Thursday, January 3, 2013

Jõulud ja 31.Detsember

Sel aastal möödusid jõulud ja vana-aastaõhtu minu jaoks niivõrd erinevalt eelmistest aastatest- võõral maal, võõras kultuuris, võõraste traditsioonidega. Ühtegi korda jõulumeeleolu tekkida ei jõudnud, sest mida sa ikka loodad, kui väljas valitsevad temperatuurid on iga päev üle kolmekümne kraadi, taevas pilvitu ja päike meeletult tugev! Selle asemel, et kaminas tuld teha, piparkooke süüa, PÄRIS kuuske ehtida, jõulufilme vaadata ja meeeeletult jõulutoite mugida, möödusid selleaastased jõulupühad pigem iga päev basseini ääres päevitades ja otsi ujudes ning lihtsalt väljas käidud ja häid ilmasid nauditud, nagu igal teiselgi kuul. 
Ehk oli see 22. detsember, kui Elenaga mõtlesime, et kohe üldse üldse seda jõulutunnet pole ning siis läksime välja, ostsime palju palju paljuuu mandariine, tegime kaneeliteed vanillipiimaga ja laenutasime "The Four Christmases" ja lihtsalt lebotasime ning pärast youtubeist jõululaulude järgi tantsima ja kaasa laulma hakkasime. Ainuke päev, kus natukene seda jõulutunnet tuli, aga ei....24. detsember siiski mitte midagi. 
24. detsembri hommikul käisime basseini ääres, ei mingit suurt söögi valmistamist ega rahulikku perekeskis koosviibimist. Hostema oli õdedega mul kah teises linnas, veetsin pühad vanaema, tädide-onude-nõbude ja noh mega paljude sugulastega ühesõnaga. 
Õhtul läksime mu onu juurde. Elenaga olid meil kõhud nii tühjad. Kaheksast jõudsime sinna ja ootasime ikka suurt jõulupraadi või midagi sellesarnast kohe, kui uksest sisse astusime, sest ometigi olid kõik varem rääkinud, et, oh, kui palju süüa ikka jõulude ajal saab...Eeeee palju? Päriselt? Süüa saime lõpuks veerand 12, vahepeal aga laulsime kõik kristlikke jõululaule, keegi jutustas Jeesuse sünnist. Üht laulu lauldes pidime kolonnis ringi jalutama, see siis tähistavat Jeruusalemma jõudmist. Hiljem pidime kõik jeesuslapse nukule musi andma, et ta meid kaitseks ja, et hea õnn saatma jääks.
Söögiks olid sellised Mehhikole tüüpilised toidud, nagu epanadad ja tacod, carnachad, tostadad ja mis kõik, natuke mingeid liha-juurvilja asju kah. Maitsev, väga maitsev aga siiski seapraadi ja verivorsti pohlamoosiga üle ei trumpa jõulude ajal. Õhtu jooksul sai veidike tantsitud ka ja palju jutustatud, päris ilus oli kõik, kuid siiski, see mis puudutab jõule, meeldib mulle Eestis rohkem. 
31. Detsember möödus seevastu väga väga lõbusalt! Hommikul oli äratus juba poole üheksaks sätitud, et kümneks Grecia juurde minna. Venitasime ja uimerdasime natuke kodus ja jõudsime sinna kell üksteist, ikkagi olime esimesed haha. Ega tõesti, siin Mehhikos pole kellaaeg mingi näitaja, ausalt.
Jutustasime ja rääkisime, tegime nalja ja varsti hakkas vaikselt inimesi juurde tulema. Kui kõik seal olid, hakkasime riideid otsima ja selga proovima. Siin on selline traditsioon, et 31. detsembril panevad mehed selga naisteriided ja vastupidi ning võetakse kaasa muusika ja tekiilapudel ning minnakse tänavale ja majadesse tantsima ja raha koguma. Alustasime väga energiliselt, kuid lõpuks keegi enam ei viitsinud, kõigil oli nii palav ja kõhud tühjad, tüüpiline:D Raha ikka natukene saime, üks naine andis tänaval tervelt 500 peesot, like there's no tomorrow... Tantsisime põhiliselt elektroonika järgi, mõnede Mehhiko traditsiooniliste laulude järgi ka, kuid põhiliseks jäi siiski Gangnam Style....no sorry, aga ma ausalt ei mõista, mis selle laulu juures IKKA VEEL inimesi köidab. Ei, aga lõbus oli sellegipoolest ja naerda sai meeletult!
Kui koju jõudsime, käisime Elenaga ruttu pesemas, panime uued riided ja ma sõin midagi kiiresti, et onu majja lõunat sööma minna...jah, ma olin tõesti niii näljane, et ei kannatanud enam üldse välja...Sõime mõned tacod ning vedasime nõbu Edgari endaga kaasa, et Matiasesse geide paraadi vaatama minna. Obviously jõudsime sinna natuke liiga hilja:( Siin on üldiselt sellised natukene teistmoodi geid. Nad panevad selga naisteriided ja meigivad end ja käivad niimoodi igapäevaselt ringi...pidudel kannavad nii mini kleite ja seelikuid, et isegi mina kannan kolm korda pikemaid. Lagunases pole neid väga palju näha, aga Matiases küll ja Juchitanis on neid meeeeeletult! 
Tagasi jõudes veits lebotasime ja varsti hakkasime sättima, mis tähendab, et jälle Elenaga tantsisime ja laulsime oma magamistoas lauludele kaasa, sest siin pole mõtet millegiga kiirustada, aega ju on ja kui öeldakse, et läheme onu juurde kell 7, läheme ikkagi kell 10 läbi.
Vana-aastaõhtu möödus väga väga lõbusalt! Laulsime nii palju karaoket, tantsisime hästi hästi hääääästiiii palju, jutustasime inimestega. Kohale olid toodud diskoprožektorid, mullimasin ja pidevalt jagati erinevat nänni...igasuguseid prille ja papist mütse, vilkuvaid sõrmuseid ja parukaid ja mida iganes veel. Enne, kui kell 12 sai, pidime kõik ühe ringi moodustama ja ringiratast käies tantsima, kõik pidid ringikeskel "viejoga" tantsima, see on selline vanamehe kuju, kuhu on sisse pandud väikesed rakette, et ta pärast ära põletada ja vana aasta ära saata. Sellega pidime vana aastaga korralikult hüvasti jätma ja uueks aastaks pidavat õnne tooma. Pärast seda võis igaüks öelda kõigile midagi ilusat mikrofoni, kui kell 12 oli, võis näha vaid väga üksikuid rakette, kohe kallistasime kõik inimesed läbi ja edastasime uusaasta soovid.
Nii. Seejärel läksime hoovist välja tänavale ning hakkasime torrosid põletama. Mina sain ka kanda, kiljusin natukene ja kätel sellised pisikesed põletuslaigukesed kah nüüd sädemete tõttu, aga noh, millal ikka uus selline võimalus avaneb haha:D
Edasi laulsime jälle karaoket, mõned sõbrad tulid ka läbi, et tervitada, siis olime natukene nendega koos, jutustasime ja planeerisime, kuhu edasi minna. Ega väga palju erinevaid võimalusi ei olnud ja seetõttu läksimegi umbes kella kolme ajal ühe tuttava koju, kus ausalt ka vähemalt 130 noort kohal oli. Meie koolist jälle mitte kedagi, aga noh, eks sellega harjund juba...Siiski päris lõbus oli ja kõik. Umbes poolteist tundi olime seal, uni oli peal ja külm ka natukene. Koju jõudes peret ikka veel polnud, kui Elenaga magama läksime, kuulsime veel päris pikka aega, kuidas me onu juures karaoket lauldi.
See vana-aastaõhtu oli minu meelest lõbusam, kui kõik eelmised olnud on, alustadeski selle karaoke ja lõputu tantsimise ja naljategemisega ning lõpetades sellega, et keegi ei ütle vaid, "Head uut aastat, Kertuuuuuu!!", siin ikka räägitakse mingi 2 minutit vähemalt, a-la "tänan sind eelmise aasta eest nii palju, oled mulle väga kalliks saanud, oled üks hea hea inimene, kui sa kunagi ära lähed, jääme sind nii palju igatsema...ai kertu, kertuuu..." Isegi poolvõõrad kuhjavad soovidega üle, aga mis mul selle vastu olla saab. 
Igatahes ma soovin ka kõigile suurepärast ja õnnestumisi täis uut aastat! Muahhhh! 


Lumi!!! Tegemist oli siiski mingi tuutuga, kust midagi vahusarnast lasti

Host-vanaema ja Elenaga


Jeesuslaps


Piñata!


Kõik said küünlad ja niimoodi me laulsime üht laulu, pool rahvast toas ja pool uksetaga




31. DETSEMBER:

Mõned meist...
Tantsime, tantsime, tantsime



Ringi liikusime autoga, kus oli 5 istekohta, kuid õnneks küllaltki suur pagasiruum. Meid oli koos juhiga 17. SEITSETEIST!!!!!! Kordan üle, et siin ei huvita kedagi, ei juhti ega politseid istekohtade arv, nii palju, kui sisse jaksatakse pressida, sobib.
Veel üks pilt. Meeldiv :D










Lõpuks keegi enam ei viitsinud raha koguda, käisime bollist ostmas hoopis.


Torro! Mu nõbu pruudi kaameras on ka minust pilt, kui seda kannan, loodan, et kunagi saan selle pildi endale ka. Ohtliiiik.
Baila!



"I kissed a girl"- 91 punkti sajast, ehk õhtu jooksul parim tulemus:D Järgmised lood olid juba kehvad haha

Viejo- täidetud pisikeste rakettidega, pärast panime ta põlema




Sõbrannad käisid külas

Sõbrannad külas 2

Hostemaga

Torro...miks ma ei imesta siis, et mul põletusmärgid on :D


Que te moves, que te moves

Abajo, abajo, abajooo!
Elena. Ja veel üks asi, mis siin vana-aastaõhtul tehakse: Lizbeth tuli mu juurde, "Kertu, tahan sulle midagi öelda" ja järgmisel hetkel lõi mu pähe muna katki- õnneks vaid munakoor ja sees nagu augurauaga augustatud värviline paber.




No comments:

Post a Comment