Sunday, March 31, 2013

Oaxacas rootslase perega

Alguses oli kevadvaheaja esimese nädala teine pool plaanis veeta Puerto Escondido rannas koos kõigi sõpradega. Reaalselt, kõik mu ülikoolisõbrad läksid ning neid kutseid ja sõnumeid, et ma ikka kah läheks tuli niimoodi, et telefon oli punane. Muidugi ei andnud Mehhiko YFU mulle selleks luba ja äärmiselt tagasihoidlikult öeldes olin ma rohkem, kui maruvihane. Ütlesid, et juhul, kui ma sinna randa lähen, on varakult Eestisse naasemine garanteeritud...Ja seda ütlesid mulle umbes 100 korda, et ikka meelde jääks....NII normaalne.
Siis tuli Jakobi ja Guty perelt kutse nendega kaheks ööks Oaxacasse minna ning kuna on tegemist mu lemmiku Mehhiko linnaga, kus senini käinud olen ning need kaks kutti on mul ühed parimad sõbrad üldse siin, siis ei kaalunud sekunditki ning olin kohe nõus.
1. päev äratus oli kell pool 5 hommiul, kuna viie ajal pidid nad mul juba järgi olema...Seejärel ootasin ja ootasin ning jõudsid nad alles kell pool 7 läbi...tüüpilised mehhiklased.
Ees ootas kusagil viie-kuue tunnine sõit kurvilisel teel, mis enamus ajast möödus magades. Rootslasega sai ka veidi reisiplaane tehtud. Nimelt kuna ei mina ja ka tema ning väga palju muud rahvast otsustasime, et YFU maikuu reisile ei hakka minema selle ulmelise hinna ning pettumusttekitava reisiplaani pärast, siis pidavat rootslase vend hoopiski juunis Mehhikosse tulema. Tegime väikese plaani, et reisime neli nädalat ringi, kaks esimest nädalat rendiautoga ning hiljem bussiga. Eks seda mõtleb veel. Jututeemasid oli igasuguseid põnevaid-häid veel.
Kusagil üheteist ajal käisime hommikust söömas, kuskil eriti ilusas restoranis. Ja terve selle tripi vältel sõime ainult parimates restoranides...Kõik oli nii kallis ja kui enda eest maksta tahtsin või kasvõi pooltki summat pakkusin, ei olnud nad nõus ja tegid kõik välja...
Enne Oaxacasse jõudmist käisime ühes külas, mis on nii Mehhikos kui ka kogu maailmas ainuke, kus tehakse Mehhikos ja eriti Oaxaca osariigis kõige kuulsamat alkohoolset jooki mezcali. Kogu protsess on äärmiselt aeganõudev ja paljude erinevate etappidena. 
Pärast seda sõitsime Oaxaca külje alla Tulesse, et seal soomlase Miaga kokku saada. (Varem elas ta Lagunases, kusagil kuu aja eest vahetas perekonda), kuid telefonitsi ei saanud teda kätte ning seega sõitsime Oaxacasse sinna majja, kus peatusime. Tegemist oli siis Guty tädi pere koduga. Maja oli just valmis saanud ja nii ilus ja suur, pereisa on arhitekt ja ise disainis, mõtles kõik välja. Väga jõukad inimesed...
Istusime pisut aega elutoas, sain tuttavaks kõigiga ja ei möödunud viiteteist minutitki, kui perepoeg mind juba Puerto Escondidosse kutsunud polnud, kus juba eelnevalt mainitult, kõik mu sõbrad ka olid hahaha, muidugi ei läinud. Ei mina ega ka tema. Seejärel oli natuke aega, käisime pesemas ja siis istusin Jakei ja Gutyga, rääkisime juttu ja olime niisama.
Poole viie aeg läksime taaskord Tulesse. Mina ja Carolina (Jakobi ja Guty õde) läksime perepoja Jorge autoga, muusika oli täpselt nagu minu playlistist... Lõpuks jõudsime Tulesse, saime kõigepealt Miaga kokku, keda oli nii super hea näha. Kanada Jarvis oli ka temaga. Läksime jälle restorani sööma. Jutustasime Miaga ja kuttidega ning viisime vahepeal toimuvaga kurssi, juba poole söömise pealt pidid Mia ja Jarvis ära minema. Kui me ükskord lõpetasime, siis Läksime Tule puud vaatama, mis on maailma suurim. Tõepoolest, hiiglaslik hiiglaslik. Juba siis andis väsimus tunda, kuid ega midagi, uuesti autodesse ja suundusime Oaxaca kesklinna. Pean tõdema, et see linn on lihtsalt nii võrratult ilus, külastasin seda teist korda. Augustis käisin koos oma vahetusperega. Aga lihtsalt see koloniaalne arhitektuur, see tänavamöll, puhtus ja kõik... Super ilus tõesti. Kõigepealt vaatasime üht  karneval-rongkäiku, midagi sarnast. Kõik inimesed tantsisid, elav muusika, lõbus õhkkond. Välja arvatud see, et kõik olime meeletult väsinud juba:D Edasi läksime Santo Domingo kirikusse, käisime sees ning hiljem veetsime aega seal ees istudes. Ei teind eriti midagi. Seejärel jalutasime Zocalo ehk keskväljaku poole, Jakei ja Gutyga sai nii palju nalja ahhaha lihtsalt imelised inimesed, ma ütlen. Jalutasime natuke seal keskväljakul, jutustasime jne ning pärast seda läksime sööma ühte restorani, mille kohta mäletan, et kui esimest korda Oaxacas käisin ja seda restot nägin, mõtlesin, et seal peavad küll sööma vaid eriti rikkad inimesed...
Pärast restoranis käiku oli uni pühitud, tulime koju ära ja olime Guty ja Jakobiga poole ööni üleval.

2. päev Äratus oli pool kaheksa. Kiire dušš ning seejärel abistasin Malenat ja perenaist hommikusöögi valmistamisel. Täiesti jõhker, kui rikkalikud hommikusöögid seal olid. Frijoladad, erinevad saiakesed, kohv, värskeltpressitud apelsininektar, chokomilk, juustuvalikud jne jne. Pärast söömist võtsime ette teekona Hierve el Agua suunas. Enne Mehhikosse tulekut teadsin, et seda kohta tahan kindlasti külastada ja tõepoolest, see nägi päriiis lahe välja.
Teekond oli kusagil kaks tundi. Sõitsin autos Jakobi vanemate, ta tädi ja tädimehe ning õega ning sõit polnud eriti lõbus. Magasin terve tee, keegi üldse juttu ei rääkinud. Kohale jõudes läksime võtsime Guty ja Jakobiga kohe ühed michid ja läksin rootslasega ujumisriideid ostma, sest kaasa ei võtnud. Väga kaunid nägime välja muidugi hahaha. Aga vahet pole see hind või välimus, lahe oli. Vesi oli jäiselt külm...Aga siiski nii mõnus. Seal Hierve el Aguas on looduslikud mineraalveebasseinid. Taaskord sai rootslasega nii lõbusalt aega veedetud, sel ajal, kui teised kaldal puuvarjus niisama jutustasid. Praegu natuke gripine selletõttu küll, aga mis seal ikka...
Olime seal kusagil kaks tunnikest ehk, pärast seda käisime jälle söömas. Ma vannun, et me kogu aeg lihtsalt sõime...
Tagasisõiduks läksin Jakobi, Guty, Jorge ja Danieliga ühte autosse, et lõbusam oleks. Alguses jutustasime ja naljatasime kuid juba kohe kohe jälle magasime hahah.
Koju jõudes istusime natukene aega niisama ning õhtul läksime taaskord keskusesse. Käisime muuseumites ja lihtsalt jälle olime niisama hahah:D Kõigepealt käisime Oaxaca tekstiilimuuseumis. Oli küll ilus aga ma ei tea, siiski jäi kuidagi igavaks ja ühekülgseks minu jaoks, vähe eksponaate, vähe kõike. 
Järgmisena läksime ühte kompleksi, kus hoovis mängis elav muusika, kus olid kohvikud, lugemisnurgad, muuseumid. Käisime ühes muuseumis vaatamas pilte sellest, kuidas ladina-ameeriklased Ameerikasse jõuda tahavad. Pärast seda käisime Santo Domingo kiriku ees vaatamas suurt rongkäiku. Kristuse ülestõusu auks. See oli väga pikk ja eriti palju rahvast oli sellekspuhuks sinna kogunenud. Vaid ühel korral aastas, semana santa ajal toimub selline rongkäik.
Ega siis midagi, jalutasime jälle keskväljakule, seal lihtsalt istusime ja ei teind midagi:D Me olime jälle Guty ja rootslasega omavahel, jutustamas ja naermas, ega väga pikalt polnud, varsti läksime koju ja hakkasime Guty sünnipäeva puhul torti sööma. 18 sai lõpuks temagi:D Söögilauas hakkasid kõik rääkima kummituslugusid. Pereisa näitas üht fotot oma vennapoja sünnipäevalt, kus tagaplaanil ilmus väike poiss. Kaks pilti oli. Ühel pildil olid poisi silmad niimoodi, et üks vaatas alla ning teine kuti poole ning teisel pildil olid silmad suured ja mustad. Suht creepy. Keegi polevat teadnud, et mis poisiga tegemist. Seejärel hakkas Guty ja terve ta perekond rääkima, kuidas esimene kusagil 8-9 aastaselt oma toas pidevalt üht vana meest ülikonna ja kübaraga nägi ja siis palju rituaale pidid läbi viima, et sellest lahti saada. Neil olevat kodus palju sensitiive käinud, kes kõik räägivad, et majas on palju vaime ning ükskord olevat deemon ilmunud, kõik olevat eranditult öelnud, et Gutys on midagi hahahah:D ja, et see vana mees olevat ilmunud kusagit kaugelt, et teda kaitsta.
Seejärel läksid kõik magama. Me Guty ja Jakobiga jäime elutuppa passima ja Youtubei niisama. Alguses kuulasime bandat ja me Gutyga laulsime kõik laulud kaasa. Seejärel hakkasime taaskord igast vaimudest ja asjadest vaatama ja panime erinevaid videosid. Kõik läksid magama kuskil poole 11 ajal, me olime kaheni all. Lõpuks oli juba päris hirmus olla ning kui ükskord magama otsustasime minna, siis kõik kolm jooksime ülesse lihtsalt, ise naerdes aga jumala hirmus hakkas. Tuli jäi kah põlema, sest keegi enam küll alla ei tahtnud minna üksinda, et see ära kustutada.

3. päev Kell kaheksa oli äratus. Pärast hommikusööki hakkasime kohe Lagunase poole tagasi sõitma. Tee peal käisime jälle restoranis. Põhimõtteliselt terve tee möödus magades, sest kui sel kurvilisel teel silmad lahti hoida, läheb ikka süda kergelt pahaks küll..
Kusagil poole viie aeg jõudsime Lagunasesse. Poole tee peal tuli meelde, et hostemal sünnipäev ju, wuhuuu. Kinki polnud, midagi polnud. Eks läskin siis ruttu kaubanduskeskusesse ja ostsin ühe kingi aga homme alles annan, kuna pean veel ühe protseduuri sellega seoses läbi viima.
Koju jõudes läksin kohe oma sugulaste koju Vero sünnipäeva tähistama, kaua ei olnud, sest uni oli meeletu. Ühel hetkel vaatan, kuidas onu tuli veeämbriga ning tuimalt selle kõik 15 liitrit vett hostemale kaela kallas....Mehhiko komme, mida sünnipäevalastele vahel tehakse.
Tulin koju ära, saatsin Olivia kah ära, kes nüüd tagasi Saksamaale läks, sõin ühe tlayuda ning läksin magama, kuna midagi ei toimunud. Kõik ülikoolisõbrad on Puertos ikka veel rannas ning teised sõbrad muudes kohtades puhkuseid veetmas.
Ühesõnaga. See Oaxacas käik oli lihtsalt super ja selliste inimestega, nagu Jakobo ja Guty, on parim aeg lihtsalt garanteeritud. Nii armas nende perest, et nad mu kaasa kutsusid:)
http://ask.fm/kerturuu
Santo Domingo kirik. Üks altaritest. Kõik kullatud





Jakob oma rootsi vennaga :D
Guty-Jakob :)))
Ma ei tea miks, aga need koonused peas on nii hirmsad mu jaoks.



Oaxaca tekstiilimuuseum
Jakob, mina, Guty, nende nõbu Daniel. Kahtlane tüüp. Ainukesed jututeemad olid brändid ja elektrooniline muusika. Fännab Lacostet ja kõik ta toas oli seetõttu krokodille täis:D
Nukuetendus keskväljakul
Jakobi varjatud anded hahahaha. 

...
"Mis sa teeksid, kui üksinda pimedas kodu poole kõnniksid ning üks selline sulle vastu jalutaks?" hahahah
Jakobiga niisama:D






Tahtsin majast, kus ööbisime pilti teha, aga ei julgenud :D Igatahes see läks igalt poolt veel edasi ja oli täiega suuur!



See auk, kust kõik see vesi Hierve el Aguas tuleb

Kivistunud kosk

Mezcali vabrik

ahjuga :D
Guty niisama õnnelik
"ananassid", millest mezcali toodetakse

Oaxacaaa!
Santo Domingo kirik

Üks väga super õhtu hahhaha :Dõ'

Uute ujumisriietega :D

Saturday, March 30, 2013

Pilte vahepealsest

Vahepeal on meeletult toimunud ning teades, et ainult üürikesed kaks ja pool kuud on mul siin imelises ja nii kalliks saanud Mehhikos aega jäänud viibida, siis internetti enam pea, et üldse ei jõua. Ainult jääb aega telefonist facebookis toimuvat kontrollida, kuid igasugusteks blogipostitusteks, uudiste lugemisteks ja isegi meili kontrollimiseks aega eriti pole. Tahan praegu kõike siinset viimseni nautida ja kõigest pakutust osa võtta. Seega panen siia vaid mõningad pildid vahepealsest ja lihtsalt kirjeldused alla.
Ask.fm-i tegin kah omale, et oleks kergem küsimusi küsida hahah http://ask.fm/kerturuu ja muidu see on Mehhikos kolm korda rohkem kasutuses, kui Eestis:D
Nicoleiga. Kutsus mind ühel neljapäeval enda juurde Ixtepeci, et Juchitani banda de Trakalosa de Monterrey esinemist vaatama minna. 
Trakalosa de Monterrey, Supeeerlahe oli ja isegi Feri ja Monset nägin :) Bandast on reaalselt mul üks lemmikuid muusikastiile saanud hahah

See kutt bändis üks põhimehi, sain pilti ka hahahha
Teddy korraldas teisipäeval basseinipeo, mis on üks parimaid üritusi üldse, kus käinud olen. Nagu ikka sellistel puhkudel juhtub, sajab vihma ja keegi reaalselt basseini ei lähegi, kuid megaa mega lahe.
Vasakul minust Denise Mehhikost ja Natalia Columbiast (õpib siin) Niii mega toredad naised:)
Teddy DJ puldis :D Lisaks oli peo teema GLOW...basseinis helendavad valgustid, joogitopsid helendavad, rahvale pritsiti peale helendavat spreid, mis kahjuks enam riietelt maha ei tule, kui tore!

Sain Merkaga kokku, käisime tema ja ta vennaga Ojo de Aguas ujumas. Tagasiteel läksime mingite tüüpide kastikasse ja saime tasuta transporti:)
Küsisin Merililt naljaga, et kas ta kummimadratsit ei taha, ostiski hahah. Aga vesi täpselt nii selge oligi
Merka Merka Merka
mu saksa nõbu Lara käis jälle külas ning temaga oli kaasas ta superarmas saksa sõbranna Olivia, kes meie pool kuskil 5 ööd ööbis. Esimesel päeval käisime Lagunases traditsioonilisel peol, väga lõbus oli ja palju palju sõpru kohale tulnud. Pildistamise hetkel polnud mul veel lilli peas.
Ülejäänud päevadel käisime iga päev Lagunases vaheaega veetvate ülikooli sõpradega väljas ja igati hästi veedetud aeg oli:)
Samal neljapäeval, kui Ixtepeci läksin, koolis ei käinud, sest pere kutsus mind hoopis õdede tantsuetendust vaatama. Megatubliiid :) Siin Alexaga
Tantsuetenduse lõpp. Lupita juba väga väsind, sest kõigepealt koolis 3 tantsu ning hiljem etendusel 4 tantsu...
Käisin mami Veroga Salina Cruzis Lizbethi toetamas, kel ühe iludusvõistluse tarbeks fotoshoot toimus (pilte veel avaldada ei tohi ma siin)
Tahtsin ujuma ka minna, aga kahjuks olid lained liiga suured ja ohtlikud:(
hiljem samal päeval Tehuantepecis

fotoshoodi telgitagused