Wednesday, May 9, 2012

Sissejuhatus

Hei! Alustan nüüd oma Mehhiko blogiga, kuhu enne vahetusaastale minekut kirjutan nii varsti alguse saavast viisa taotlemise protsessist, uuest vahetusperest saadavast teabest, juulis kindlasti ka eelorientatsioonist ja kõigest muust põnevast. Vahetusaastal olles plaanin aga toimunud sündmustest ja saadud kogemustest postitama hakata nii tihti, kui võimalik.
Praegu aga alustan sellega, miks ma üldse otsustasin vahetusaastale minna ja miks valisin oma sihtriigiks Mehhiko.
Esimest korda mõtlesin vahetusõpilaseks hakkamise peale juba kaheksandas klassis, kuid tol ajal oli see pigem lihtsalt selline "oleks ju lahe" mõte ning pikemalt ei kaalunud, sest arvasin siiski, et ei tahaks kooli oma klassikaaslastest hiljem lõpetada. Kümnenda klassi lõpus tuli see tuhin uuesti peale. Hea sõber ja klassivend Jüri läks Taani vahetusõpilaseks, selle aasta septembris oli koolis YFU presentatsioon ka ning sealt see tõsisem kaalumine alguse sai. Suvel olin juba mõelnud sihtriikide pealegi. Algne mõte oli USA, sest eks ka mul oli selline "American dream"- tahtsin käia high schoolis ja näha kõike filmides nähtut päriseltki. Siis aga tekkis väike kinnisidee Austraaliast, kuid kuna sinna mineku hinnad tõusid, otsustasin midagi soodsamat ja võimalik, et isegi erilisemat valida. Mõtlesin Tai, Mehhiko ja Brasiilia peale ning ühesõnaga Tai tundus lõpuks ikkagi liiga erinev ja kui valikusse jäid Mehhiko ja Brasiilia, otsustasin esimese kasuks peamiselt hispaania keele tõttu. Aga lisaks on see ka alati üks mu unistuste sihtkoht olnud ning aasta seal elada ning õppida tundus väga ahvatlev. Lisaks ahvatles Mehhiko oma ilusate randade, suurepärase kliima ning kuulu järgi imemaitsvate toitude ja soojade, sõbralike ning avatud inimestega. Olen väga väga rahul, et sellise valiku tegin.
Vahetusaastale tahtsin minna eelkõige sooviga elada mõnda aega Eestist täielikult erinevas kultuuriruumis ning õppida võõrast keelt. Ma usun, et Mehhikost tagasi tulles olen palju avatum, enesekindlam ning oskan asju laiemalt ja erinevamates perspektiivides näha. Ühtlasi arendab see suhtlemisoskust ja tolerantsust. Muidugi ei saa ära unustada ka kogemust iseennast. Igas päevas saab olema midagi täiesti uut ja erinevat, ma näen seal kohti, mida muidu ei näeks ja tutvun imeliste inimestega, keda muidu kunagi tundma ei saaks. Need põhjused said nüüd väga lühidalt üles loetletud, aga igatahes jah. Vahetusaasta on vahetusaasta.
Oktoobris hakkasin dokumentidega tegelema. Küsisin klassijuhatajalt soovituskirja ning päris pikalt jokutasin ja novembris saatsin oma taotlusdokumendid ära. See koosneski siis taotlusankeedist, passipildist, soovituskirjast, eluloost ning arstitõendist ja hinnetelehest.
3.detsembril käisin valimispäeval. See läks päris hästi ning inimesed olid väga lõbusad ja toredad. Lahendasime läbi juhtumeid, mis vahetusaastal olles aset võivad leida ja olid veel igasugused toredad mängud, ülesanded rühmades ja muud asjad. Lõpuks oli intervjuu ning seal olin natuke närvis. Rääkisin hästi palju, kuid samas mõned tähtsad asjad, mida öelda tahtsin, unustasin ära. Paar asja pidin inglise keeles ka rääkima ning juba see läbi oligi. Mõne päeva pärast sain vastuse, et olen valimispäevalt edasi saanud.
11.jaanuaril käisin sponsorkoolitusel ning pärast seda olin väga motiveeritud ning tundsin, et nii raske see sponsorite otsimine olla ei saagi...
Märtsi alguses sõlmisin lepingu ning siis oli aeg asuma rahvusvahelisi faile täitma. Sellest kujunes päris pikk protsess. Tuli kirja panna arstiajad, hambaarstil ära käia ja kooli sekretärilt hinded küsida. Lisaks pidin failid õpetajale täitmiseks andma, ise enda hobide ja pere kohta paberid täitma, passipildid tegema, pildid endast koos pere ja sõpradega lisama, vahetusperele kirja kirjutama ja nii edasi. 16. märtsil postitasin paberid ära ning jäin pikisilmi vastust ootama.
Vahepeal on selgunud ka mõned tähtsad kuupäevad. 8-10 juuli toimub eelorientatsioon Kurtna peo- ja puhkekeskuses, kus räägitakse kõik vahetusaastaga seonduv veel korra üle ning tutvutakse omavahel. Teekond Mehhikosse algab minul 8. augustil, mil lendan Helsingist Londonisse ning sealt edasi Mexico Citysse. Kuna varem ma  lennukiga reisinud pole, saab lennujaamades päris põnev olema:D
Üleeile, 7. mail saabus minu postkasti kiri, et mulle on leitud vahetusperekond! Olin seda uudist lugedes nii-nii rõõmus ning poleks elusees uskunud, et mulle nii kiiresti hostpere leitakse. Minu vahetusperekonnas on ema Veronica ja vanaema Ofelia ning nad mõlemad on kodused. Lisaks saan ma omale kaks 5- ja 6- aastast õde, kel nimedeks Alexa ja Guadalupe ning koduloomaks on koer. Elama hakkan Oaxaca osariigis Lagunase nimelises eeslinnas. Lähim linn on 15 kilomeetri kaugusel asuv Mattias Romero ning ühtlasi saan ma ka oma toa:) Saatsin üleeile juba vahetusperele esimese meili ka, kuid hetkel pole veel vastust saanud. See-eest võttis minuga facebookis ühendust mu hostnõbu, minust paar aastat vanem tüdruk, kes samuti samas linnakeses elab ja super hea, et ka kohe alguses keegi enam-vähem enda vanune tuttav seal olema saab:) Rohkem hetkel midagi pere kohta öelda ei oska, ootan nende vastuse kirjale ära.
Sponsoritest nii palju, et esmaspäeval saabus mulle YFUst kiri, et mind on toetatud 300 euroga ning teeb ikka tuju väga väga väga heaks küll, kui kõigi nende "ei" vastuste hulgas leidub selliseid heldeid ja toredaid inimesi, kel tõesti on võimalusi ning soovi minu unistustel teostuda aidata. See teeb ikka väga õnnelikuks ning ühtlasi motiveerib sponsorluse saamine tohutult edasi pingutama:)
Aga ega praegu siis pikemat juttu polegi, kui midagi rohkemat selgumas on, kirjutan taas:)