Monday, April 29, 2013

Nõbu pulm

Laupäeval oli perega plaanitud primo Lalo pulma minna. Algselt pidime juba kell üks kohal olema, kuid jõudsime siiski kusagil kolme ajal. Enne minekut oli kõigil nii kiire ja seetõttu tõusid üles igasugused tülid ja vaidlemised ning üksteise peale karjumised. Ma olin kõrvaltvaataja ja üritasin kõiki kogu aeg lepitada aga ei tulnud eriti hästi välja :D

Kui lõpuks liikuma saime, võtsin oma tädi Rubi, prima Laura ja ta kuti Leoga (kellega nad JÄLLE koos on) takso ja sõitsime Matiasesse. Vanaema, tädi Nelly, Liz ja Harumy kutt Oscar tulid hiljem järgi. Kohale jõudes ei olnud üldse sellist tunnet, et mingi uhke pulmaga oleks tegemist, ümbrus ei olnud eriti ilus ja alguses läksime kohe õnne soovima. Lalo on mu lemmiknõbu aga kahjuks abiellusid nad põhimõtteliselt käsu pärast. Siin Mehhikos on niimoodi, et kui tüdruk rasedaks jääb, tuleb enamasti pulmad teha. Nad olid küll varasemalt 6 aastat koos olnud kuid sellegipoolest nägid nad nii mornid välja.

Pärast õnnitlemist istusime maha. Olid lihtsalt seinte ääres toolid ja nii. Laudasid polnud ning kohe hakati sööki ette tooma. Selline tavaline peosöök, ei midagi uhket- makaronisalat, liha, üliterav chillikaste ja tortillad. Joogiks muidugi meeletutes kogustes õlut, karastusjooke ning agua de horchatat. Muusikaks mängis tropical ning algul lihtsalt istusime ning uni tuli peale, sest polnud üldse lõbus. Torti oodata ei jõudnudki... :(

Varsti hakati mind tantsima kutsuma ja keerutasin mõned laulud jalga. Seejärel hakkasid pihta erinevad pulmamängud ja tantsud. Kõigepealt oli selline asi, et laes rippus üks kast, kust tantsivale noorpaarile valgeid helbeid hakkas pähe sadama. Mõned naised, sealhulgas mina, Liz ja mu tädi Isabel pidime kõik nende ümber käest kinni ringi moodustama ja lihtsalt õõtsuma. Lõpuks lasti sealt rippuvast kastist kaks tuvi välja. See oli täiega ilus.

Seejärel toimusid erinevad mängud, millest kõigist Liziga osa võtsime. Ma isegi kõiki mänge enam ei mäleta, neid oli nii palju lihtsalt. Üks oli igatahes see, et pruutpaar pandi toolidele püsti seisma, mehel ja naisel seoti silmad kinni ning naise kleidisaba anti mehele pihku. Ülejäänud naised pidid üksteiselt puusadest kinni võtma ja tantsima/jooksma, vahepeal pruutpaari alt läbi minnes ning see, kellele lõpuks kleidisaba pähe kukkus, pidi olema järgmine, kes abiellub. Selleks osutus Lizbeth muidugi :D

Järgmiseks toimus perekonnavalss. Taaskord oli pruutpaari ümber moodustatud suur ring ning muusika saatel  tantsisid nii pruut kui ka peigmees kõigi pereliikmetega, kes nendega tantsida soovisid. See oli kah päris ilus ja kohati küllaltki emotsionaalne.

Järgmine selgemalt meelde jäänud mäng oli harjaga tantsimise mäng. Põrandahari oli ära kaunistatud, vars oli kaetud valge krepppaberiga, sinna oli kleebitud tumedate juustega pulmakleidis barbie ja all oli ka mingi suur lehv ja mis kõik, päris ilus nägi välja. Pruut oli ringi keskel, naised taaskord tema ümber tantsimas. Kõigepealt läks üks ringi keskele pruudi ja harjaga tantsima, lõpuks jõudis järg minugi kätte. Suht awkward oli, ennem seda tüdrukut varem näinud polnud ja siis seal niimoodi vehkida... Aga mis lõpuks selgus oli see, et laul sai läbi, minu käte jäi hari, mille ka endale sain ning mina pidin olema nüüd siis järgmine, kellel pulmad tulevad. Oh jah :D Seejärel oli kõigil nalja kui palju, et näe, Kertu läheb esimesse Mehhiko pulma ja kohe võidab veel harja kah ära. Paljud olid lihtsalt mind oma kaameratega ümbritsenud, "foto Kertu!!! Foto!! ..Otra!..una mas!!.."

Ühesõnaga neid pruudimänge oli väga palju ja erinevaid, aga täiega täiega täiega lõbusad olid kõik! Järgnes mäng meeskülalistele. Peigmees pandi ringi keskele, mehed olid tema ümber ning talle hakati pudelist tekiilat jootma. Samal ajal ise tantsides, vahepeal Lalot keerutades, et kiiremini süda pahaks läheb. Lisaks joodi veel õlut ja mis iganes muid jooke segamini. Lõpuks sai terve pooleteistliitrine pudel otsa ja avati uusgi...Täiesti lõpp. See Mehhiko pulm on ikka täielik läbu üritus ma ütlen :D

Siis varsti pidime juba ära minema kuna tädi pidi minema tlayudasid müüma. Kokku olime kusagil neli tundi ja kindlasti loodan, et see mu esimeseks ja viimaseks Mehhiko pulmaks ei jää. Tahaks ikka rohkem näha ja ikka väga lõbus oli, pean ütlema.

Perekonnavalss

Pudelimäng
Oma harjaga :D

Sunday, April 28, 2013

Filmisoovitus

Ma ei hakka midagi üleliigset lausuma, kuid kui teile meeldivad armastusfilmid, siis peate vaatama kahte hispaaniakeelset filmi. "3 Metros Sobre el Cielo" ja selle järge nimega "Tengo Ganas de Ti". Kui keelt ei mõista, otsige subtiitrid juurde ja korras. See on seda väärt, päriselt. Üleeile õhtul lõpuks vaatasin teise osa kah ära ja nii hea noh! Lõpus pisarad voolasid ja voolasid...oh mind üliemotsionaalset... Aga nagu öeldud, ei lausu midagi üleliigset ja panen treilerid juurde.

Esmaspäev - Reede

Teen väikese kokkuvõtva postituse möödunud nädalast taaskord. Esmaspäeval ei toimundud tõepoolest mitte, kui midagi. Koolis oli igavamast igavam. Üks highlight oli siiski see, et ühe vaba tunni ajal istusime kusagil kümne klassikaaslasega päikese käes laua taga ja kõik pidid järjest ühe laulujupikese laulma. Kui järg minu kätte jõudis, oli laua ümber rahvast juba nii palju kogunenud ja laulmise ajal tuli juurdegi. Sooviti Eesti keelset laulu ja mul oli sel hetkel täielik blokk ees ja midagi ei meenunud, laulsin Tanel Padari "Võta Aega". Lõpuks kõik täiega plaksutasid, kõik direktorid ja pool kooli personaligi oli laua ümber, hiljem nii mõnedki tulid juurde ütlema, et "Misasja Kertu, poleks varem arvanudki, et nii hästi laulda oskad"...Nii hästi, nii hästi laulan ju... :D

Teisipäeval lootsin, et saan kaua magada ja alles üheksast kooli minna, nagu mul juba välja kujunenud on, aga kus sellega. Eelmisel päeval teatati, et kohale tuleb minna juba poole kaheksast, sest toimus üritus, millega sooviti edendada noorte huvi lugemise vastu. Toimusid erinevad 25 minutit kestvad "töötoad". Esimeses oli lihtsalt üks raamatulett püsti pandud, kust kõik said midagi meelepärasemat valida ning veidi lehitseda. Järgmises käisime kuulamas luuletusi, seejärel väikest teatrietenduse moodi asja vaatamas, mille eesmärk oli selgeks teha, et prügi maha ei visataks. Viimaseks kuulasime väikest katkendit ühest raamatust ning vaatasime videot teemal, et miks lugemine hea on. Selgus minu jaoks midagi äärmiselt üllatavat...Nimelt 78% mehhiklastest ei ole elu sees ühtegi raamatut otsast lõpuni läbi lugenud!!!! MIS ASJA???? Ma teadsin, et lugemise ja raamatute koha pealt siin seisud päris kehvad on, aga, et kohe nii hullud...Inimesed hakkasid mu näoilme peale naerma, sest sõna otseses mõttes vajus mul suu lahti ja silmad läksid pärani pähe, sest kuidas see üldse võimalik saab olla... Edasi läksid tunnid normaalses rütmis. Igavuse saatel. Ma reaalselt igatsen sellist konkreetset õppimist ja isegi matemaatika ülesannete lahendamist, mu aju vajab tööd, et täitsa ära ei kuivaks. Lihtsalt see niisama istumine väsitab ikka nii palju. Pärast kooli käisin ujumas ja Saksa vahetusõpilase Niklasega väljas.

Kolmapäevast algasid eksamid taaskord. Avapauk anti inglise keelega. Nii lihtne, nii lihtne. Kirjutasin kustutuskummi peale kõigi ülesannete vastused ka ja andsin klassile edasi, sest alati enne tundi loetakse mulle ikka sõnad peale, et ma kopeerida aitaks. Kuna mu klassikaaslased mind kõigega nii palju aidanud on, siis olen loomulikult ma ka lahke. Õpetaja ilmselt juba ammu aru saanud, aga tal nii ükskõik, kui ükskõik veel olla saabki. Pärast kooli läksin Matiasesse omale uusi jalanõusid ostma, sest laupäeval oli pulma kutsutud ja polnud midagi jalga panna. Sain üle nelja päeva lõpuks telefonile saldot ja whatsappi kah tagasi, milline kergendus :D

Neljapäevaks oli midagi muutunud. Koolis ei jäänud ühtegi korda magama ja ei tundnud igavust. Kuna kaks eksamit oli tulemas sel päeval, siis ilusti õppisin ja kordasin, kaks tundi läks eksamite alla. Hommikusöök kah veel ning kaheteistkümnest algas meil toitumis ning hügieenialane loeng. Eks natukene liialdati kah seal kõigega. Muidugi, karastusjoogid on tervisele äärmiselt kahjulikud, kuid see, et konservtooted on kahjulikud, kuna karpi avades paiskub toote sisse toksiide, mille me ära tarbime, on natukene juba liialdus. Kui hakata mõtlema iga väikseima detailikese peale, siis enam üldse elada ei saaks ju... Seejärel tegid kokad veel puuviljakunsti, nikerdasid midagi arbuusidest ja kurkidest ja päris lahe lõpptulemus jäi aga nii palju aega kulus selle alla ning midagi ei näinud kah. Loengu lõpus kuulutati välja, et viimased tunnid jäävad ära. Kui õnnelik ma seda kuuldes olin hahah! Koju tulles tegin väikese uinaku ning hiljem läksin hostemaga Herbalife tooteid tutvustavale loengule. Sellised tooted, mida igapäevaselt tarbides tehakse üks ilus ja hea pai oma kehale, organismile ja alimentatsioonile. Nii mul kui ka hostemal tekkis suur huvi nende produktide vastu ning tema ostis enda omad äragi. Jutt on igati ilus, aga eks tema pealt hiljem näha ole, kas mingi efekti kah saavutab. Hiljem läksime istusime hostemaga pargis, saime õdede ja tädiga kah kokku ja oli selline hea õhtuke.

Reedene koolipäev läks samuti kiiresti. Üks eksam ning tänu sellele, et mina viimase tunni õpetajale ütlesin, et ta meid ära laseks, sest me nagunii midagi ei tee, oli ta küllaltki kergelt nõus ning saime kella kaheteistkümnest lahti. Klassikaaslased täiega tänasid ja kummardasid mind hiljem :D Koju tulles vahetasin riided ja sain Rootsi vahetusõpilasesga kokku. Tegi mulle ühe frappucino välja, natukene aega istusime ja jutustasime ning pidigi ta juba kooli minema. Käisin vahepeal veel ujumas, jutustasin emaga internetis ning seitsme paiku käisin õdesid tantsimas vaatamas Vero, vanaema ja tädiga. Seejärel põhimõtteliselt jooksin tlayudat sööma...Ma ütlen, see on midagi taevalikku lihtsalt! Hectorilt olin ka kutse saanud, et tema, Mole, Fernando, Lalo, Genesise ja nende kõigiga välja minna. Väsimus oli suur peal ja polnud erilist tahtmist, aga otsustasin siiski minna. Kusagil üheteist ajal tuli ta mulle järgi, varsti saime ka teistega kokku ja Jakobi kutsusin kah. Peamine õhtu nali minu üle oli seekord siis see, et üks kutt, kes algul enda sõnul minusse siin täiega armunud oli, on nüüd Lalo secret boyfriend :D (Lalo on kuskil 25- aastane selline megarikas, suur ja paksuke gei kutt :D) Aga väga tore õhtu oli tegelt ja kuskil ühe ajal otsustasime Jakobiga kuskile 5 kilomeetri kaugusele naabruskonda, külasse, kuhu iganes minna, sest nii Guty, Saul, Pepe, Cristian ja veel mõned sõbrad teisest koolist olid seal. Mole saime ilusti nõusse, et ta meid ära viskaks autoga. Väga vähe aega sain ma seal isiklikult olla, sest mingil hetkel nagunii olin juba hostemalt ajapikendust küsinud ja ei tahtnud lubatust hiljem koju jõuda.

Nädalavahetusest tulevad kaks eraldi postitust. Seniks aga kõik :)

Vanaema ja hostemaga
Õed:) Vasakul Alexa, paremal Lupita

Saturday, April 20, 2013

Poiste sünnipäevast

Õhtul kümne paiku võtsin takso ja sõitsin Guty, Jesuse, Priciliano, Antelmo ja kelle kõigi ühissünnipäevale. Väga vähe rahvast oli, aitasin neil veel natukene asju korraldada ja kuskil tunni aja pärast hakkas inimesi saabuma. Kõik olid teisest koolist ja terve kool oli kohale kutsutud haha. Tuli ikkagi kuskil 50-60 inimest vaid. 

Õhtu kujunes väga toredaks, sain üle päris pika aja oma teise kooli sõbrannadega aega koos veeta. Syennit ja Laurat ikka näeb siin-seal aegajalt, aga ma ei tea, mis need teised kogu aeg teevad. Aga jah, seekord olid ikka kõik Rossy, Genesis, Larysa (pole suurim sõbranna mul just hahah. Draamad, draamad. Oli ennem sakslase Jasmini vahetusõde ka), teine Laura, Ariana, Carmelita, Karla jne jne. Väga äge oli nendega üle taaskord koos aega veeta :)

Palju sai tantsitud ja need jalanõud pean ma nüüd küll ära viskama hahaha. Arrolladora pluss eilne on oma töö teinud. Eks kirjutada oleks palju, kuid üldjoontes möödus õhtu rahulikult. Selle ajani, kui koju tulemiseks läks. Ma ei tahtnud kõndima hakata, kuna ikka enam-vähem kaugel oli see koht. Istusime siis mõnede inimestega Angeli autosse, et ta meid kõiki koju sõidutaks ja siis hakkas mingi draama pihta, kuna kellegi teise auto oli ära varastatud. Päris hull, kuti isa oma oli veel. Täna pole sellest midagi rohkemat kuulda olnud, ehk leidsid ülesse siiski. Viivitasime seal päris kaua ja koju jõudsin lubatust tund aega hiljem, oih.

Täna olen terve päeva perega koos olnud, hommikul üle väga pika aja lihtsalt istusime oma saksa õe Laraga maha ja jutustasime ja jutustasime, nii hea ja me ikka üks ühele sarnased :D Millalgil käisin korraks üleval korrusel oma toas ja kui alla tulen, mis ma näen. Kari jalgpallureid istub köögis ja jutustavad mu vanaema ja tädiga :D Kuskil pea kaks tundi olid seal. Algul olid tulnud vaid seetõttu, et mu hostemalt hõbeehteid ühe tüdruku viieteistaasta sünnipäeva kingiks osta aga jah...eks juttu jätkus seekord kauemaks neil. 

Majas uus draama kah lahti, mu nõbu Laura läks enda jalgpallurist poisist lahku, nüüd on nii vihane ja kurb ja ei söö midagi ja kogu aeg hakkab nutma :D Eelmisel nädalal oli neil facebookis veel suhteseis "abielus" ja kirjutati üksteistele, et kui elu lõpuni nad koos ikka on. Mehhiko :D

Täna õhtul on kõrvallinnas El Barrios vela ehk selline traditsiooniline rahvariietega pidu, kuhu nii mõnedki inimesed mind kutsunud on aga vist ei hakka minema. Teen ilmselt üle pika aja nädalavahetusel ühe koduse õhtu ja olen tlayudarestoranis oma tädil abiks. Või vaatan, mis Lara mõtleb ja teeb ning kuhu läheb. Aga tõesti, hakata jälle neid rahvariideid otsima ja laenama ja raha nii piletite, soengu ja kõige peale raiskama...ah, järgmine kord.

Küsimuste küsimiseks kirjutage kommentaar või suunduge mu ask.fm'i lehele ask.fm/kerturuu :)

Aga okei, ega siis rohkem midagi. Kallid, musid paid, TSAUKI :)

Kõige lõbusamad omavanused sõbrannad siin:) Syenni ja Laura
hahaha:))
 Vasakul pool olev poiss on kurttumm aga sellegi poolest megaseltskondlik ja lahe inimene:)

Carmelita, Syenni ja Pepe (Ivani vend ta)
Syenni, Jesus, mina, Cristian
See mees nüüd küll koolis enam ei õpi hahhaa... :D Aga keegi Syenni väga hea sõber

Sünnipäevalise Jesuse ja Syenniga
Mulle meeldib see pilt :) Kõik nii rõõmsad
Pura gente guapa;) Pool rahvast umbes

Friday, April 19, 2013

Sellest nädalast

Jälle üks koolinädal möödas, täiesti uskumatu!! Olen uuesti tubliks hakanud, iga päev käin ujumas ning nüüd juba jälle suudan rohkem ja pikalt seda teha, vahepeal oli kõik jõud ikka täitsa ära kadunud. Ilmad on kohutavalt kuumad. Okei, tegelt pole midagi kohutavat, just mõnus ja hea, ainult, et kodus on põhitegevuseks küll kujunenud dušši all olemine. Vihma ka ei saja ja ikka veel mu pere ja kõik siin räägivad, et see pole veel midagi hullu, et mais ja juunis pidi see tippude tipp alles saabuma...Oh eks elame ja näeme. Eile oli varjus näiteks 37 kraadi...varjus.

Esmaspäeva õhtul hiljem püsisin ilusti kodus, teisipäeval sain pärast tunde Jakobiga kokku, kuna hetkel lõpuklassidel on käsil mingid suured eksamid ja tal selle puhul tunde ei toimu. Käisime võtsime ühed michid, kõndisime ringi ja rääkisime, rääkisime, rääkisime. Ma ausalt ei mäleta, millal oli viimati see aeg, kui me Lagunases vaid kahekesti päevasel ajal väljas käisime. Ei tea, kas ongi olnud :D Kõik nende koolide kellaaegade erinevuste pärast. Aga väga hea olii :) Hiljem läksime CECA juurde ja saime sealsete sõpradega kokku, veits "hängisime" ringi ja juba jälle oli mingeid hõikeid kuulda "Jakobo, presentameeee" ehk siis kutid tahtsid, et mind neile tutvustataks. Kaua aega ei hakanud selle peale raiskama.  Hiljem käisin veel koolist inimestega väljas, lihtsalt pargis istumas ja jutustamas.

Kolmapäeval pärast ujumas käimist ja väikest siestat pidin onu üllatussünnipäevale minema, aga nii hostema kui ka nõbu, kes temast hiljem läks, unustasid mõlemad mind ära. Normaalne :D Aga ega siis midagi, algul ei tahtnud minna, sest hakkasin mõtlema, et pärast polnud ma kutsutud äkki ja mis iganes, aga varsti tuli juba Verolt sõnum, et kus olen ja miks mind seal pole. Eks ajasin jalad alla ja jalutasin siis.

Kohapeal oli hästi tore, mu pere ja nende sõbrad on ikka nii humoorikad inimesed ja naerda saab alati megalt. Söök oli ka muidugi hea ja tort ülimaitsev :D Kõikidel nõbudel olid peikad kah kaasas ja ega muidugi ei jäänud ka puudutamata see minu teema, et kellega ma ikka koguaeg neid sõnumeid seal whatsappis saadan, endal suu kõrvuni peas ja, et keegi sellel Kertul ikka on ja kui ei ole, siis natukene veel aega, sest Laragi oli enda kuti saanud alles viimasel vahetusaasta kuul ju.. :DD Hahaha. Bien chismositas.

Pärast läksime Saúliga välja. Juba varem olime kokku leppinud, et õhtul teeme midagi, aga jäi natuke hilja peale see kõik. Mõtlesin, et ah okei, et lihtsalt jalutame ringi või teeme ta autoga mõne tiiru kuskil aga kus sellega. Oli tema nõbu ja mu sõbranna Blancagi koos temaga, Saúli onu ja Blanca kutt Albert. Neil oli plaan tehtud, et läheme kõik koos restorani sööma. Okei. Nad olid truck autoga, kuhu salongi mahtus vaid kolm inimest ja nii mind siis rõõmsalt paigutatigi sinna Blanca ja ta isa vahele ja kutid läksid kasti. Alguses oli veits awkward, sest ei osanud midagi sellist üldse oodata, kuid väga kiiresti hakkas jutt jooksma ja sellest piinlikusest sai kiiresti üle.

Algne plaan oli minna Lagunase ainukesse arvestatavasse ja uhkesse restorani Iba Azuli aga kuna kell oli kolm minutit enne kümmet ja kuna kohe seda kohta sulgemas oldi, siis läksime ühte ilusasse kohviku sarnasesse kohta, kuhu ennem veel jõudnud polnudki. Ma piirdusin vaid kohviga, kuna olin seal sünnipäeval end väga täis muginud. Täitsa tore oli, jututeemad olid põnevad ja sain muidugi ka Eestist jälle ta onule palju rääkida :D  Kusagil üheteist ajal juba lõpetasime, kõndisime Saúliga koju. 

Juba mu maja trepi peal oli mind ootamas üks jalgpallur...Koos Harumy ja tema jalgpallurist peika Oscariga. No manches. Teise prima kutt oli talle mu numbri andnud ja nüüd ta tahab hirmsasti tuttavaks saada, aga ei hakanud välja tegemagi. Naeratasin Oscarile ja Harumyle ja kõndisin rahuliku südamega tuppa. Istusime perega veidi aega suures toas, jutustasime ja vaatasime uudiseid ja oligi aeg jälle magama minna.

Eile midagi ei teindki eriti, ujumas olin tavapärasest kauem ja õhtul puhkasin.

Tänane koolipäev oli hea. Hommikul oli suur tahtmine tund aega hiljem kooli minna, läksin ikkagi seitsmest, kuna tahtsin hea õpilane olla eks ja mis selgus...Muidugi jäi esimene tund JÄRJEKORDSELT ära. Ega siis midagi. Mängisime võrkpalli ja ma olen kindel, et ma olen halvim mängija ever vist :D Sellegipoolest oli lõbus. Nendes Eesti kehalise kasvatuse tundides tundub, et kui midagi valesti teed kuskil pallimängus, siis kõik on tigedad su peale, aga siin vahet pole, inimesed on rõõmsad, kõik on õnnelikud, kõik on hästi :D

Seejärel toimus kolm poolikut tundi ja juba üheteistkümnest saime koju. Olin siin oma tädidega, rääkisin Lupita (oma 5-aastase õega) juttu ja käisin jalutasin vee arvet maksma. Nüüd ootan Jakobit, kellega varsti välja lähme taaskord ja õhtul Jesuse, Priciliano ja Guty ühissünnipäevale. Kui igav hakkab, siis hiljem teise seltskonnaga karaoket laulma aga eks näis.

Mis veel...Täna tuli meili peale JO ehk YFU järelorientatsiooni kutse. Nii hirmus mõelda, et kogu see vahetusõpilase teekond hakkab mul järjest enam ja enam lõpule lähenema, sest reaalselt ei taha, et see kõik läbi saab. Kindlalt parim aeg mu elus!! Lennupiletid kah kinnitatud nüüdseks ning Eestisse jõuan ööl vastu 28. juunit kell pool 1. 

Aga mis seal ikka, päikest teie südametesse!

Ask.fm- ask.fm/kerturuu KÜSIGE kui midagi huvitab :)

Uute piltidega teid seekord kahjuks kostitada ei ole. Panen siia mõned "So Mexican" Facebooki lehelt võetud:

















Tuesday, April 16, 2013

Pilte minu linnast

Ega neid siin päris palju pole ja eriti selget pilti ette ei mana selle materjali puhul, kuid siiski. See on minu linnake:) 






Pank


Postkontor

Cruz Azuli tsemendivabrik

Minu kodu. Täiesti täiesti kesklinnas, on kaks bussiterminali. Ennem oli lähimal olev mu majast kuskil 20 meetrit, nüüd teine bussiterminal kolis täpselt niimoodi, et kui buss ettesõidab, tuleb ta mulle trepiette :D Aga jah, kõik lihtsalt nii käe-jala juures, kui üldse olla annabki.

Spordikompleks
Lagunase suurim jalgpallistaadion. Kõige suuremad mängud toimuvad samuti seal
Käin seal vahel (väga harva haha) trepijooksu tegemas






Taksod on siin sellised. Kindlasti üks neist asjadest, mida ma Mehhiko juures kõige rohkem igatsema jään, enam üldse kõndida ei viitsi, sest takso on NII ODAV ja viib igale poole ära.