Tuesday, March 12, 2013

YFU reis 7. päev- Pyramidos de Teotihuacan ja Ivaniga Linnapeal

Viimasel päeval lahkusime oma armsaks saanud Mexico City hotellist juba taaskord kaheksa ajal, et suunduda pooleteist tunni kaugusel asuvaid Teotihuacani püramiide vaatama. Hotellist lahkudes oli kõigil meeleolu kurb ja keegi kohe kuidagi ei tahtnud sellele viimasele päevale vastu minna...
Teotihuacani jõudes valitses väljas täielik kuumus! Pikkade pükstega oli ikka vägagi raske seal hakkama saama, sest tõsiselt palav oli ja ma ei liialda siinkohal eriti palju:D 
Bussist välja saades käisime kõigepealt hästi kiiresti mõnest turistiputkast läbi ja seejärel suundusime püramiide vaatama. Wowwww, see juba oli midagi! Nii lahe. Ennem olin telekast ja piltide pealt nii palju näinud seda kohta, aga sel hetkel seal olles tuli ikka päris võimas tunne peale. Aega anti meile vaid poolteist tundi, sest esimeste bussid lahkusid Mexico Cityst väga varakult. Jooksime siis kõigepealt Kuupüramiidi tippu. Astmeid oli palju ja natukene väsitas, aga polnud hullu. Tipus kõik klõpsisid ja klõpsisid neid pilte, aga tõepoolest vaade oli super super super! Pärast natukest aega seal suundusime mööda Surnute Alleed Päikesepüramiidi tippu. Oh ja see oli kohutavalt raske hahaha. Reaalselt väga kuum ja palav oli, kuid tegin ära selle! Me kõik tegime muidugi hah. Nii vägev:) Seal tegime veel rohkem pilte ja ega siis hiljem muuks rohkem aega ei jäänudki. Palju sellest kirjutada pole, sest ei teindki suurt midagi, kuid sellegi poolest meeldis mulle väga väga palju. Ikka eriti kõva paigaga tegemist minu jaoks:) Käisin sakslase Sarahi ja norraka Ingeborgiga veel suveniire vaatamas, aga kiirustati täiega tagant ja need hinnad olid ka ebanormaalselt kõrged. 
Bussisõit oli selline nukrama poolne, tegime veel viimased naljad ja veel viimased põnevad jutud said räägitud. Siis oleks reaalne pisar tulnud, kui hakkasime järgemööda bussiterminalides vahetusõpilasi vastavalt piirkondadele välja laskma. Ühed viisime üldse lennujaama ja siis oli küll selline tunne, nagu läheks kohe ära ja kõik oleks justkui läbi haha. Täiega kurb oli inimestega hüvasti jätta, sest needki, kellega varem aastaalguse seminaril polnud suhelda jõudnud, said teiste hulgas lihtsalt nii mega kalliks ja see peab ikka paika, et ühe vahetusõpilase jaoks saavad just teistest vahetusõpilastest ühed parimad sõbrad üldse, olenemata sellest, et väga tihti üksteist ei nähta. See seltskond on lihtsalt liiga awesome!
Saabus ka varsti meie aeg TAPO terminalis maha minna. Istusime seal ootesaalis ja istusime ja istusime veelgi. Ixtepeci rahvas oli ka, kuid varsti hakkasid kõik järjest magama jääma ja läksid sööma ning mida iganes. Kell oli alles kuskil 2 päeval ning meie buss läks alles pool 10 õhtul. Võtsin telefoni kätte ja helistasin Ivanile muidugi haha:D Ta oli kohe nõus mu aega sisustama ja juba vähem, kui tunni aja pärast saime terminalis kokku, võtsime metroo ja läksime linna peale. Täiesti lõpp, ta pidi just minema Mehhiko kahe suurima jalgpallimeeskonna Cruz Azuli ja Chivase mängu vaatama staadionile, piletidki olid olemas ja ta otsustas minuga tulla hahaa pobrecito. Ja need mängud on väga väga head, tõesti.
Kõigepealt läksime ühte plazasse, käisime natukene ringi ja kui juba eskalaatoril olime, et nüüd edasi minna kusagilepoole, siis ütles Ivan, et unustas midagi ja läksime jäätisekioskisse, kust ta ostis mulle jäätise, mis maksis 75 peesot!!! Misasja... See kuskil 5 eurot ja ma valisin veel kõige väiksema, lootes, et ta palju maksma ei peaks, kuid seda hinda kuuldes olin küll päris kohmetusse olukorda pandud..
Läksime metrobussiga vaatama üht ausammast-kaart ma ei tea, misasi see täpselt oli, lisaks oli selle taga suur megaäge väljak, kus oli palju palju erinevaid inimesi. Mingid skeiterid, žonglöörid, ühel rattal sõitjad, tänavamuusikud, lihtsalt megapalju paarikesi maas istumas, rõngastekeerutajad...väga ägee:) Veetsime natukene aega seal, seejärel jalutasime edasi, sest minu kindel plaan oli Mehhiko iseseisvusingel ära näha ja jonni ma selle kallal ei jätnud. Hakkasime siis jalutama, kõndisime ikka megapikalt, ma ei tea, miks transpordivõimalusi ei kasutand. Aga mul polnud midagi selle vastu, kogu aeg oli suu ammuli peas vist ainult...Nii palju lahedaid, suuri ja kõrgeid hooneid, millest kõigest oli vaja ju pilti teha, stiilsed inimesed vastu kõndimas, palmid, ilusad autod, see suurlinnamöll tänavatel...Ahh kui kihvt!! Lõpuks ta paistis- See angelito. Algul oli plaan, et täitsa lähedale ei lähe, sest liiklus oli tihe ja ülekäigurada ei leidnud, kuid kui autod foori taha seisma jäid, jooksime kiiresti üle tee ja seal me olimegi! Sain oma pildid ka tehtud, kaameraga kaks tükki ja halva kvaliteediga, sest rohkem mul akut ei jätkund hehe:D Aga siiski tõendid olemas nüüd:) Seejärel võtsime bussi ja  hiljem jalutasime läbi Mexico vanalinna zocalosse (keskväljakule), kus oli parajasti toimumas mingisugune kontsert, teepeal tegime veel pilte Palacio de Bellas Artesi juures ja käisime Benito Juarezi skulptuuri-kaart vaatamas, mis ka üheks olulisimateks Mexico City sümbolites on. Vanalinn oli öösel imeline! Rahvast oli ainult nii räigelt palju, et pole kunagi korraga nii palju inimesi vist ennem näinud. Kontserdil olles juba kõik YFUkad helistasid mulle, et kus nüüd olen, sest buss pidi juba 30 minuti pärast minema. Jah, endalgi hakkas närv sisse tulema, Ivan ikka rahustas, et jõuame küll, ainult üks metroovahetus vaja teha. Okei, olin pabinas nagu alati, aga lõpuks terminali jõudes valdasid mind vaid positiivsed emotsioonid, sest samal ajal, kui kõik teised magasid seal toolide peal ja kohvrite vahel, sain ma veel ühe korra seda imelist Mexico Cityt kogeda ja natukene rohkem tundma õppida. Ivaniga oli superlõbus, nagu ikka. Lihtsalt reaalselt ta ongi nii mega inimene, et sõnu jääb väheseks:)
Hommikul kell pool 8 jõudsime Lagunasesse. Kõik teised jäid veel autosid järgi ootama, mul bussiterminalist kümme sammu koduukseni:) Mugav voodi ootas mind ja uni oli oi, kui magus!
Reis oli tõepoolest IMELINE ja esimesed päevad pärast seda oli nii tühi tunne. Pärast vaheaega olid esimesed päevad koolis ka ja selle tripi tõttu tundus see kaheksa korda veel igavam, kui muidu.
Ei jõua ära oodata, et neid kallikesi juba mai kuus uuesti näha saaks! 
Teotihuacan
Valentini esimene sexy picture
Alina ja Merka!!! 
Mu lemmik pilt sellest päevast. Love them!!!
Viva Mexico
SUUUR SÜDA NENDE PIHTA! ehk YFU México 2012/2013


Jonas, Noemi, Yo


Vale ja Ingeborg :)))) ..aa ma pidasin end küllaltki pikaks tüdrukuks muidu

Ingeeee :)

Noemi didn't care about the money anymore :D

Yannick Saksamaalt
Vaaadeeee!!
Elenake!

oma lemmikvabahtliku Pauloga

Haige igatsus peal..
...Ja nende kõigi järele ka
kallis Sarah:)

Mu kõige kallim rootslane Jakob(o) :)
niisama kaktustevahel


Taanlane Line
Ärasaatmine terminalis :(
Capid olid teemas...Mu nokk veits kõver
Põgeneb alati pildi eest
..Ja ma teen isegi aknaga pilti
terminal
Plaza


Jäätisekohvik, kus käisime



metroobussijaam
Oaxaca <3 tähelepanu pööraks sellele kallile jäätisele, mida rõõmsalt maha kallan :)))







Selle sama quinceñeraga tegin pilti hiljem


See särk oli kahjuks haigelt kallis



Jesus Ivan :))




Oma armsale Mehhikole au andmas :) :D



Tegime mingite random skulptuuridega pilte

KOHALE JÕUDSIME!!! 



quality is just so amazing. So amazinggg.



Mul maailmaparim kaamera:)
Kalliiiiisss Elena :)
Ma ka ronin seal :P
Nii väsind näod peas juba:D Doesn't matteeeer, love her:)

1 comment:

  1. Haha, ma lugesin just kogu sinu blogi läbi - väga väga põnev ja sul on tõesti väga ilusad juuksed! :D
    Tekkis küsimus, kui pikk sa siis oled?
    Aga kui viitsid siis ehk räägid, kuidas sa üldse vahetusõpilaseks sattusid, mida pidid tegema ja palju maksma läks ning kui sa seal koha peal oled, kas vanemad saadavad raha sulle või käid kuskil tööl jms? :) Enne kui sa sinna läksid, olid sa varem hispaania keelt õppinud või kuidas sa üldse hakkama said? :)
    Põnevaid seiklusi sulle edaspidiseks! :D

    ReplyDelete