selliseid tahvleid väljas, nagu Eestis ja mujal. Kõik oluline informatsioon on kirjutatud poe majakese tänavapoolsele seinale.
65. Inimesed on väga väga patriootlikud, kuid samas on kõigi unistus reisida ja maailma näha.

Üldiselt ja kokkuvõtvalt

Enam üldse see kirjutamine siin ei edene, kogu aeg lükkan ja lükkan seda edasi ja siis pole enam meeles, mis toimunud on. Võtan vahepeal toimunu hästi hästi üldiselt ja lühidalt kokku.
Viimaks on saabunud see periood, kus on tekkinud sellised rohkem PÄRIS sõbrad, kuid just viimase kuu aja jooksul olen saanud nii meeletult uusi inimesi, kellega lihtsalt aega koos veeta, põnevatel teemadel vestelda ja väljas käia.
Jaanuari alguses, 5-6 käisime perega Almoloyas, kõrvalkülas peol. Ikka sellised traditsioonilised Mehhiko peod koos paljude hobuste, rahvariietes inimestega, rongkäiguga, meeletu tantsimise ja kõige muuga. Sel perioodil oli Elena ka siin, minema läks kaheksanda paiku ja enam kahjuks nii palju ei näe teda, sest kui varem elas ta mu tädiga, siis nüüd vahetas perekonda. Märtsi viimasel nädalal pidi siia tulema alles, kuid näeb veebruaris ikka kah YFU reisil... Väga väga heaks sõbrannaks saanud selle küllaltki lühikese ajaga:)
Ülejäänud jaanuarikuu päevad on möödunud enamasti küllaltki sarnaselt, ennelõunat tavaliselt perega olnud, pärastlõunal koolisõpradega ja varem ka ülikoolirahvaga, kes vaheajaks siia koju tulid ning nüüdseks küll juba tagasi oma linnadesse läinud on. Õtuti hiljem aga olen kokku saanud sõpradega teisest koolist, sest neil lõppeb koolipäev alles kell 9. Oleme kellegi kodus filme vaadand, paar sünnipäeva olnud ja mõnel õhtul lihtsalt väljas söömas käinud...Vahepeal sai jälle palju draamat, kuid üldiselt rahulikult kulgeb see eluke siin. Ilmad on jälle väga väga palavaks läinud ja ilma basseinita oleks päris raske seda olemist ette kujutada, kuid üldsegi ei kurda, ma armastan seda kliimat!!! Kuigi jah, mõnikord on kergelt tunne, et hakkan kuumarabandust saama aga meeldivam ikkagi, kui -20 kraadises ja lumises Eestis varbaid külmetada.
Täna hommikul tulid Jakob ja Mia mulle uksetaha ja tahtsime koos YFU veebruarireisiks bussipileteid minna ostma, kuid kuupäev veel liiga varajane selleks, nagu selgus. Teisel veebruaril lahkume Lagunasest ja tagasi jõuame kümnendal...Või noh, väga muidugi tahaks üheteistkümnendal tulla, et Swedish House Mafiat vaatama minna, aga kuna see ikkagi nii suur ja rahvarohke üritus on, siis organisatsioon ei taha väga luba anda...Unistus noh, ausalt...Igatahes reis tõotab tulla väga lahe, sest esimesel päeval läheme näiteks Six Flags lõbustusparki, mis on üks suurimaid maailmas, tutvume Mexico Cityga, läheme vaatama kuulsaid Teothiucani püramiide, ratsutame hobustega Paricutani vulkaani tippu ja tutvume Morelia ja Uruapaniga ja mis kõik veel...Ah ma ei suuda ära oodata, et kõigi YFUkatega nädal aega koos veeta saaks, sellise rahvaga on parimalt veedetud aeg garanteeritud:)
Reisi tõttu lükkub ka kooli minek natukene edasi ja ega enam palju jäänud polegi, kui mõtlema hakata- 11 veebruar lähen kooli, 6 nädalat vaja käia, siis 2 nädalat vaheaeg, aprill- maid ka natuke (või ehk isegi mitte, kui hinded korras on), siis juba YFU teine reis ja suvevaheaeg. Aga ma parem ei mõtle väga sellele, kui kaua või vähe seda aega veel jäänud on, naudin igat päeva siin ja elan olevikus, elan momendis, kogun mälestusi ja häid inimesi enda ümber:)
Kuiiiigi üks väga lahe asi on ehk loodetavasti tulekul, kui mu tädi oma meelt ei muuda- nimelt on temal ja mu hostemal plaanis minna lühikesele tripile Guatemalasse ja kui see neil teostub, lähen minagi kaasa, väga loodan!!!:)
Aaaaa kuidas ma unustasin, natuke rohkem, kui nädal tagasi tundsin oma esimest maavärinat!!! Jah, selle üle ehk ei peaks väga õnnelik olema, aga mina, nagu ma Eestist olen ja varem midagi sarnast tundnud pole, olin küll väga rõõmus, kui tädi teises toas karjuma hakkas "TEMBLOR, TEMBLOR" (maavärin) Ega varem aru ei saanudki, kuulsin küll mingit kahtlaselt tugevat müra ja värinat, kuid ei osanud ära seostada:D Jooksime kõik majast välja ja juba see üle oligi. 6 magnituudi ja epitsenter Lagunasest 15 kilomeetri kaugusel Matias Romeros. Igathaes nüüd see mul ka siis lõpuks ära tuntut, varem ka neid siin olnud rohkesti, kuid ma ei tea, kus ma uimane siis olnud olen...
Aga igatahes panen nüüd natukene pilte, mõned veel detsembri lõpustki...


Almoloya tänavad...see ikka nii küla, kui üks küla olla saabki



Elliott ja Anahi mu tädi tlayudakohas
Kui mingi pidu mõne neitsi või pühaku auks on, siis alati selline söök- liha, tortillad, makaroni-või mingi muu salat, lisaks marineeritud chilli või midagi sarnast ka. Joogiks õlu.
Mingi välisöögikoht...

Nõbu Laura


Indi sünnipäeval. Vasakul Alexis, paremal Guty. Väga head sõbrad ja ühed lõbusamadinimesed, keda tean.


Matiases kuumusesse suremas
Niklas
Bolis for life
Almoloyas Elenaga
Lauajalgpall siin ka suht popp värk
Eder-Gerardo-mina-Elena-Luz-Andrea
Elliott-mina-Antonio-Elena
Hobusetants



Maisitõlvikud on siin niiii maitsvad!

Jajaajaa koguaeg see väike poiss oma poniga igal pool:D
Mu õde Alexa- käisime kohalikus loomaaia sarnases kohas

Elena

Natukene tuttavamaid loomi ka näha


Õdedega. Lupita ja Alexa






<3
ALBERCA <3


Juchitanis käisime kah Elena, primo Armando ning ta pruudiga



Tostadad, ei olnud just kõige maitsvamad:D Aa ja see on Mehhikole omane, et kui lähed "maitsevett" ostma, siis küsitakse, et kas topsis või kotis...Kõrs pannakse kilekotti ja siis tehakse sõlm peale. Mugavam, kui tops, sest midagi välja ei loksu ja peale ei pilla..

Turg Juchitanis...nii ilus ju