Poiste sünnipäevast

Õhtul kümne paiku võtsin takso ja sõitsin Guty, Jesuse, Priciliano, Antelmo ja kelle kõigi ühissünnipäevale. Väga vähe rahvast oli, aitasin neil veel natukene asju korraldada ja kuskil tunni aja pärast hakkas inimesi saabuma. Kõik olid teisest koolist ja terve kool oli kohale kutsutud haha. Tuli ikkagi kuskil 50-60 inimest vaid. 

Õhtu kujunes väga toredaks, sain üle päris pika aja oma teise kooli sõbrannadega aega koos veeta. Syennit ja Laurat ikka näeb siin-seal aegajalt, aga ma ei tea, mis need teised kogu aeg teevad. Aga jah, seekord olid ikka kõik Rossy, Genesis, Larysa (pole suurim sõbranna mul just hahah. Draamad, draamad. Oli ennem sakslase Jasmini vahetusõde ka), teine Laura, Ariana, Carmelita, Karla jne jne. Väga äge oli nendega üle taaskord koos aega veeta :)

Palju sai tantsitud ja need jalanõud pean ma nüüd küll ära viskama hahaha. Arrolladora pluss eilne on oma töö teinud. Eks kirjutada oleks palju, kuid üldjoontes möödus õhtu rahulikult. Selle ajani, kui koju tulemiseks läks. Ma ei tahtnud kõndima hakata, kuna ikka enam-vähem kaugel oli see koht. Istusime siis mõnede inimestega Angeli autosse, et ta meid kõiki koju sõidutaks ja siis hakkas mingi draama pihta, kuna kellegi teise auto oli ära varastatud. Päris hull, kuti isa oma oli veel. Täna pole sellest midagi rohkemat kuulda olnud, ehk leidsid ülesse siiski. Viivitasime seal päris kaua ja koju jõudsin lubatust tund aega hiljem, oih.

Täna olen terve päeva perega koos olnud, hommikul üle väga pika aja lihtsalt istusime oma saksa õe Laraga maha ja jutustasime ja jutustasime, nii hea ja me ikka üks ühele sarnased :D Millalgil käisin korraks üleval korrusel oma toas ja kui alla tulen, mis ma näen. Kari jalgpallureid istub köögis ja jutustavad mu vanaema ja tädiga :D Kuskil pea kaks tundi olid seal. Algul olid tulnud vaid seetõttu, et mu hostemalt hõbeehteid ühe tüdruku viieteistaasta sünnipäeva kingiks osta aga jah...eks juttu jätkus seekord kauemaks neil. 

Majas uus draama kah lahti, mu nõbu Laura läks enda jalgpallurist poisist lahku, nüüd on nii vihane ja kurb ja ei söö midagi ja kogu aeg hakkab nutma :D Eelmisel nädalal oli neil facebookis veel suhteseis "abielus" ja kirjutati üksteistele, et kui elu lõpuni nad koos ikka on. Mehhiko :D

Täna õhtul on kõrvallinnas El Barrios vela ehk selline traditsiooniline rahvariietega pidu, kuhu nii mõnedki inimesed mind kutsunud on aga vist ei hakka minema. Teen ilmselt üle pika aja nädalavahetusel ühe koduse õhtu ja olen tlayudarestoranis oma tädil abiks. Või vaatan, mis Lara mõtleb ja teeb ning kuhu läheb. Aga tõesti, hakata jälle neid rahvariideid otsima ja laenama ja raha nii piletite, soengu ja kõige peale raiskama...ah, järgmine kord.

Küsimuste küsimiseks kirjutage kommentaar või suunduge mu ask.fm'i lehele ask.fm/kerturuu :)

Aga okei, ega siis rohkem midagi. Kallid, musid paid, TSAUKI :)

Kõige lõbusamad omavanused sõbrannad siin:) Syenni ja Laura

hahaha:))
 Vasakul pool olev poiss on kurttumm aga sellegi poolest megaseltskondlik ja lahe inimene:)

Carmelita, Syenni ja Pepe (Ivani vend ta)

Syenni, Jesus, mina, Cristian

See mees nüüd küll koolis enam ei õpi hahhaa... :D Aga keegi Syenni väga hea sõber

Sünnipäevalise Jesuse ja Syenniga

Mulle meeldib see pilt :) Kõik nii rõõmsad

Pura gente guapa;) Pool rahvast umbes

Sellest nädalast

Jälle üks koolinädal möödas, täiesti uskumatu!! Olen uuesti tubliks hakanud, iga päev käin ujumas ning nüüd juba jälle suudan rohkem ja pikalt seda teha, vahepeal oli kõik jõud ikka täitsa ära kadunud. Ilmad on kohutavalt kuumad. Okei, tegelt pole midagi kohutavat, just mõnus ja hea, ainult, et kodus on põhitegevuseks küll kujunenud dušši all olemine. Vihma ka ei saja ja ikka veel mu pere ja kõik siin räägivad, et see pole veel midagi hullu, et mais ja juunis pidi see tippude tipp alles saabuma...Oh eks elame ja näeme. Eile oli varjus näiteks 37 kraadi...varjus.

Esmaspäeva õhtul hiljem püsisin ilusti kodus, teisipäeval sain pärast tunde Jakobiga kokku, kuna hetkel lõpuklassidel on käsil mingid suured eksamid ja tal selle puhul tunde ei toimu. Käisime võtsime ühed michid, kõndisime ringi ja rääkisime, rääkisime, rääkisime. Ma ausalt ei mäleta, millal oli viimati see aeg, kui me Lagunases vaid kahekesti päevasel ajal väljas käisime. Ei tea, kas ongi olnud :D Kõik nende koolide kellaaegade erinevuste pärast. Aga väga hea olii :) Hiljem läksime CECA juurde ja saime sealsete sõpradega kokku, veits "hängisime" ringi ja juba jälle oli mingeid hõikeid kuulda "Jakobo, presentameeee" ehk siis kutid tahtsid, et mind neile tutvustataks. Kaua aega ei hakanud selle peale raiskama.  Hiljem käisin veel koolist inimestega väljas, lihtsalt pargis istumas ja jutustamas.

Kolmapäeval pärast ujumas käimist ja väikest siestat pidin onu üllatussünnipäevale minema, aga nii hostema kui ka nõbu, kes temast hiljem läks, unustasid mõlemad mind ära. Normaalne :D Aga ega siis midagi, algul ei tahtnud minna, sest hakkasin mõtlema, et pärast polnud ma kutsutud äkki ja mis iganes, aga varsti tuli juba Verolt sõnum, et kus olen ja miks mind seal pole. Eks ajasin jalad alla ja jalutasin siis.

Kohapeal oli hästi tore, mu pere ja nende sõbrad on ikka nii humoorikad inimesed ja naerda saab alati megalt. Söök oli ka muidugi hea ja tort ülimaitsev :D Kõikidel nõbudel olid peikad kah kaasas ja ega muidugi ei jäänud ka puudutamata see minu teema, et kellega ma ikka koguaeg neid sõnumeid seal whatsappis saadan, endal suu kõrvuni peas ja, et keegi sellel Kertul ikka on ja kui ei ole, siis natukene veel aega, sest Laragi oli enda kuti saanud alles viimasel vahetusaasta kuul ju.. :DD Hahaha. Bien chismositas.

Pärast läksime Saúliga välja. Juba varem olime kokku leppinud, et õhtul teeme midagi, aga jäi natuke hilja peale see kõik. Mõtlesin, et ah okei, et lihtsalt jalutame ringi või teeme ta autoga mõne tiiru kuskil aga kus sellega. Oli tema nõbu ja mu sõbranna Blancagi koos temaga, Saúli onu ja Blanca kutt Albert. Neil oli plaan tehtud, et läheme kõik koos restorani sööma. Okei. Nad olid truck autoga, kuhu salongi mahtus vaid kolm inimest ja nii mind siis rõõmsalt paigutatigi sinna Blanca ja ta isa vahele ja kutid läksid kasti. Alguses oli veits awkward, sest ei osanud midagi sellist üldse oodata, kuid väga kiiresti hakkas jutt jooksma ja sellest piinlikusest sai kiiresti üle.

Algne plaan oli minna Lagunase ainukesse arvestatavasse ja uhkesse restorani Iba Azuli aga kuna kell oli kolm minutit enne kümmet ja kuna kohe seda kohta sulgemas oldi, siis läksime ühte ilusasse kohviku sarnasesse kohta, kuhu ennem veel jõudnud polnudki. Ma piirdusin vaid kohviga, kuna olin seal sünnipäeval end väga täis muginud. Täitsa tore oli, jututeemad olid põnevad ja sain muidugi ka Eestist jälle ta onule palju rääkida :D  Kusagil üheteist ajal juba lõpetasime, kõndisime Saúliga koju. 

Juba mu maja trepi peal oli mind ootamas üks jalgpallur...Koos Harumy ja tema jalgpallurist peika Oscariga. No manches. Teise prima kutt oli talle mu numbri andnud ja nüüd ta tahab hirmsasti tuttavaks saada, aga ei hakanud välja tegemagi. Naeratasin Oscarile ja Harumyle ja kõndisin rahuliku südamega tuppa. Istusime perega veidi aega suures toas, jutustasime ja vaatasime uudiseid ja oligi aeg jälle magama minna.

Eile midagi ei teindki eriti, ujumas olin tavapärasest kauem ja õhtul puhkasin.

Tänane koolipäev oli hea. Hommikul oli suur tahtmine tund aega hiljem kooli minna, läksin ikkagi seitsmest, kuna tahtsin hea õpilane olla eks ja mis selgus...Muidugi jäi esimene tund JÄRJEKORDSELT ära. Ega siis midagi. Mängisime võrkpalli ja ma olen kindel, et ma olen halvim mängija ever vist :D Sellegipoolest oli lõbus. Nendes Eesti kehalise kasvatuse tundides tundub, et kui midagi valesti teed kuskil pallimängus, siis kõik on tigedad su peale, aga siin vahet pole, inimesed on rõõmsad, kõik on õnnelikud, kõik on hästi :D

Seejärel toimus kolm poolikut tundi ja juba üheteistkümnest saime koju. Olin siin oma tädidega, rääkisin Lupita (oma 5-aastase õega) juttu ja käisin jalutasin vee arvet maksma. Nüüd ootan Jakobit, kellega varsti välja lähme taaskord ja õhtul Jesuse, Priciliano ja Guty ühissünnipäevale. Kui igav hakkab, siis hiljem teise seltskonnaga karaoket laulma aga eks näis.

Mis veel...Täna tuli meili peale JO ehk YFU järelorientatsiooni kutse. Nii hirmus mõelda, et kogu see vahetusõpilase teekond hakkab mul järjest enam ja enam lõpule lähenema, sest reaalselt ei taha, et see kõik läbi saab. Kindlalt parim aeg mu elus!! Lennupiletid kah kinnitatud nüüdseks ning Eestisse jõuan ööl vastu 28. juunit kell pool 1. 

Aga mis seal ikka, päikest teie südametesse!

Ask.fm- ask.fm/kerturuu KÜSIGE kui midagi huvitab :)

Uute piltidega teid seekord kahjuks kostitada ei ole. Panen siia mõned "So Mexican" Facebooki lehelt võetud:

Pilte minu linnast

Ega neid siin päris palju pole ja eriti selget pilti ette ei mana selle materjali puhul, kuid siiski. See on minu linnake:) 

Ask.fm: ask.fm/kerturuu

Pank

Postkontor

Cruz Azuli tsemendivabrik

Minu kodu. Täiesti täiesti kesklinnas, on kaks bussiterminali. Ennem oli lähimal olev mu majast kuskil 20 meetrit, nüüd teine bussiterminal kolis täpselt niimoodi, et kui buss ettesõidab, tuleb ta mulle trepiette :D Aga jah, kõik lihtsalt nii käe-jala juures, kui üldse olla annabki.

Spordikompleks

Lagunase suurim jalgpallistaadion. Kõige suuremad mängud toimuvad samuti seal

Käin seal vahel (väga harva haha) trepijooksu tegemas

Taksod on siin sellised. Kindlasti üks neist asjadest, mida ma Mehhiko juures kõige rohkem igatsema jään, enam üldse kõndida ei viitsi, sest takso on NII ODAV ja viib igale poole ära.

Arrolladora kontsert

Umbes poole üheteist paiku tulid Guty ja Jake mu ukse taha ja läksime koos Andy kodu juurde teisi ootama.  Kusagil üheteist paiku võtsime kaks taksot Matiase suunas. Mina, Guty, Jakob, Ixioel (või kuidas iganes ta nimi kirjutatakse eks:D), Andy, Carlos, Cristian, David, Ricky ja veel üks, keda ennem ei teadnud. Puros hombres jajaja.

Kohale jõudes oli meeleolu juba nii laes, megapalju tuttavaid nägi ja rahvast oli MEELETULT lihtsalt. Alguses esitasid teised bändid nii oma, kui ka näiktes suurepärase Calibre 50 repertuaari ning esines ka Roberto Junior oma kuulsa lauluga "Coco No". Võtsime kohad pealava suunas sisse, jutustasime, tantsisime ja veetsime lihtsalt hästi aega. Seal liitusid meie seltskonnaga ka Saul ja mingid võõrad kutid ja mõned sõbrannad. Syenni, Genesis G, Margueni, Rossy, Larysa, Carmelita ja veel paar tükki, kellega varasemalt kokku puutunud ei olnud. Sellest hoolimata oli seltskond väga lahee:) Kui Arrolladora enne kella ühte mängima hakkas siis millised emotsioonid noh!!! Esimeseks looks oli mu lemmik "Llamada de mi ex",mida lõpetuseks veel ühe korra mängiti. Võtsin oma fotoka kah kaasa aga ma vannun, et KÕIGI kõigi kõigi laulude ajal, mis selle kahe tunni jooksul mängiti, tantsisin, niiet eriti aega just piltide tegemiseks ei jäänudki. Piltidest rääkimata ei jõudnud Hectorite, Armandode ja nendegagi rääkima, kuigi nad täiesti silmapiiril olemas olid.

Peamised tantsud said maha peetud ikka Cristiani ja Sauliga hhahha aga ka paljude teistega. Mulle reaalselt meeldib lihtsalt täiegaaa banda järgi tantsida. Lõpuks, kui Arrolladora lõpetas, pandi natukene salsat ka mängima ja siis sai veel selle järgi jalga keerutatud, TÄIUSLIK, ma ütlen!!! Jalad nüüd ainult natukene valutavad, aga mis seal ikka, see kõik oli lihtsalt nii väärt ja olen nõus ülejäänud kuul nüüd väga tagasihoidlikult elama nende kulutuste tõttu, mis selle kogu värgi alla läksid, sest kohe KINDLASTI kuulub see öö mu Mehhiko parimate top3-e, ilmselt isegi üks parimaid öid kogu elus, Niiii lahe lihtsalt ja mul on nii palju positiivseid emotsioone, et ei saa sõnadega väljendadagi väga :)

Kui lõpuks tantsud tantsitud saime, siis hakkasime oma seltsonnaga jalutama ja kuttidel oli väike mõte tulnud, kuhu edasi võiks minna hahaha. Sellega oli ka hull kemplemine. Mina ei tahtnud mingi blokkija olla ja ütlesin, et kui nad lähevad, siis lähen ka kaasa ja, et kui ei meeldi, lähen välja ja ootan seal. Nad tahtsid muidu Lagunasesse kõik minu pärast tagasi tulla. Taidlesime seal pool tundi ja lõpuks läksime.

Ühesõnaga siis veetsime natuke aega veel linna peal ja Lagunasesse tulime taaskord kahe taksoga. Umbes poole 5 paiku jõudsin, aga hostema polnud üldse tige, just õnnelik mu üle, et ma ise õnnelik olen ja lõbutseda sain. Ja noh ma ei hakka eriti üksinda ka koju tulema sealt poole tunni kaugusel asuvast Matiasest, sest see ikka päris ohtlik koht öösiti ja kes teab, mis juhtuda võib.

Aga jaaa!!! Üldse viimased kuu aega on mu elu siin nii sisutihe ja lõbus ja tore ja hea olnud ning ma ARMASTAN OMA ELU, päriselt noh!!!

Aga tsauki!! :)) Ask.fm on ask.fm/kerturuu, küsige, kui midagi huvitab ja teada tahate.

Vasakult: Andy, Cristian, Carlos, ei mäleta nime, mina, Guty, David, Jake, Grecia

Guty :D:D "Kertu, teeme pilti, kõik senised ainult YFU koosviibimistelt" 

Me olime selle koha peal. Suht kaugel aga siiski hea koht, kõik asus lähedal ja oli tantsimiseks ka ruumi. Väga vähe. Sellistel kontserditel seal ees ei näe üldse midagi, kuna kõik teevad oma telefonide ja iPadidega pilte ja tantsida ka ei saa.

Toimunust, plaanidest ja jalgpallist

Ei ole jälle nii pikalt kirjutanud, aga kordan veelkord üle, et enam ei jää enam absoluutselt arvuti jaoks aega.

Toimunu niiviisi päevade kaupa enam väga selgelt meeles polegi. Vaheaeg sai läbi ja nüüd homme lõppeb ka esimene koolinädal õnneks. 

Vaheajal sain nii palju uusi tutvusi, just jälle teisest koolist ja ülikoolidest. Aga samas rahvas on nii suhtlemisaldis, et isegi kui panka lähen, tulevad varastes kahekümnendates töötajad ligi juttu tegema. Järgmiseks küsivad juba whatsappi jaoks telefoninumbrit ja juba päev hiljem tulevad kutsed, et välja minna. Aga nii lahe niimoodi ju:)

Kui Oaxacas käik välja jätta, siis möödus terve aeg Lagunases, kuid siiski väga meeldivalt, alati oli tegevust ja igav ei hakanud:) Väga.

Eelmisel reedel käisin sõpradega väljas ja ei hakka kõiki detaile kirjutama, kuid mina, nii nagu ka kõik teised inimesed seltskonnas naersime põhimõtteliselt pisarateni, nii lõbus ja naljakas oli ja üldse kindlasti üks meeldivamaid õhtuid siin Mehhikos.

Laupäevaks kutsuti mind salsat tantsima Matiasesse, aga mu hostema ei andnud mulle klubisse minemiseks luba, nagu ikka. Muidu ta mulle täiega meeldib- on ise meganooruslik ja ainuke keeld, mille reaalselt peale panebki, on Matiasesse klubisse minemine. Puhtalt selletõttu, et kusagil kolm aastat tagasi pandi ühe blondi vahetusõpilase joogi sisse narkootikume ja ta järgmisel päeval haiglas ärkas ning seejärel tagasi oma riiki saadeti. Aga noh, mis seal ikka. Selle asemel käisin Almoloyas 15- aasta sünnipäeval. Tüdrukul oli väga ilus kleit, kuid selle õhtu jooksul oli nii palju ebaõnnestumisi lihtsalt. Kasvõi alustades sellega, et avavalssi alustati kolm korda uuesti, kuna muusika seisma jäi, või, et kui tüdruk cumbiat tantsis, siis ta lühikese seeliku alt välkus tagumik. Kõik naersid väga kõvasti...natukene piinlik:D Minu jaoks oli üritus igav ka, kuna käisin seal oma klassiõe, ta venna ja primodega ja lihtsalt mõnede inimestega EI SAAGI mõnd põnevat jututeemat arendada kahjuks. Aga siiski nägin ühte sõbrannat Indit ka mingil hetkel ja siis läks lõbusamaks, sai temaga palju tantsitud ja jutustatud:)

Kool on peal ja mul on jälle seal kogu aeg nii igav ja reaalselt tunnen, kuidas lihtsalt niigi vähene järelejäänud aeg seal raisku läheks. Täna läks päev kiiremini, kuna õnneemotsioone oli nii palju hahha.

Esimesel päeval näiteks ei lastud mind kooliväravatest läbi, kuna otsustasime vanaemaga, et nüüd oleks lõpuks aeg mu seelikult mõned sentimeetrid eemaldada, sest see oli lihtsalt niivõrd pikk ja kole ning palavaga oli ikka päris hull olla. Koolis öeldi, et seelik liiga lühike ja, et sisse ei saa. No davai, kui ei saa, siis ei saa. Palju rahvast oli seal väravate taga, kellel olid juukseotsad värvitud, kel märgati neediauku, kes samuti seeliku pärast, kellel poistest olid juuksed liiga pikad või lihtsalt koolikredentsiaal kodus. Sain uued sõbrannad omale hahah. Eks ootasime ja jutustasime seal värava taga, umbes kaheksa paiku tegin nende uksehoidjatega nalja ja lõpuks sain sisse hhahha. Koju minnes ei jäänd mul muud üle, kui pidin oma seeliku õmbleja juurde uuesti viima hahha. Veits feil aga mis seal ikka. Nüüd on seelik ilus, pole liiga lühike aga pole päris põlvikuteni ka ulatuv:D Aga lihstalt....See kool on lihtsalt NII nii nii halb. Õpilased ei tea mitte midagi ja õpetajad ei tee oma tööd, ja siis miljon reeglit, kuidas sa tohid olla ja kuidas mitte...Lihtsalt veidi segadusseajav.

Eile kutsusid Hector ja teised sõbrad ( Jhonny, Mole, Fernando, Indi, Genesis) parki jalgpalli vaatama. Meiega oli ka teisi inimesi, Ingrid oma kutiga, Piñon, mõned jalgpallurid, mu hea sõber Saul jne... Nagu ikka nende seltskonna puhul kombeks, kõik tulid oma poekottidega kohale, võtsime purskkaevu najal kohad sisse ja panime korraliku pikniku püsti hahaha. Tegemist oli Mehhiko Cupi finaalmänguga, kus olime energiliselt kaasa elamas oma kallile Cruz Azuli meeskonnale. (Nagu varem mainind olen on Lagunas, kus ma elan, täielikult Cruz Azul) Mäng oli väga pingeline ja neid väravaid lihtsalt ei tahtnud kuidagi pidi tulla. Lõpuks jäi seis 0-0 ja oli käes penaltite aeg. Ja kui siis Cruz Azul selle viimase ja otsustava penalti lõi, siis minge pekki, millised emotsioonid!!! Rahvas läks täiesti hulluks kätte, kõik jooksid mööda parki ringi, röökisid ja kallistasid üksteist, nad reaalselt olid nii õnnelikud. Saul eriti hahhaha. Ja Guty, täiesti pekkis :D 

Seejärel läksime enamvähem kõik autodega võiduringile. Ma olin samas autos siis Sauli, Armando (Molega), Gilberto ja ta mingi sugulasega. Käisime võtsime viimase kodust veel Cruz Azuli lipu ka, mida katuseaknast lehvitasime. Autosid oli nii palju, kõik lasid koguaeg signaali ja need, kes magada tahtsid, ilmselt seda väga teha ei saanud. Kõigil olid emotsioonid megalaes, kõik olid nii õnnelikud, mõni isegi nuttis:D Siiski üle 15 aasta esimene finaalmäng, mis võideti ju ja see tähendab siin Mehhikos ikka midagi väga suurt. Lõpuks läksime kogunesime peaaegu kõik vabriku ette. Seal sain kokku sõpradega teisest koolist, Jakob, Guty, Barrera, Priciliano, Jesus jne...Kõik laulsid mingeid laule, ja hõiskasid hüüdlauseid, Ühel hetkel Jakob võttis mult ümbert kinni ja seal me lihtsalt vaatasime, ainukesed lollakad, kes kaasa ei osanud laulda :D Järgmisel hetkel mida ma näen, hostema tuleb teisest autost välja ja küsib, mida ma seal teen :D Mul oli sama küsimus, sest kodus olles valmistus ta peaaegu, et magamaminemiseks :D Aga kuna kõigil olid emotsioonid nii üleval ja kell oli veel kuskil pool 12, sain rohkem, kui lahke loa kella 2ni väljas olla. Mis sellest, et hommikul kell 8 juba koolis pidin olema :D Siis läksin Hectorite ja nendega välja istuma, algselt oli nii palju neid lubajaid, kes kõik pidid tulema, lõpuks olime ikka kuskil vaid 12 inimest :D Aga väga lahe oliii!! Muidugi nad jälle hakkasid oma Puerto Escondido tripist rääkima ja tegid minu kulul nalja, et ma ainult Almoloyas käin ja küsisid, et kas olen jões ikka sees ka käinud..Naer :D:D Hommikul polnud üldse raske ärgata, vastupidi, palju kergem, sest öö oli lihtsalt nii positiivseid emotsioone täis olnud:)

Ja mis veel...See Gilberto, keda ennem mainisin, käis 2 aastat tagasi Eestis!!! Kõigepealt küsis, et kust pärit olen ja kui vastust kuulis, siis vastas "Tallinn!" Mul jäi suu lahti, et mis mõttes Tallinn? Keegi mitte kunagi ei tea, et selline riik, nagu Eesti üldse kuskil kaardi peal olemaski on. Ja mis selgus oli see, et tal oli kuskil 3 aastat tagasi vahetusõpilane Soomest, kes nüüd on ta pruut. Ja käis ta siis tüdrukul kahe aasta eest Soomes külaski ning tuli ka Eestist läbi. Oli küll vaid Tallinnas, kuid siiski paistis ta väga vaimustuses olevat. Kui Jhonny ta käest hiljem küsis, et kuidas Eesti temale tundub, ütles, et "es donde quiero estar wey". ehk, et see on see koht, kus ta olla tahab. Ja praegu ta pidavatki reaalselt mõtlema sellele, et ajab paberid korda ja pärast ülikooli lõpetamist tuleb Eestisse elama oma Soome pruudiga. MIS ASJA? :D Aga mul olid reaalselt silmad nagu mingid tõllarattad peas, kui teda Eestist rääkimas kuulsin, nii üllatunud:D

Homme on õnneks reede ja kauaoodatud suursündmus on kätte jõudmas. Nimelt. Mehhiko parim banda Arrolladora tuleb Matiasesse ja muidugi lähen teise kooli sõpradega seda vaatama-kuulama ja selle järgi tantsima juu!!! Ma ei suuda sõnadesse panna, kui väga see banda mulle meeldib. Jah, varem tõesti ainult naersin selle peale, kui inimesed banda mängima pannes, pidevalt küsides, et mis asi see veel on, aga nüüd mulle meeldib see lihtsalt nii mega palju :D Rahvast on ikka eriti suurtes hordides kohale minemas ja olen kindel, et sellest tuleb üks super õhtu. Teisiti pole võimalik lihtsalt, sest ARROLLADORA WEY!!

Muudest plaanidest nii palju, et laupäeval kutsusid ühed sõbrad mind pulma, aga kuna kõik kohad on ette määratud ja mis kõik, siis eks see näha ole, kas minna saan. Aga nii tahaks minna, sest see Mehhiko pulm pidi üks teine tase ikka olema ja pole varem veel jõudnud....mis nüüd meenub, mu üks rohkem või vähem sõbranna koolist teeb aprilli lõpus ka pulmad ja olen sinna vist kutsutud. Aga igaahes ma arvan, et mu hostema läheb ka laupäeval sinna ja kui mul sõpradega algselt ühe laua taha ei õnnestu saada, lähen hostemaga ja hiljem kolin ümber.

LISAKS!!!!! Ma lähen YFU Cancuni reisile ikkagist! Kui mu ema täna mulle kirjutas, et minna saan, hakkasin koolis lihtsalt täiega ringi hüppama ja kriiskama:D Väga üllatav minu puhul hahah aga ma olin reaalselt niii üllatunud, et nad mulle selle võimaluse andsid ja NII MEGA TÄNULIK!!!!! Sest see on Cancun lihtsalt kõige awesomeima rahvaga üldse ju! Täna pärast kooli käisime Niklasega pangas ja tegime esimese sissemakse kah ära juba. Nii elevil!!!! Aga samas selle reisini on nii vähe aega jäänud ja alguse kuupäevast täpselt kuu aega hiljem toimub mu tagasilend Eestisse. Väga segased emotsioonid selle koha pealt. Kuidas on võimalik, et see aeg juba peaaegu, et otsa hakkab saama? Muidugi ma tahan Eesti perekonda ja sõpru näha, igatsetud toite süüa ja mõnesid asju teha aga lihtsalt see Mehhiko on nii minu riigiks saanud, et ma ei taha üldse mõeldagi sellele, et pean siit jumal teab, kui kaua aega eemal olema, ennem kui ükskord taas siia tulemine võimalikuks saab. 

Aga mis seal ikka. Eks see tagasiminek üks vahetusaasta osa ju ongi ja hetkel ma selle peale ei mõtle veel väga palju. Tunni aja pärast Sauliga välja ja siis ongi kohe öö käes.

Teile aga palju päikest ja soojust, sest seda siin jagub ikka KORRALIKULT. Ask.fm-is küsige küsimusi ka: ask.fm/kerturuu

Kogunemine vabriku ees. Tagaplaanil lipuga Eduardost paremale poole jääv on see seltskond, kellega muidu olin.

TŠEMPIONID!!!

Ja nüüd mõningaid pilte sellest, mis Cancuni reisil ees ootamas on: