Kertu Mehhikos: Pühapäev-Teisipäev

Pühapäev- Hommikul oli äratus varajane, sest poole üheksast pidime hakkama Salina Cruzi poole sõitma, et poodides kolada ja veidi sisseoste teha. Kui jalad alla sain, ütles hostema, et võin rahulikult edasi magada, sest läheme alles pool 10 või 10. OK. Kaks tundi sõitu, iPod sai tühjaks ja uni oli peal. Sellest olenemata oli kohale jõudes meeleolu hea ja polnud seda tavalist tülpimust, mis mul nendes poodides käimine siin Mehhikos tekitab- et mida ma seal ikka teen, kõik tundub nii kallis ja raha kulutada pole. Käisime vist mingis neljas erinevas supermarketis- Walmartis läks kõige rohkem aega, nagu tavaliselt, nii hiiglaslik juuu. Siis käisime veel ühes kaubanduskeskuses nimega Liverpool, kus on ainult Euroopa kaup. Kallim ka märgatavalt. Seal sattusime hostemaga beebiosakonda ja neid riideid nähes ei tuld midagi muud meil suust välja, kui "AAAAAWWWWW, Miiirraaaa, mi viiiidaaaa" ehk siis nunnumeeter oli täiega põhjas ja tekkis tunne, et tahaks ka väikest last omale juba. Õnneks see tunne läks kiiresti üle, kui tagasi sõites mu õde nutma hakkas ja mingi poolteist tundi järjest lasi... Kui sealt kaubanduskeskusest ära läksime, sain muidugi teada, et seal pidavat mingi hiiglaslik kommipood Euroopa maiustustega olema. Are u being real????? Me ei läind sinna. Kõik üldse naeravad siin kodus, et ma ikka söön nii palju magusat, tädimees teeb ka koguaeg kurjasid nalju mu pihta, aga ikka niisama nalja pärast:D Näiteks käime poes ringi ja satume tordileti juurde. "Kertu, vaata, kuidas see šokolaaditort seal sulle ütleb, et "Söö mind!"" Nojah... -.-

Pärast käisime ühes kiirtoidurestos ka lõunatamas ja pärast seda polnud järgmise päeva lõunani nälga.

Ühesõnaga siis jah. Palju tunde, palju poode, palju kaupa...Aga siiski päris tore oli ja nalja sai ka meeldivas koguses jjaja:D

Koju jõudsime seitsme ajal, siis läksime kõik mu tädi tlayudakohta, et Lizbethi sünnipäeva puhul torti süüa...jälle naljad minu kohta, tänks tänks. Istusime seal umbes tunnikese ja koju jõudes ei olnud erilist tahtmist ega jaksu välja minna, vihma sadas, tuul täiega möllas ja palju meeldivam oli ju kodus olla. Siin ka külm. Läksin juba poole 9 ajal voodisse, magasin 3 tekiga!!! Pole isegi Eestis niimoodi olnud vist... Kahtlane. Termomeeter ütleb küll, et väljas 24 kraadi, kuid siiski see tuul ja pilvetagune ilm tekitab sellise kõleda tunde. Ükspäev käisin väljas kampsuni, sügisese trenchcoati ja salliga....what? Lõuna-Mehhikooo?? Que onda, Que paso??

Esmaspäev- Ärkasin pool 6, oh seda rõõmu. Oli plaan Lara ja Lizbethiga Juchitani minna, et viimase ülikooliga tutvuda ja talle ta sünnipäeval seltsi pakkuda. Lara tundis end aga halvasti ja ei tulnudki, läksime siis Liziga kahekesti.

Pool kaheksa läbi natukene jõudsime ta ülikooli. See asub keset mittemidagi, ainult need tuuleelektrigeneraatorid või asjad ümberringi. NIIIII MEGA PALJU!!! Nagu megapalju. Hommikusöögi lauas lugedes lugesin kokku need, mis ühest aknast nägin ja neid oli 57, aga neid on nagu ikka väga vägapalju kordi rohkem, nii suurel territooriumil...Ok, liigun edasi, lihtsalt natuke hämminguttekitav jaja:D

Kooli jõudes tutvustati mind siis inimestele, esimese loengu alguses jutustasime väljas paari Lizi sõbraga ja siis algas tund. Ai issand, see oli nii igav ja see meditsiinivaldkond on ikka täiesti teine teema ja nii erinev sellest, mis kõik mind huvitab. Anatoomiaga oli tegemist nimelt ja teemaks olid näolihased. Ma olin nii väsinud ja siis kogu aeg tahtsin täiega haigutada, aga natuke piinlik oleks ka olnud vist:D Kuigi endale jäi küll kerge mulje, et paljud on seal ülikoolis lihtsalt sellepärast, et vanemad on sundinud õpinguid pärast keskkooli kuskil jätkata. Kes magas tunnis, kes oli facebookis, kes telefonis jne...

Pärast esimest tundi oligi siis hommikusöök, seejäerel ajasin natuke inimestega juttu, kõigil taaskord palju küsimusi, et kust tulen ja oh seda hämmingut, kui ütlen, et ikka veel gümnaasiumis õpin. Ja muidugi kui ütlen, et olen Eestis, kostub kõigi suudest suur Woooooow, kui küsin, et kas teavad, kus asub, ütlevad muidugi kõik ilusa ja ühise "Ei". Pärast seda oli suur lünk, niiet tulime Juchitani Lizi koju ära. Värsekendasime end üles ja läksime linna peale- käisime söömas ja raspadosid joomas, mõnesid vajalikke asju ostmas ja niisama aega veetmas. Kahe ajal läks ta tagasi ülikooli ja ma sain Merkaga kokku. Oh issand sellest kokkusaamisest oleks ikka pärrriiiis paljuuu kirjutada ja rääkida, aga ei hakka vist:D Ühesõnaga kunagiammu, kui Elliottiga tal Ixtepecis külas käisime, jäi mu migratsioonidokument tema kätte ning YFU reisid ja muud asjad ees ootavad, siis oli nagu aeg see kätte saada. Läksin kokkulepitud kohta ja ootasin teda natuke aega. Tuli ta koos Ernestoga ja kui lõpuks üksteist nägime, jooksis Merka mulle täie jõuga vastu ja hüppas kaela. Järgmisel hetkel panime koos täiega käna. Asfaldi peale, bussiterminali ees, palju rahvast, palju rahvast. Piinlik ei olnud õnneks, veits aega olime seal maas, lihtsalt naersime ja naersime, sest nooo päriselt, mis asi see veel oli?? Ainult meil juhtub midagi sellist:D Siiamaani itsitan, kui sellele mõtlen. Okei, dokumendi kätte saanud, küsisid nad mu käest, et kas tahan nendega sööma minna. Algul tundus küll veits imelik, et kuidas ma nüüd siis nendega niimoodi lähen, aga mis ma seal ise üksinda Juchitanis ikka oleks peale hakanud. Hakkasime siis auto poole kõndima. Valge Lexuse maastur ja autojuht...Nojah, ma mõtelsin, et mingi Fordi kastikaga tulevad kindlasti jjajaja:D

Hakkasime siis söögikoha poole sõitma, tee peal sai jälle Merkaga üksteist eludega kurssi viidud ja jutud ära räägitud. Umbes poole tunni pärast jõudsime sinna söögikohta. Mu nõbu küll ütles, et kusagile teise kohta ei tohi minna, aga ei jõudnud tähelegi väga panna, kui juba seal olime. Õnneks hiljem pere midagi kurja ei öelnud, mingeid probleeme ei tekkind ja näitasin fotokast talle ja perele mõndasid piltegi...

Söögikoht oli uhke. Turistidele mõeldud värk vist, mingi loomaaia moodi teema oli kah seal ja toidud head, ma sõin oma lemmikut krevetikokteili:) Ja ma mõtlesin, et ah, raudselt läheme kuskile tacosid või tostadasid sööma jajaja jah. Jututeemad olid head, või noh, kelle jaoks eks:D Aga naerda sai palju, põnev-huvitav oli, paabulinnud jalutasid ringi, kelneriks oli meesnaine ja noh Merilini jaoks see pidi lihtsalt üks huvitavamaid lõunasööke olema vist jajajaja! :D Vahepeal oli mul suht awkward olla, sest ma neid inimesi varem näind polnud, siis olimegi lihtsalt seal selle ihukaitsjaautojuhiga...niisama. Kuskil poole kuue paiku läksime sealt ära, siis läksime Ernesto töökohta, mis oli mingi hästi suur ja ilus maja kuskil Theauntapecis või kuidas iganes seda kohanime ka ei kirjutata. Koridoritreppidest üles kõndides jõudsid mul küll igasugused mõtted peast läbi käia, et kus me nüüd veel läheme ja kellele meid maha kupeldatakse, aga ei, kõik oli ikkagi viisakas ja töökoht normaalne:D Poole seitsmest avastasin, et Liz oli mulle pool tundi tagasi sõnumi saatnud, et kus olen. Ok väike paanika. Mõtlesin, et mis nüüd, kusagile kaugele minna ei tohtinud ja äkki tahab kohe näha ning nüüd olen Juchitanist päriis kaugel...Autole hääled sisse ja natuke kiirust ka, vähem kui 15 minutiga olime kohal jajajaja:D Natukene istusid minuga väljas ja siis sai head aega öeldud. Kindlasti oli see üks väga huvitav õhtupoolik jajajaj. Ja Merkaaa 25 jaanuar eks!!! Siis olin kinos, ootasin fuajees Lizbethi ja Larat, kes ka kuue ajal umbes Juchitani oli jõudnud. Kerge 45 minutit ootamist suure väsimusega ja lõpuks nad kohal olidki. Ostsime popcorni, cocat ja nachosid, ma omale ühe suure kohvi lisa kofeiiniga ka ja pärast seda otsustasime, et kinno ei lähegi, sest kell 9 oleks alles järgmine film hakanud, milleks oli Hobbit ja no seda ikka vaadata poleks viitsind. Tulimegi tagasi Lizi koju, võtsime oma söögi kaasa ja aitasime teda ta kodutööga. Või noh, pigem Lara aitas, sest ma ei osand midagi teha...tundsin end kasutuna ja kirjutasin WhatsAppis sõpradega. Siis pidime veel "Koidukuma" vaatama hakkama ja juba ma magasingi.. Ülimalt väsitav päev.

Teisipäev- Ärkasin poole 11 paiku, Liz oli juba ülikoolis. Kiire dušš külma veega ja valmispanek ja veidike ootamist Laraga. Kusagil enne kahteteist tuli Liz tagasi, jalutasime linna, et sööma minna...Kõik normaalsed kohad olid nii kaugel ja siis sõimegi hommikuks pizzat. Way to go. Jalutasime-jutustasime niisama, varsti läksime kottide järele ja enne poolt kahte istusime Laraga Lagunase bussi peale. Sai veidi magada õnneks. Koju jõudes ootas kohe ees hea lõunasöök- Tacos dorados!! Mu teine lemmik, nii heeaaa! Hostema nägi mu nägu ja pärast mu vastust küsimusele, et kas olen väga väsinud jah, sain sõbraliku loa puhkama minna. Kolm tundi magasin ja kitarritunni jätsin vahele, homme lähen. Hetkel olen siin toas, midagi ei tee. Hostema läks pärast põiklemist arsti juurde. *Nüüd kõik ehmatasid, sest ma küsisin ühe küsimuse ja keegi ei teadnud, et ma ka toas olen jajaja päris tore:D

Ühesõnaga ma nüüd lõpetan:)
Kommentaaridesse võite endiselt jätta igasuguseid soovitusi-ettepanekuid, küsimusi ja mida kõike:) Ja formspring on mul formspring.me/kerturuutma

AH JAA. Üks suur muutus, mis toimund on, on see, et mu esimesel-teisel-kolmandalgi kuul siin inimesed küsisid, et kas Eestis ongi kõik inimesed sellised rohkem tagasihoidlikud, nagu mina. Nüüd on see asendunud sellega, et inimesed küsivad, et kas Eestis ongi kõik inimesed nii rõõmsad ja avatud, nagu mina. Jessss! Vahetusaasta on vahetusaasta noh!! :)

Suured, palavad tervitused ja tugevad kallid!!! Tsau