Enam üldse see kirjutamine siin ei edene, kogu aeg lükkan ja lükkan seda edasi ja siis pole enam meeles, mis toimunud on. Võtan vahepeal toimunu hästi hästi üldiselt ja lühidalt kokku.
Viimaks on saabunud see periood, kus on tekkinud sellised rohkem PÄRIS sõbrad, kuid just viimase kuu aja jooksul olen saanud nii meeletult uusi inimesi, kellega lihtsalt aega koos veeta, põnevatel teemadel vestelda ja väljas käia.
Jaanuari alguses, 5-6 käisime perega Almoloyas, kõrvalkülas peol. Ikka sellised traditsioonilised Mehhiko peod koos paljude hobuste, rahvariietes inimestega, rongkäiguga, meeletu tantsimise ja kõige muuga. Sel perioodil oli Elena ka siin, minema läks kaheksanda paiku ja enam kahjuks nii palju ei näe teda, sest kui varem elas ta mu tädiga, siis nüüd vahetas perekonda. Märtsi viimasel nädalal pidi siia tulema alles, kuid näeb veebruaris ikka kah YFU reisil... Väga väga heaks sõbrannaks saanud selle küllaltki lühikese ajaga:)
Ülejäänud jaanuarikuu päevad on möödunud enamasti küllaltki sarnaselt, ennelõunat tavaliselt perega olnud, pärastlõunal koolisõpradega ja varem ka ülikoolirahvaga, kes vaheajaks siia koju tulid ning nüüdseks küll juba tagasi oma linnadesse läinud on. Õtuti hiljem aga olen kokku saanud sõpradega teisest koolist, sest neil lõppeb koolipäev alles kell 9. Oleme kellegi kodus filme vaadand, paar sünnipäeva olnud ja mõnel õhtul lihtsalt väljas söömas käinud...Vahepeal sai jälle palju draamat, kuid üldiselt rahulikult kulgeb see eluke siin. Ilmad on jälle väga väga palavaks läinud ja ilma basseinita oleks päris raske seda olemist ette kujutada, kuid üldsegi ei kurda, ma armastan seda kliimat!!! Kuigi jah, mõnikord on kergelt tunne, et hakkan kuumarabandust saama aga meeldivam ikkagi, kui -20 kraadises ja lumises Eestis varbaid külmetada.
Täna hommikul tulid Jakob ja Mia mulle uksetaha ja tahtsime koos YFU veebruarireisiks bussipileteid minna ostma, kuid kuupäev veel liiga varajane selleks, nagu selgus. Teisel veebruaril lahkume Lagunasest ja tagasi jõuame kümnendal...Või noh, väga muidugi tahaks üheteistkümnendal tulla, et Swedish House Mafiat vaatama minna, aga kuna see ikkagi nii suur ja rahvarohke üritus on, siis organisatsioon ei taha väga luba anda...Unistus noh, ausalt...Igatahes reis tõotab tulla väga lahe, sest esimesel päeval läheme näiteks Six Flags lõbustusparki, mis on üks suurimaid maailmas, tutvume Mexico Cityga, läheme vaatama kuulsaid Teothiucani püramiide, ratsutame hobustega Paricutani vulkaani tippu ja tutvume Morelia ja Uruapaniga ja mis kõik veel...Ah ma ei suuda ära oodata, et kõigi YFUkatega nädal aega koos veeta saaks, sellise rahvaga on parimalt veedetud aeg garanteeritud:)
Reisi tõttu lükkub ka kooli minek natukene edasi ja ega enam palju jäänud polegi, kui mõtlema hakata- 11 veebruar lähen kooli, 6 nädalat vaja käia, siis 2 nädalat vaheaeg, aprill- maid ka natuke (või ehk isegi mitte, kui hinded korras on), siis juba YFU teine reis ja suvevaheaeg. Aga ma parem ei mõtle väga sellele, kui kaua või vähe seda aega veel jäänud on, naudin igat päeva siin ja elan olevikus, elan momendis, kogun mälestusi ja häid inimesi enda ümber:)
Kuiiiigi üks väga lahe asi on ehk loodetavasti tulekul, kui mu tädi oma meelt ei muuda- nimelt on temal ja mu hostemal plaanis minna lühikesele tripile Guatemalasse ja kui see neil teostub, lähen minagi kaasa, väga loodan!!!:)
Aaaaa kuidas ma unustasin, natuke rohkem, kui nädal tagasi tundsin oma esimest maavärinat!!! Jah, selle üle ehk ei peaks väga õnnelik olema, aga mina, nagu ma Eestist olen ja varem midagi sarnast tundnud pole, olin küll väga rõõmus, kui tädi teises toas karjuma hakkas "TEMBLOR, TEMBLOR" (maavärin) Ega varem aru ei saanudki, kuulsin küll mingit kahtlaselt tugevat müra ja värinat, kuid ei osanud ära seostada:D Jooksime kõik majast välja ja juba see üle oligi. 6 magnituudi ja epitsenter Lagunasest 15 kilomeetri kaugusel Matias Romeros. Igathaes nüüd see mul ka siis lõpuks ära tuntut, varem ka neid siin olnud rohkesti, kuid ma ei tea, kus ma uimane siis olnud olen...
Aga igatahes panen nüüd natukene pilte, mõned veel detsembri lõpustki...
 |
| Almoloya tänavad...see ikka nii küla, kui üks küla olla saabki |
 |
| Elliott ja Anahi mu tädi tlayudakohas |
 |
| Kui mingi pidu mõne neitsi või pühaku auks on, siis alati selline söök- liha, tortillad, makaroni-või mingi muu salat, lisaks marineeritud chilli või midagi sarnast ka. Joogiks õlu. |
 |
| Mingi välisöögikoht... |
 |
| Nõbu Laura |
 |
| Indi sünnipäeval. Vasakul Alexis, paremal Guty. Väga head sõbrad ja ühed lõbusamadinimesed, keda tean. |
 |
| Matiases kuumusesse suremas |
 |
| Niklas |
 |
| Bolis for life |
 |
| Almoloyas Elenaga |
 |
| Lauajalgpall siin ka suht popp värk |
 |
| Eder-Gerardo-mina-Elena-Luz-Andrea |
 |
| Elliott-mina-Antonio-Elena |
 |
| Hobusetants |
 |
| Maisitõlvikud on siin niiii maitsvad! |
 |
| Jajaajaa koguaeg see väike poiss oma poniga igal pool:D |
 |
| Mu õde Alexa- käisime kohalikus loomaaia sarnases kohas |
 |
| Elena |
 |
| Natukene tuttavamaid loomi ka näha |
 |
| Õdedega. Lupita ja Alexa |
 |
| <3 |
 |
ALBERCA <3
 |
 |
| Juchitanis käisime kah Elena, primo Armando ning ta pruudiga |
 |
| Tostadad, ei olnud just kõige maitsvamad:D Aa ja see on Mehhikole omane, et kui lähed "maitsevett" ostma, siis küsitakse, et kas topsis või kotis...Kõrs pannakse kilekotti ja siis tehakse sõlm peale. Mugavam, kui tops, sest midagi välja ei loksu ja peale ei pilla.. |
 |
| Turg Juchitanis...nii ilus ju |
No comments:
Post a Comment