Thursday, August 16, 2012

Minu esimesed päevad Mehhikos

Tsau!! Pühapäeva hommikul kaheksa paiku jõudsime Lagunasesse. Bussisõit oli pikk, kokku umbes 13 tundi. Istusin rootslase Jakobi kõrval ja mu meelest läks tee päris kiiresti. Väljas oli päris tormine ilm ka, kõva äike ja paduvihm. Sõit oli ka seetõttu pikem, et paar päeva varem oli selles piirkonnas tugev torm olnud ja üks sild olla kokku varisenud. Igatahes mul eriti närvi sees polnud, kui Lagunasesse lõpuks jõudsime.
Pere oli mul plakatitega vastas, mis oli väga armas. Siis võtsime mu rasked pagasid ja läksime koju. Seal oli muidugi kohe palju palju sugulasi kohal. Pole siiamaani aru saanud, kes kõik seal majas elavad siis. Ikka väga palju inimesi vist. Lisaks sellele on kogu aeg maja külalisi täis.
Muidu on kõik väga hästi. Pere on väga sõbralik, kuigi suhtlemisega on hetkel selles suhtes raske, et ei mõista perega üksteist veel väga hästi, sest ma ei räägi hispaania keelt ju veel ning peres räägib ainult mul üks prima natukene inglise keelt, kuid ta on ka iga päev kuskil teises linnas ülikoolis ja tuleb alles hilja õhtul. Aga noh, vähemalt esimese päevaga võrreldes räägin ma rohkem ning kuidagi saan ikka seletatud, mida ma tahan ning ka küsimustele saan vastatud. Mul on hetkel kokku 3 raamatut, kust keelt üritan õppida. Üks on see TEA Eesti-Hispaania-Eesti sõna- ja verbide pööramise raamat, siis üks Inglise-Hispaania sõna- ja fraaside raamat ning lisaks veel mu väikeste õdede inglise keele õpik, kus on selline baassõnavara ja lihtsad laused koos selgitavate piltidega.
Mu õed ka küsisid hostemalt nii siiraste ja murelike nägudega ükspäev, et miks ma keelt ei räägi.. Peab ikka kiiresti ära õppima, pole seal midagi.
Kodu ise on suhteliselt tagasihoidlik. Alumisel korrusel on elutuba, sööginurgake ja köök, ülemisel korrusel WC-vannituba ja kolm magamistuba. Internetti pole. Korraks mõtlesin  netipulga ostmise peale, aga ikkagi ei tee seda, sest siis veedaksin liiga palju aega oma Eesti inimestega suheldes. Eks saan internetikohvikutes ka käia, kui vajadus peaks tekkima. Ja blogi hakkan ilmselt kirjutama nii, et teen postituse kõigepealt Wordis valmis ja kunagi hiljem avaldan siin.
Aa. Mul on oma tuba ka. Ühte akent võin päeval lahti hoida, kuid ööseks pean kinni panema, et moskiitod sisse ei lendaks. Teist akent ei lubanud mul hostema üldse lahti teha, kuna siis pidavat maod tuppa roomama. Meeldiv :D
Maja asub muidu Lagunase kesklinnas. Aknast paistab park ja poed, basseinid ja kõik asjad on lähedal. Linnas on ikka väga head sportimisvõimalused, basseinid, jõusaal, zumba, tennis, pesapall, korvpall, jalgpall, mis iganes muu pall...kõik on tasuta, lihtsalt mine kohale ja tee kaasa. Söögikohtasid ja poekesi on ka päris palju. Linn mulle väga meeldib. Kõik on nii roheline ja igal pool paistavad mäed, nii päevad kui ka ööd on nii soojad!
Esimesel päeval, kui Lagunasesse jõudsime oli meil ka teiste siin olevate vahetusõpilaste ja nende peredega väike kokkusaamine kohalikus restoranis. Teisel päeval õppisin pool päeva keelt, õhtul oli Katinka sünnipäev olnud, aga ma ei teadnud sellest midagi. Käisime hoopis pere, tädide-onude ja nõbudega teises linnas fiestal.
Läksime sinna nii, et meid oli viiekohalises taksos üheksa. Mehhikos selle koha pealt reegleid pole, autosse läheb nii palju inimesi, kui mahub. Turvavöid samuti ei kasutata. Aaa, ja rollerite ja mootorrataste koha pealt- kiivreid ei kanta. Olen nädal aega Mehhikos olnud ja olen ehk seitset kiivrit näinud, rohkem kindlasti mitte. Ja see on päris tavaline vaatepilt, kui näed ühel Hiina rolleril istumas ema ja isa koos nende kolme väikese lapsega. Kellegil kiivreid pole, kõik ripuvad igalt poolt üle. Ja neli täiskasvanut ühel rolleril või mootorrattal on samuti üsnagi tuttav vaatepilt.
Teisipäeval tulid meile külla mu tädi Isabel, kes on ka YFU Mehhikos vabatahtlik ja vahetusnõbu Elena Saksamaalt. See päev oli päris tegus. Sõime  ja jutustasime, hiljem tuli USA vahetusõpilane Elliot oma vennaga külla. Õppisime sõnu, tegime nalja ja siis läksime kõik koos oma mõnede nõbudega välja. Ronisime ühe mäe tippu, kust tervet Lagunast nägime. Vaated olid päris vägevad. Siis läksime varsti koju tagasi, vahetasime riided ning läksime basseini ujuma. Seal nägime ka teisi Lagunase vahetusõpilasi ja mõndade õdesid-vendi ka ning oli väga meeldiv. Siis olime veel veel linna peal ning läksime koju. Hiljem veel käisime jalgpalli mängimas. Õhtul käisime Elenaga passidest ja viisapaberitest koopiaid tegemas, mulle plätusid ostmas ja mida kõike veel. 11 paiku sõitsime taaskord taksoga Mattias Romerosse ning sealt läksime bussiga Oaxacasse. Sõit kestis umbes 5 tundi ja noo see ikka venis megalt. Väga ebamugav oli. Vahepeal käis mingi sõjaväe mundris mees bussis turvakontrolli ka tegemas.
Hetkel oleme siis osariigi pealinnas Oaxacas oma järjekordsetel sugulastel külas. Koos vahetuspere ja tädi perega. Eile käisime Elena, Edgari, Sergio, Armando, Laura ja Harumyga Oaxaca Sokalos. Väga mega ilus oli seal. Katedraal oli vau-vau, mulle väga meeldisid sealsed tänavad ka. Oaxaca äärelinnad on sellised suht räpased ja prügised, kuid kesklinn mulle väga meeldib. Väga ajalooline ja mehhikopärane. Ostsime Elenaga omale uued hispaania keele õpikud ka ja kaustikud, kuhu uut sõnavara hakkame kirjutama. Ma teen ka nii, et igapäev kirjutan päevikut hispaania keeles, et veits harjutada. Sellised lühikesed tekstid lihtsalt, et mis teen, mis mõtlen. Õhtul käisime kõik koos kinos. Lapsed ja emad-vanaema läskid Batmani vaatama, me valisime "Chernobyl Diaries'i". Suht hea oli, selliseid ehmatamise kohti oli nii palju ja mu nõbu Edgar kogu aeg naeris mu üle seepärast. Kino ja üldse see kompleks seal oli väga euroopapärane. Kojujõudes olin nii mega väsind. Üldse, ma olen siin igapäev kella kaheksaks-üheksaks jumala kustunud. Ei tea, kas see tuleb ajavahest või tegusatest päevadest. Väsimus pidavat ka üks kultuurišoki sümptomeist olema, kuid seda mul kindlasti veel pole. Vähemalt negatiivsel kujul mitte. Kõik on nii vägev! :)
Täna veetsime jälle päeva Oaxaca kesklinnas. Käisime ringi ja turu peal ka. Megaägedaid asju nägime. Ostsin omale Mehhiko kõrvarõngad ka, kuna esiteks need olid nii ilusad ja väga odavad ka võrreldes nende tavapäraste hindadega. Rohkem sel kuul väga rahaga priisata ei taha, ei taha kuu lõpuks päris nulli ka jääda. Võiks midagi säästa ja koguda ka ikka.
Söömas käisime ka. Koht oli väga naljakas- mingi sisehall, igal pool lihakäntsakad rippumas, liha ja tšillikaunad ja muud asjad pannidel küpsemas, rahvast väga palju palju, müügimehi palju, kõike palju. See pidavat Mehhikole väga tüüpiline olema ja toit mulle vähemalt maitses. Sõime tortillasid jälle igasuguse hea kraamiga. Väga maitsev oli. Seejärel läksime tagasi Sokalosse. Saime Edgariga kokku ning lihtsalt istusime ja vaatasime seal ringi. Nägin kahte klouni suurele rahvamassile esinemas. Tegin pilti. Kloun nägi. Edasi tuli see, et ta kutsus mu sinna ma ei tea, mitme tuhande inimese ette ning küsis küsimusi, et kust pärit olen, kas räägin hästi hispaania keelt ja mida iganes veel. Edasi järgnesid sellised mõttetud naljad, et ta nimi on William Levy ja mis iganes. Ma ei mäleta, mis vastuse ma sellele lausele andsin, kuid inimesed said kõvasti naerda. Siis tegi ta veel seal mingeid nalju, mis kõigile peale läksid ja millest ma aru ei saanud, eks. Aga minu kohta polnud midagi halba vähemalt olnud:D 
Millalgil võtsime taaskord takso ja sõitsime nõbu Alexile külla. Väga äge kodu oli tal. Valged suurtest läikivatest plaatidest põrandad, tume mööbel, punased vaibad, küünlad, mingid maiade kujud, buddha kuju, veel igasuguseid erinevaid nipsasjakesi...äge raamaturiiul. Mulle hullult meeldis. Sõime pizzat ja vaatasime seebikaid. Siin elavad isegi paljud kutid seebikatele kaasa, nagu olen aru saanud. Ja kui ma ükspäev oma hostemale ja Lizile ütlesin, et muidugi tean ma William Levyt või Maite Perronit ning, et Eestis ka seebikaid näidatakse, olid näoilmed suht priceless.
Koju jõudes hakkasime suht varsti Elena, Harumy ja Lauraga "The Notebooki" vaatama. Hispaaniakeelne oli aga sain päris paljust siiski aru ja kindlasti aitas ka see kaasa, et varem näinud olin. Väga kurb film.
Nüüd on kell väga palju, lähen ruttu magama. Homne päev tuleb sweet!
Pilte on nüüd väga palju ja ilmselt laevad need väga aeglaselt aga ma ei suutnud valida. 










Kookose jääjook. Ülimaitsev.




Abuela, mama y Alexa





Vägev pood

Con mi hermana Lupita



Õun tšilli ja laimi glasuuriga. Muy pica


Sellised autod on igal pool


Mu õed

Elena-mina-tia Isabel-Lupita-abueala-prima Harumy-prima Laura-primo Armando-primo Sergio-Alexa

Mehhiko šokolaadi valmistamine

2 comments:

  1. Kertu *väga enesekindlal toonil*: "Merili, seal majas ON Internet!" :D
    Nii ilus ilm tundub ja väga tore, et sul nii hästi läheb! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noo kuidagi saab ka aga noh ma ei hakka mässama parem. Saangi rohkem elu näha ja kogeda, kui mul igal hetkel pole võimalust netti kasutada.
      Ilm on tõsiselt nii mega super :)

      Delete