Olen väga väga õnnelikult Mehhikos kohal. Emotsioonid on väga väga laes, olen hetkel kõigest nii vaimustuses- YFU Mehhiko vabatahtlikud on nii ägedad, teised vahetusõpilased on megatoredad, väljas on nii roheline, soe, mägine ja ilus. Toidud on ka väga head.
Internetis pole nüüd paar päeva käinud, kuid nüüd on see võimalus, sest oleme hetkel Oaxacasse minevate vahetusõpilastega Mexico Citys ning ootame bussi, milleni on veel kolm ja pool tundi aega jäänud. Seejärel vähemalt 12 tunnine teekond Lagunasesse:) Teen nüüd kokkuvõtva postituse paarist eelmisest päevast, kuid kvaliteetset kirjutist ei tasu siit oodata kuna tahan lihtsalt oma emotsioonid ja kogetud asjad kirja panna, sest kes teab, millal jälle internetti saan.
7. augustil hakkasime Raplast kolme paiku sõitma ja sadamasse jõudsime juba enne nelja vist. Kodus muidugi hakkasin täiega nutma ja nutsin peaaegu Tallinnani välja. Pisarad lihtsalt voolasid, väga imelik. Sadamas saime Merilini ja YFU vabatahlikuga kokku, kes meile mõned asjad veel üle rääkis ja meid laevale saatis. Kuuest hakkasime Helsinki poole sõitma. Pärast 40 minutit sõitu tulime Tallinnasse tagasi kuna ühel reisijal läks kiirabi vaja ning pärast natukest aega ootamist hakkasime uuesti Soome poole liikuma. Sadamast võtsime takso ning sõitsime hotelli. Takso oli megakallis. YFU oli selleks vajaliku raha kaasa pannud, kuid Merilin pidi 15 eurot ise juurde maksma, sest mul sularaha polnud. Leidsime Helsinki kalleima transpordi vist.
Hotell ise oli väga mõnus, toas oli kõik vajalik olemas, kohvi ja teed sai tasuta, millestki puudust ei tulnud. Poole ööni olime üleval, hommikul ärkasime viiest ning kuueks läksime lennujaama. Kõik läks vägagi sujuvalt. Londonisse jõudes oli mul natukene kahtlus, et asi kisub keeruliseks, sest suudan tavaliselt alati mingeid segadusi tekitada ja ka kõige lihtsamast asjast mingi jama korraldada aga ma ikka väga imestusin- kõik oli nii puust ja punaseks ette tehtud, et saime väga täiuslikult hakkama. Mexico Citysse sõitsime 10,5 tundi, magada ma ei saanud. Vaatasin uuesti "The Lucky One'i" ära, siis veel "New Girly" ja "The Big Bang Theory't". Ikka väga venis see sõit. Vahel raputas ka aga muidu polnud hullu midagi.
Mexico Citysse jõudes läks samuti kõik väga sujuvalt, oma migratsioonipaberid näitasime ette ja kohvrid saime kätte, mingeid probleeme ei tekkinud. Väljas saime pärast veidikest seiklemist YFU Mehhiko vabatahtlikega kokku ning läksime ka teisi vahetusõpilasi ootama. Esimene "Kertu, you look like a Mexican singer" oli samuti eriti kiire tulema. Sedasi arvas siis Paulo, üks YFU Mehhiko volunteeridest.
Kaks tundi ootasime lennujaamas, siis läksime bussile ja uuesti kaks tundi sõitu hotelli, mis asus Cuautlas. Seal oli just samal päeval torm olnud ja seega polnud järgmise päeva lõunani elektrit, kuid saime hakkama.
Koht ise oli muidu väga väga ilus. Palmid, bassein, igal pool rohelus ja eemal paistmas mäed. Söökide poolest nii palju, et mõned asjad on siin väga veidrad aga paljud asjad on ikka ülihead. Algul tundus kõik väga vürtsikas, kuid kui eile sõin tacosid ilma chillita, tundus asi juba liiga mage. Magustoidud on siin ka superhead.
Igatahes see laager oli siis põhimõtteliselt nagu ELOgi, ainult, et riigipõhisem. Räägiti Mehhikost, siinsetest tavadest, reeglitest, kommetest jne. Palju oli ka rühmatöid ja muid asju. Teisel päeval käisime Cuautla kesklinnas. Meile anti kätte erinevad ülesanded, mida rühmaga läbi viima pidime. Näteks pidime inimeste käest küsima praeguse presidendi nime ja ostma poest ühe asja, mida oleme varem näinud ja kolm etteantud asja. Sakslane Valentin ostis meile ka megahead puuvilja tunat. Esimest korda elus kuulsin sellest ja see on päriselt väga väga väga hea. Hiljem pidime oma linnaskäigust väikese esitluse tegema.
Lisaks sellele pidime kõik ka enda riigist presentatsiooni koostama. Kui ausalt välja rääkida, siis mõni neist oli minu meelest nii igav, asi läks väga pikale ka ja uni jõudis peale tulla. Norra oma mulle seevastu meeldis. Mõni veel. Tundus, et ka meie oma läks enamusele peale. Kõigepealt tegime Merkaga plakati mõnedest Eestit puudutavatest faktidest ja kasulikest fraasidest, siis näitasime youtubeist seda kuulsat videopresentatsiooni Eesti kohta, mida te kõik kindlasti näinud olete ning lõpuks tantsisime Kaerajaani......nojah eks :D YFU Mehhiko vabatahtlikud, Bryan ja Ian käisid väga peale ja tahtsid, et me seda teeksime ja mis meil siis ikka üle jäi. Lasime Ianil filmida ka, sest ega enam sellist asja ei näe, et ma 40 ja rohkemagi inimese ees Kaerajaani tantsiks. Kunagi postitan selle siia ka, ma luban. Aga ei, lõpus saime päris suure aplausi ja mis seal ikka.
Kui presentatsioonid läbi said, läskime välja Pinatat puruks taguma. Pinata on siis traditsiooniline Mehhiko mäng, kus kommidega täidetud ja ära kaunistatud kujuke riputatakse üles, inimesel seotakse silmad kinni, antakse toigas kätte ning ta peab selle puruks lööma. Samal ajal kõik pealtvaatajad laulavad taustaks laulu. Kui kuju puruks läheb, jooksevad kõik kommidele järgi.
Pärast seda algas disko. Vahelduseks Kaerajaanile saime ka näidata, et meil ikka Meriliniga puusad ka liiguvad. Vahepeal lasti ka Eestis tuntud laule kuid enamik ajast kõlasid ikka Mehhiko rütmid. Vahepeal oli paaristants, siis pidin veel ka kõigi ees soolot tantsima ja õhtu lõppes sellega, et õppisime ära samba ja ka mõne teise tantsu sammud, mille nime enam ei mäleta. Ja latiinokutiga sain juba oma teisel Mehhiko päeval tantsida, niiet mida hing veel ihkab. Vääääga väga lõbus õhtu oli ja päriselt, Mehhiko kutid tantsivad lihtsalt nii mega hästi.
Kui pidu otsa sai, käisime veel mõne inimesega basseinis end jahutamas ning pärast seda läksime magama ära.
Täna räägiti meile veel YFU reeglid üle ja anti muud informatsiooni ja nõuandeid, kuidas Mehhikos ehk kergemini hakkama saada. Saime ka YFU vahetusõpilase kaardid endale, mida edaspidi reisidel näitama peame, et odavamalt või tasuta saaks. Ja reisidest ma hetkel pikemalt rääkima ei hakka, kuid jaanuaris on tulemas midagi eriti head...
3 tundi veel aega ja siis juba bussile. Hommikul kohtume vahetusperedega. Minuga samasse linna tuleb veel 6 vahetusõpilast...what can I say. Väga ei meeldi, et meid nii palju samas pisikeses linnas olema saab aga vähemalt on nad enamjaolt toredad inimesed. Kolm sakslast, üks Rootsi poiss, üks USA poiss ja üks tüdruk Soomest. Eks näis, ei mõtle ette ja vaatab, mis saab. Vägev saab olema nii või teisiti.
Praegu võin nii palju öelda, et need teised vahetusõpilased, kes samuti Lagunases on, on väga väga ägedad inimesed!!!
Pikemalt kirjutan kõigest mõni päev hiljem...Internetikohvikus maksab tund aega internetti 25 pesot.
 |
| Pinata |
 |
| Tuna |
 |
| Sokalo de Cuautlo |
 |
| Meie emotsioonid, kui kuulsime sellest, mis meid jaanuaris ees ootab... as excited as I can be. |
No comments:
Post a Comment